Umbusaldus ei leidnud toetust

Rae vallavolikogu 21.juuni 2022 istung toimus Rae valla uusimas Sõnajala lasteaias. Volikogu esimehe vastu esitatud umbusaldusavaldus toetust ei leidnud, üks detailplaneering tunnistati kehtetuks ja anti põhimõtteline nõusolek riigile maa andmiseks… 

Rae vallavolikogu ilma näomaskideta. Pildilt puuduvad M.Kasemaa, M.Vahar, J.Vendel. Foto:E.Merila

Enne volikogu algust tegime uue ühispildi, kus volikogu liikmed said olla ilma näomaskita. Tähelepanelik vaataja märkab nn Zelenski rohelisi pusasid, mis on volikogu liikmed ühiselt ostnud ja kannavad vabaduse toetuseks. Pusa rinnal on lähedalt nähtav kiri „Rae vald“ ning all servas Ukraina lipp rahusümboliga.
 
Peale ühispildi tegemist algas volikogu, kus algus avatud mikrofoni voor. Kõigepealt andsin sõna abivallavanem Bärbel Salumäele, kas andis volikogule ülevaate vallavanema asemel:
 
Energiatoetustest. Kokku registreeriti 1424 taotlust, neist 158 paberkandjal, positiivseid otsuseid 1151, negatiivseid 155. Ilma menetluseta lõpetatud taotlusi tuli 113 (erinevad põhjused).
Keskmine väljamakse summa 209,77 eurot.
 
Ukraina. Vallas u 160 inimest. Kasvanud toimetulekutoetuste arv (enne oli kuni 20, siis nüüd ca 60), süsteemide ristkasutus ei võimalda toetust taotleda üheaegselt mitmest omavalitsusest. Koolides oli kevade lõpuks 10 noore ringis. Lasteaedades 1, ülejäänud on järjekorras nagu meie lapsedki või on valinud eralastaia-hoiu.
 
Riigigümnaasium. Riigihange lõppenud, lõplik tähtaeg oli 14.06. Osales 8 ettevõtet. Kõige odavam pakkumine veidi alla 15 mlj + KM. Kui kõik sujub, siis septembris algab ehitus ja 2024.aastal alustab esimene lend.  Hankes on ehitusajaks määratud 17 kuud. Hanke otsused tulevad augustis.
HTM ametnike sõnul sõltub riigigümnaasiumi ehituse rahastamine riigieelarve strateegiat ja uuest valitsusest.
 
Lõpuaktused. Jüri Gümnaasiumi lõpetas 82 õpilast, neist 6 kuldmedali ning 9 hõbemedaliga.
Põhikooli lõpetas 185 õpilast, neist 65 kiituskirjaga. Rae Huvialakooli lõpetas kokku 27 õpilast, muusikaosakonna 20 õpilast ja kunstiosakonna 7 õpilast, kellest kiitusega lõpetas 12 õpilast.
 
Küsimus: Kosel eemaldatakse punamonumente, kus Rae vallas on punamonumendid?
Vastus: minu teada meil ei ole neid, aga eraldi väljaselgitamist ei ole läbi viidud.
 
Mati Sarevet: Revisjonikomisjoni ülesanne on välja selgitada kellel on esitatud majanduslike huvide deklaratsioonid. Hilinemisega esitajaid oli mitu, aga praeguseni on esitamata ühel, Meelis Kasemaal.
Eelnevatel aastatel on esitamata jäetud deklaratsioone olnud rohkem. On läinud paremaks.
Deklaratsioonide sisukohta revisjonikomisjon midagi öelda ei oska.
 
