Vabariigi Valitsus Ülemiste järve ei ohusta

Eesti Vabariigi Valitsusele otsustusõiguse andmine Ülemiste järve osaliseks avamiseks ei oma riski järvele ega vee kvaliteedile ehk tavapärane lugu aiast ja aiaaugust…

Vabariigi Valitsus otsustas oma 15.jaanuari istungil ühehäälselt toetada Tõnis Kõivu algatatud Veeseaduse muutmise eelnõu (824 SE) üldist eesmärki, kuid mitte toetada eelnõu esitatud kujul?!

Kõigepealt lühike meenutus.  Ülemiste järve lõunakaldale rajatava promenaadi idee sai otsustava tõuke Peetri seltsi üldkoosolekult, kus idee sai üksmeelse toetuse osaliseks.  On ka täiesti mõistetav, et järjest areneva Peetri aleviku ja ka Järveküla elanikud on huvitatud turvalise ja tervisliku liikumise võimalustest. Nooruslik elanikkond on ikka liikumises. Seetõttu pingutab Rae vald koostöös riigi ja ettevõtjatega, et Vana-Tartu maantee äärde saaks lähiaastatel ehitatud kergliiklustee, mis muuhulgas võimaldaks turvaliselt ja mugavalt ka Ülemiste promenaadile ligi pääseda.

Lugedes Vabariigi Valitsuse seisukohta jäi mulje, nagu avaneks minu esitatud eelnõu seadusena vastuvõtmisel Ülemiste järve kaldad automaatselt külastajatele. Aga ei ole ju nii, tegelikkus on sellest ikka väga kaugel. Eelnõus pakkusin õigust (mitte kohustust) Vabariigi Valitsusele otsustada järve lõunakaldale inimeste lubamist. Täna seda õigust valitsusel ei ole. Kui valitsus sellise õiguse saaks siis peab keegi vastava taotlusega valitsuse poole pöörduma. Seejärel kujundab valitsus oma seisukoha, hindab eelnevalt riske, teeb vajadusel uuringuid ning langetab kaalutletud otsuse. Seega kui räägime riskide hindamisest siis ainuke risk selle eelnõu puhul on, et Eesti saab vastutustundetu valitsuse. Ma siiski loodan, et nii ei lähe.

Mulle tundub, et mõned valitsuse seisukohas avaldatud mõtted on tuginenud rohkem ametnike arusaamast Ülemiste järve kaldale promenaadi rajamisest kui eelnõu autori plaanidest. Tunnistan enesekriitiliselt, et ilmselt on viga seletuskirjas. Toon ühe näite. Siseministeerium näeb võimalikku ründeohtu veepuhastusjaamale, veevõtu kohale, kanali suublale kui järve ümbrus inimestele avada. Kahjuks jäetakse täielikult tähelepanuta, et eelnõus on kirjas järve lõunakaldale promenaadi rajamine ja inimeste juurdepääs, aga eelnimetatud ründeohtlikud rajatised paiknevad 4-5 km kaugusel järve põhja-ja idaosas.

Olen täiesti nõus, et nii veepuhastusjaama kui Pirita-Ülemiste kanali suublat tuleb tänasest veelgi rohkem kaitsta ning sellele seisukohale on seletuskirjas ka mitmed viited ning oleme seda arutanud ka Riigikogu keskkonnakomisjonis. Tegin eelmisel aastal AS-le Tallinna Vesi ettepaneku tõhustada kanali suubla kaitset, aga veefirma vastas, et neil on riskid maandatud ja probleemi ei ole. Seega kui Siseministeeriumi arvates on risk ja veefirma arvates ei ole siis tuleks hoopis neil omavahel suhelda ja kokkuleppele jõuda, sest eelnõu siin midagi ei muuda.

Kordan veelkord, et Vabariigi Valitsusele õiguse andmine ei mõjuta Ülemiste järve vee kvaliteeti ega üldse järve seisundit mitte kuidagi. Küll aga võib Vabariigi Valitsuse otsus omada erinevat mõju, mida tulebki enne valitsuse otsuse langetamist hinnata. Just seepärast saigi valitud valitsusele õiguse andmise lahendus, sest valitsuslaua ümber on erinevad ministrid ning nii saabki kõik erinevad riskid kõige paremini hinnatud ja ka maandatud.

Kahjuks tuleb tunnistada, et kui minu eelnõu räägib aiast siis VV seisukoht enamuses kirjeldab aiaauku. Kahjuks.

Teemaga tuleb aga edasi tegeleda ja selleks on vähemalt kaks põhjust

1.  Ülemiste järve põhja-ja idaosas olevad rajatised vajavad tõhusamat kaitset;

2. Ülemiste järve lõunakaldal elavad elanikud vajavad tervislikku, turvalist ja veele ohutut liikumisvõimalust Ülemiste lõunakaldal asuval promenaadil.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga