23.jaanuaril 2018 toimus Rae vallavolikogu esimene istung.  Kinnitatud sai kunagisest Reformierakonna ringiraha valimislubadusest alguse saanud riigitoetuse jagamise valla kord, esimest korda loetud sotsiaalteenuste osutamise kord ning vähemalt üks noor pere saab nüüd oma kodu rajama hakata…

Aga kõigest ikka järjekorras. Tavapäraselt on volikogu alguses arupärimiste esitamine ning sama tavapäraselt teeb seda ikka üks-ja seesama isik – Raivo Uukkivi.  Hoolimata sellest, et ta on järjekordselt erakonnast välja astunud  (seekord siis sotsidest, eelmine kord keskerakonnast) ja võiks eeldada väikest rahulikumat eneseotsingu perioodi. Aga ega arupärimised ei ole halvad, nad üks opositsiooni viisidest asjadest teada saada. 

Esimene arupärimine Künnapu tee piirkonna arendusala kohta. Detailplaneeringuga seotud küsimused, ühe tee tolmuvabaks muutmine, kelle kohustus on? Teiseks üleskutse osaleda EV 100 ujumisvõistlusel.

Päevakorrast – volikogu esinaine teatas, et revisjonikomisjoni esimees on teinud ettepaneku 6 punkti väljaarvamiseks päevakorrast. Volikogu nõustus ja kinnitas 5-punktilise päevakorra.

1.     2018 a huvihariduse ja huvitegevuse toetus. Ettekandja Jens Vendel: määrus on kolmandal lugemisel. Kõik haridus-ja kultuurikomisjonis tehtud parandusettepankud on vallavalitsuses läbi arutatud ja sisse viidud. Tänu neile ettepanekutele on määrus kindlasti parem.  2018.aastaks ette nähtud 18 000 eurot, max ühe projekti toetus 4000 eurot. Taotlemise võimalusest anname teada.

Kaasettekandja Aivo Hommik: 9.jaanuaril oli haridus-ja kultuurikomisjoni istung. Väga töine komisjon, mitu sisulist arutelu. Kuna vallavalitsus on kõiki muudatusi arvestanud siis teeme ettepaneku vastu võtta.

Kaasettekanne Agu Laius: eelarve-ja majanduskomisjon juhtivkomisjonina arutas mitmel korral. Tegime mitmeid ettepanekuid, nii redaktsioonilisi kui sisulisi. Näiteks väga üheselt mõistetavalt kirjas, millal tuleb esitada majandusaasta aruanne, et olla taotluskõlbulik. Soovitame määruse volikogus vastu võtta.

Küsimus – minu teada on eelnõu volikogus teist korda?

Vastus – ei ole teist, ikka kolmandat.

Küsimus – palju munitsipaalkool selle määruse järgi raha saab?

Vastus – see määrus munitsipaalkoole ei puuduta.

Küsimus – kust on tulnud 18 000?

Vastus – augustikuus sai volikogus esitletud kava ja seal sai lahti selgitatud summade jaotus.

Küsimus – kas võistlusvormid kuuluvad ka õppevahendite alla?

Vastus – ei kuulu, sest toetuse eesmärk on teine.

Paar sõnavõttu. Esimese kohaselt on kunagine Reformierakonna valimislubadus ringirahast ära lörtsitud ja teine arvas, et tegelikult ei olegi lisaraha vaja, hoopis inimesi. 

Volikogu võttis määruse 18 poolthäälega vastu.

2.     Rae Noortekeskuse liitumine Eesti Avatud Noortekeskuse Ühendusega. Ettekandja Jens Vendel: Rae Noortekeskus pöördus vallavalitsuse poole taotlusega liitumiseks. Tegemist on organisatsiooniga, mis ühendab noortekeskusi koos sellest tuleneva lisaväärtusega. Kogemuste jagamine, rahvusvaheline koostöö jmt. Aastamaks on 150 eurot. Vallavalitsuse arvates tuleks liituda.

Kaasettekannde Aivo Hommik – otsustasime ühehäälselt toetada liitumist.

Küsimusi ja sõnavõtte ei olnud.

Volikogu võttis määruse vastu 20 poolthäälega.

