Valimistest on nädal möödas ning nüüd on olnud aega analüüsida tulemusi sügavamalt. Võrreldes omavahel kolmesid kohalikke valimisi võib teha üpriski huvitavaid järeldusi.
Võrdleme kõigepealt valijate arvu. Aastal 2002 käis valimas 15 642 inimest, 2005 a ainult 13525, aga käesoleval aastal lausa rekordiline 16231 valijat. Arvestades maakonna elanike arvu kahanemisega on valijate arvu suurenemine eriti märkimisväärne.
Reformierakonna ja IRL-i toetus stabiilne, Keskerakonnal languses
Erakondadest saame vaadelda selgelt Reformierakonda ja Keskerakonda, sest nemad on oma nime all osalenud kõigil kolmel vaatluse all olevatel valimistel. Isamaaliidust ja Res Publicast on vahepeal saanud IRL ja seetõttu olen nende tulemused lihtsalt liitnud (kuigi see päris korrektne ei ole). Sotsiaaldemokraate ja Rahvaliitu väga võrrelda ei saa, sest üks neist osales esimest korda ja teine lõpetas oma nime all osalemise. Kõige objektiivsem on võrrelda erakonnale antud häälte protsenti häälte koguarvust.
Reformierakonna protsendid on järgnevad: 2002 18,9 % valijate häältest, 2005 16,25 % valijate häältest ning 2009 a 19,1 % valijate häältest. Kõige lihtsam järeldus, et just Reformierakonna valijad ei käinud 2005 a hääletamas, aga naasid sel aastal.
Keskerakonna protsendid on järgnevad: 2002 19,0 % valijate häältest, 2005 a 18,32 % valijate häältest ja 2009 a 15,4 % valijate häältest. Jällegi lihtne järeldus, et erakonna toetus Järvamaal on languses, eriti järsk langus on toimunud viimase nelja aasta jooksul kui Sarapuud on erakonna juhtpositsioonidel.
IRL –le antud protsendid (kokku liidetud Isamaliidule ja Res Publicale antud hääled) on järgnevad: 2002 31,2 % valijate häältest, 2005 24,01 % valijate häältest ning 2009 a 28,6 % valijate häältest. Seega võiks Järvamaa näitel öelda, et kahe erakonna ühinemisel ongi tulemuseks 1+1=2.
Sotsiaaldemokraadid kogusid 2009 a 5,9 % valijate toetuse ning Rahvaliidu tase oli 2005 a 16,69 %. Valimisliitude osakaal häälte üldarvust kasvas 2005 a 24,57 %-lt 2009 a 30,85 %-ni. Oma osa tõusu andsid nii rahvaliitlased kuid ka näiteks Arto Saare nimekiri Järva-Jaanis.
Kui 2002 ja 2005 aastal oli erakondade arvestuses Järvamaal selge liider Keskerakond siis 2009 a on nad kukkunud kolmandaks. Peale kahe erakonna ühinemist on esikohale tõusnud IRL ning Reformierakond on tagasi teisel kohal nagu aastal 2002.
IRL liidrirolli kaotamas
Kuigi praeguseks ei ole veel kõikides omavalitsustes võimulepped sõlmitud, kuid suuremates on pilt selge.
Paide linnas jätkab sama liit samade inimestega. Vaatamata sellele, et valijad vahetasid liidrit ehk andsid IRL-ile rohkem hääli kui Keskerakonnale. Väga selge sõnum, et Keskerakond kaotas nii liidrikoha kui vähenes nende esindus volikogus. Eksitavalt võis mõjuda linnapea Kersti Sarapuu suurem häältesaak kui abilinnapea Kaido Ivaskil, aga lihtne analüüs näitab, et Sarapuu kogus oma lisahääled esmajoones oma nimekirjas kandideerijate arvelt (näiteks Keskerakonna kohalik esinumber kogus vaid 39 häält ja saab volikokku linnapea asendusliikmena). Paide linn on hea näide, kuidas mõjutamine ja läbirääkimine (või vastupidi?!) viib mõnikord sihile ka vastu valijate tahtmist ehk kuidas IRL läbirääkimistel talle valijate poolt antud liidripositsiooni maha rääkis.
Türi vallas sõlmiti laupäeval võimuliit Sotsiaaldemokraatlik valiku, Reformierakonna ja Keskerakonna vahel. Ainsana jäi opositsiooni IRL. Personaalia osas võeti arvesse türilaste arvamusega. Kõige rohkem loodan ma, et nüüd saavad valimisliidu volikogu liikmed rahulikumalt hingata, neid ei püüta iga hinna eest poolt vahetama mõjutada. Vahepeal läks olukord lausa halenaljakaks, kui ühe volikogu liikme kodus kohtusid kaks valimisliidu poliitikut kahe IRL-i saadikuga. Viimased püüdsid iga hinna eest volikogu liikmelt allkirja kätte saada, teised aga keelitasid mitte reetma oma nimekirja. Jant kestis päris mitu tundi, aga tulemusteta ülesostjatele.
Päris huvitav lepe sõlmiti Koigi vallas, reformierakondlasest vallavanema Kristjan Kõljala eestvedamisel. Nimelt sai valitsemise lepe allkirjad kõigi volikogus esindatud jõudude poolt. Aeg on majanduslikult raske ja kui kohapealne poliitiline kultuur lubab kõikide volikogus esindatud jõudude kaasamist siis andku minna. Selge, et kõige suuremat vastutust kannavad siiski volikogu esimehe ja vallavanema taga seisvad nimekirjad.
Loodetavasti saab lähipäevil kõikide omavalitsustes selgeks, kes ja kuidas valda juhtima hakatakse. Seejärel on võimalik valimistulemusi hinnata ka võimukoalitsioonide järgi.