5.märtsil valmistasime Väätsa vallavolikogu esimehe Aarne Palitseri ja vallavanem Kaja Sepaga ette valla tegemisi tutvustavat raadiosaadet. Üllatusega avastasin, kui suure töö on praegune vallavõim ära teinud. Väljastpoolt vallaeelarvet on valda toodud rohkem kui ühe aastaeelarve jagu investeeringuraha. Pealekauba on omavalitsuse finantsseis nii hea, et tulude vähenemisel ei pea kohe tormama näiteks lasteaednike palku vähendama. Ka laenukoormus on suudetud madal hoida. Raadiosaade Väätsa valda hästi juhtivate Palitseri ja Sepaga oli Kuma raadio eetris esmaspäeval, 9.märtsil.

 

6.märtsil kohtusin mitmete ettevõtjatega Paides, et arutada majandusliku olukorra ning tulevikuväljavaadete üle. Nii nagu tavaliselt on ettevõtlikel inimestel alati lahendused käepärast võtta, nende üle sai ka tuliselt vaieldud. Peale lõunat toimunud raadiosaates Nädal Riigikogus oli põhiliseks jututeemaks vanemahüvitise tähtsus ning Reformierakonna Parema plaani sammud. Kahjuks ei suutnud saates osalenud opositsiooni esindaja muud teha kui meie plaani kritiseerida. Pigem oleks tahtnud erinevate ideede üle vaielda, aga teisi ideid peale meie plaani ei olnud. Kahjuks.

Õhtul toimus Briti suursaadiku vastuvõtt tublidele inglise keele õppijatele, kuhu oli kutsutud ka 5 Riigikogu liiget. Toimus vestlusring, kus arutasime põhiliselt europarlamendi rolli üle Euroopas ja Eestis. Suursaadik Peter Carter andis vestluse lõpus parimatele keeleõppijatele üle tunnistuse. Järgnenud vabas vestluses jäi mulle meelde üks Loksalt pärit noormees, kes oli endale sihi seadnud minna ajalugu õppima. Arutlesime temaga eesmärkide püstitamise vajalikkuse üle ning jõudsime üheskoos järeldusele, et ega madalamat sihti kui ajalooteaduste doktori kraad ei ole mõtet seada. Väga positiivse ellusuhtumisega gümnasist, edu talle.

9.märtsil alanud nädal tõi kaasa mitmeid arutelusid haldusreformi teemadel. Riigikontrolör Mihkel Oviir saatis juba 27.veebruaril riigikogu liikmetele kirja ning enam-vähem sama teksti avaldas arvamusloona ka Postimees. Sellest sai tõuke regionaalminister ning esitas koalitsoonipartneritele sunniviisilise haldusterritoriaalse reformi plaani. Lihtne põhimõte – maakonnad valdadeks ja vallad osavaldadeks. Mis eriti märkimisväärne, et tuleb ellu viia juba 2009 a oktoobriks. Põhiseadus ütleb, et inimeste käest tuleb arvamust küsida ja sellega tuleb arvestada. Kiisleri arvates piisab 15 päevast küll, et volikogude arvamused läbi vaadata ja arvestamist/mittearvestamist otsustada. Põhiseadusvastasus ongi Kiisleri plaani esimene miinus, aga see on sedavõrd kaalukas, et teistest pole mõtet rääkidagi. Seos võib olla meelevaldne, aga sellel nädalal sai riigikontrolör Oviiri nõunikust Ülle Madisest Presidendi kantselei töötaja. Juuradoktor Madise nimelt ütles sel nädalal Eesti raadio jutusaates väga selgelt, et tõenäosus on vähem kui 1 %, et käesoleva aasta oktoobriks kohalike omavalitsuste sunniviisiline liitmine saaks vastata põhiseadusele. Oviir jälle omakorda teatas, et omavalitsuste mõne kuuga ühendamine ei ole põhiseadusvastane. Seega on lihtne teha järeldust, et kui ka Riigikogus leiduks hääli, mis kiirkorras liitmise seaduse vastu võtaks, siis Kadriorg jätaks lihtsalt seaduse välja kuulutamata ja pöörduks viimases hädas Riigikohtu poole. Vägisi tahab tekkida järeldus, et ei IRL-il ega Kiisleril ei olegi tahtmist tegelikult põhiseadusvastast haldusreformi ellu viia. Pigem on nende soov, et jääks mulje, nagu nad tahaks.