3.     Sotsiaalteenuste osutamise kord Rae vallas. Ettekandja Jens Vendel: kehtiv kord oli lahendatud volikogu poolt nii, et kehtestatud üldteenuste korra ja volitanud valitsust kehtestama alamkorrad. Õiguskantsleri kantselei järelevalve ettepanekul on tegemist siiski volikogu ainupädevuses oleva küsimusega, mida ei saa valitsusele delegeerida. Seetõttu tegimegi uue määruse. Teenused on käivitunud, mõned kitsaskohadki välja tulnud ja saavad nüüd parandatud.

Kaasettekanne Tõnis Kõiv: sotsiaal-ja tervishoiukomisjon arutas eelnõud 9.jaanuari koosolekul, kust puudus vaid üks komisjoni liige. Ettekandjateks olid abivallavanem Jens Vendel ja teised ametnikud. Saime ülevaate nii määruse õiguslikust põhjendusest kui sisulise ülevaate määruse peatükkide kaupa. Toimus arutelu ning tegime kohe mõned ettepanekud määrusesse. Näiteks asendada sõna “tasuta” sõnaga “tasutud”, sest see annab täpsemalt edasi tegelikku olukorda. Paaris kohas nägime võimalust asendada sõna “kirjalik” sõnadega “kirjalikku taasesitamist võimaldav”, mis lubab näiteks e-kirjaga teateid edastada. Komisjoni arvates vajab täpsustamist punkt, mis nõuab valla kulul hooldekodu teenuse taotlemisel oma varandusliku seisu tõestamist.

Kokkuvõttes otsustas komisjon konsensuslikult saata määrus volikokku esimesele lugemisele ja tegi volikogule ettepaneku määrata parandusettepanekute esitamise tähtajaks 31. Jaanuar kell 12.00.  

Küsimus – mis on hindamisinstrument?

Vastus – hindamisinstrument on seaduse ja määrustega kirjeldatud võimalus abivajaduse hindamiseks.

Sõnavõtte ei olnud ja seega oli I lugemine lõppenud ja parandusettepanekute tegemiseks tähtaeg antud.

4.     Veskitaguse küla Kopasalu, Kopamäe, Kõrgesaare, Arukase ja Möldrimetsa maaüksuste  ning lähiala detailplaneeringu kehtestamine. Ettekandja Mart Võrklaev: tegemist on üldplaneeringut muutva planeeringuga, seepärast volikogus. Ala on suur vaid seetõttu, et seal mitmekümnehektariline maatulundusmaa. Planeeritud on 5 uus elamukrunti. Menetlus on korrektselt läbi viidud ning valmis kehtestamiseks.

Keskkonnakomisjon Andrus Ansip: osalesid nii vallavanem kui arhitekt Siim Orav. Komisjon toetus Skepast/Puhkim uuringule, mille kohaselt negatiivset mõju ei kaasne. Komisjon toetas ühehäälselt.

Küsimus – kes maksis uuringu eest?

Vastus – tavaliselt maksab huviline, antud juhul oli küll kohustus seda teha vallal.

Volikogu toetas planeeringu kehtestamist 16 poolthäälega. Selle punkti arutelu kuulas volikogu saalis külalisena nn asjasthuvitatud isik, kes unistab oma kodu rajamisest planeeringualale. Volikogu otsuses järel on see nüüd reaalsem kui kunagi varem. Lootus lausa jõuludeks valmis saada. 

5.     Rae vallale kuuluva Luure kinnisasja koormamine teeservituudiga Kruusa kinnisasja kasuks. Ettekandja Mart Võrklaev: vallale kuuluva kinnistu sees asub Kruusa kinnistu, millel oli nõukogu ajal nn KGB hoone. Eraomanik soovib kinnistusraamatusse kantud juurdepääsuservituuti. Konkreetsed omaniku plaanid on ebaselged. Aasta servituudi tasu on 188 eurot. Maaomanik soovib, tee on olemas, ei ole põhjust keelduda. Servituudi tingimustesse pandud välistused, et vald parendab teed siis kui tal see vajadus on. Vald kasutab seda täna nn suusamäe ehituse eesmärgil.

Kaasettekanne Andrus Ansip – keskkonnakomisjon toetas ühehäälselt.

Volikogu toetas 20 poolthäälega servituudi seadmist.