 

10.märtsil arutelu haldusreformi üle jätkus, vaidlesime üle tunni aja omavalitsuse põhimõtete, väärtuste ja tegeliku olukorra üle peaministri juures. Olen jätkuvalt arvamusel, et liiga vähe mõeldakse kodanike vastutuse üle. Inimestel, kes elavad erinevate omavalitsuste territooriumidel, on mitte ainult õigused ja kohustused vaid ka vastutus. Vastutus selle eest, et kohaliku omavalitsuse volikogusse saaks valitud vastutustundlikud ja targad inimesed, kes langetavad vastutustundlikke otsuseid. Kui vaja, siis ka naaberomavalitsusega liitumise otsuse. Kui aga kohalikud elanikud on rahul või ei ole muutusteks valmis, kas on meil siis õigust minna nende eest otsust ära tegema. Arvan, et ei ole. Riigi keskvõimul on õigus nõuda, et seadused oleksid täidetud ning juhtides seaduse rikkumisele tähelepanu vajadusel ka karistama seaduserikkujaid. Olgu siis tegemist valla-ametniku või poliitikuga. Eriti praeguses majanduslikult raskes olukorras peavad inimesed ise otsustama, mis edasi saab. Kas jätkavad üksinda ja kasvavas kitsikuses või teevad kulude kokkuhoiuks naabritega tihedamat koostööd või panevad hoopistükkis leivad ühte kappi. See on ja peab olema kohapeal elavate inimeste otsus. Kui keskvõimul on vastupandamatu soov otsustada, siis tuleb kõigepealt välja töötada teaduslikult põhjendatud plaan. Seejärel teha vajalikud läbirääkimised, uuringud jmt ning anda mõistlik aeg vabatahtlikeks otsusteks plaani alusel. Kui mõistlik aeg on möödunud võib ette võtta sunniviisilise haldusterritoriaalse muudatuse keskvõimu algatusel. Nii on toimunud reformid Soomes ja Taanis. Jah, see kõik võib võtta aega mitu aastat, aga … kas demokraatiat õppida ongi üldse kiiresti võimalik? Demokraatiast väsida küll…

 

12.märtsil toimus Riigikogus riiklikult tähtsa küsimusena arutelu tööturu olukorra üle. Ettekanded sotsiaalkomisjoni esimehelt, sotsiaalministrilt ja teadlaselt. Peale esimest ettekannet jäi mulje, et kolleeg Pikhof plaanib tagasi astuda. Sedavõrd enesekriitiline oli ettekanne. Tegelikult võib praegune koalitsioon päris mitmete elluviidud reformide üle uhkust tunda. Vastu on võetud uus Töölepinguseadus, otsustatud on Töötukassa ja Tööturuameti ühendamine, suur hulk raha on läbi kahe ministeeriumi suunatud täiend-ja ümberõppeks. Jah, on veel mitmeid vajakajäämisi. Kõige suurem probleem on, et nii töölepinguseaduse jõustumine kui ametite ühendamine peaks juba toimunud olema, tööturg juba nõuab. Koolituse saamine ei ole praegu veel piisavalt paindlik, aga aktiivne töö käib muudatuste läbiviimiseks. Palju fakte ja positiivseid lahendusi esitas oma kõnes alles paar nädalat ametis olnud sotsiaalminister Hanno Pevkur. Ega tühja virisemisega ei jõuagi kuhugi, tööd tuleb teha. Eriti peavad pingutama need, kellest sõltub töötuksjäänute uuesti tööle tagasiaitamine.

Peale lõunat istus Toompeal koos n ö Müragrupp. Arutasime müravastase võitluse hetkeseisuga tutvudes edasiste plaanide üle ja kuulasime ülevaadet pealinna mürakaardi täitmise tegevuskava kohta. Paar ilmestavat näidet müra kohta – Tallinn-Tartu maantee äärde Vaidas on rajatud pikk mürasein. Ehitamise käigus on aga kokku hoitud veekindla vineeri pealt, mis pidi ulatuma plangust maapinnani. Mis kasu on müraseinast, kus on mitmekümne sentimeetri laiune vahe sees? Grossi pood Paides plaanib oma häirivat müra tekitavad ventilatsiooniseadmed ümber tõsta poe seinalt poe katusele. Aga ümberringi on viiekordsed majad!!!

Inimesi häirivat keskkonnamüra on meie ümber väga palju. Inimeste teadlikkus mürast ei ole samas aga liiga suur. Tihti tunnetatakse, et häirib, aga ei osata midagi ette võtta. Soovitan kõigil huvilistel minna keskkonnaministeeriumi kodulehele ja lugeda sinna värskelt üles pandud materjale müra kohta. Link: http://www.envir.ee/422956

 

13.märts. Kõikide nädala jooksul lugemata e-kirjade läbilugemise ja vastamise päev, sekka nii mitmedki kohtumised nii majanduse kui ka näiteks politsei arendamise teemal.