Indrek Raig: avaldas heameelt, et volikogu koguneb Järvekülas, tema teada teist korda ajaloos (varasemalt toimunud Kindluse koolis). Järvekülast on volikogus kaks liiget, lisaks kõnelejale Evelin Ausmees. Järveküla selts on pöördunud küsimustega, et esitaksin need volikogu kaudu vallavalitsusele.
Vana-Järveküla tee on uue asfaldi all, aga puudu on 400 m kergliiklusteed. Sõidutee on valgustamata. Järveküla selts leiab, et tee läbimine on pimedal ajal eluohtlik. Arendus käib, liiklus tihe.
Valla eelarvestrateegias on ette nähtud 400 tuh kergliiklustee jaoks aastal 2024, aga selts leiab, et probleem tuleks lahendada varem. VV soovitab kasutada promenaadi, teeb koolitee 400-600 m pikemaks, lapsed ei pruugi kasutada kooliteeks.
Järveküla selts palub VV-l välja pakkuda lahendused, mis muudab nimetatud 400 m läbimisel elu ohutumaks. Mis need lahendused on? Ja millal realiseeruvad?
 
Päevakorra kinnitamise eel tegi abivallavanem Anna Õuekallas vallavalitsuse nimel ettepaneku võtta päevakorrast välja punktid 4 (Koplimetsa külas dp algatamise võimalikkusest) ja 5 (Tallinn väikese ringtee äärse keskusala dp koostamise algatamine), sest mõlema teemaga on vaja veel teha ettevalmistusi.
Ükski volikogu liige muudatusettepaneku hääletust ei nõudnud ja volikogu kinnitas 20 poolthäälega kolmepunktilise päevakorra.
 
Asusime päevakorra kallale.
 
1.     Umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimees Tõnis Kõivule
 
Andsin volikogu juhtimise üle aseesimees Mart Võrklaevale.
Võrklaev andis sõna umbusaldajate esindajale. Peale mõningast peataolekut astus esile Priit Põldmäe (Isamaast): umbusaldajatena kartsime, et Rae vald jääb eriplaneeringust eemale, ei saa enam kaasa rääkida. Olemegi jäänud eemale ning sellega seoses võib öelda, et vald on saanud mitteosalemisega kahju. Tallinna ringraudtee on vajalik, sest viib kaubaveo Tallinnast välja.
 
Tõnis Kõivu sõnavõtt: Rae vald ei vaja Vene laiusega raudteed. Normaalse laiusega raudtee meile tuleb, sest Rail Balticu raudteetrass läbib Rae valda, seda juba ehitatakse (Tallinn-Tartu maantee ületamise viadukti). Me ei vaja normaalse raudtee kõrvale Vene laiusega raudteed.
24.veebruaril 2022 alustas Venemaa täiemõõdulist sõda Ukraina vastu ja muutis end agressorriigiks. Juba raudtee loomisest peale on raudtee kandnud geopoliitilist eesmärki. Vene keisririik muutis meelega relsside laiust, et tekitada sõjatakistus. Eestisse raudtee ehitamise ajal olime Venemaa osa. Raudtee sõjaline otstarve ja eesmärk on säilinud tänaseni, näeme Ukrainas, kuidas rongidega relvi, laskemoona, varustust veetakse. Vene laiusega raudteed on nimetatud Venemaa suurimaks sõjaliseks infrastruktuuriks Eestis, mida pealekauba veel valdavalt Eesti riigi eelarvest ülal peetakse. Rae vallavolikogu ei pea õigeks investeerida maksumaksja raha agresssorriigi laiusega raudteesse ja ohustada meie oma riigi julgeolekut.
Varem või hiljem tõrjub Ukraina Venemaa oma riigist välja ning ehitab elu uuesti üles. Euroopa toetab. Isegi Ukraina on otsustanud vähemalt Kiievist lääne poole asuva raudtee muuta tavalaiusega (1435 mm) raudteeks ning sama geopoliitiline vajadus on ka Baltikumis (ja Soomes). Kogu Baltikum vajab plaani, kuidas ehitada raudteevõrk ümber meie väärtusruumile sobivaks laiuseks, mis on 1435 mm. Mõte esmapilgul sama utoopiline kui Soome-Rootsi NATO-ga liitumine. Eesti vajab riikliku tähtsusega küsimuse (raudtee tulevik) arutelu ning vallavolikogu aseesimees Mart Võrklaev on sellise üleskutse juba ka avalikult teinud. Hiljemalt Rail Balticu valmimise järel tekib paratamatult küsimus – miks me peaksime üleval pidama kahte raudteevõrku?!
 Rae vallavolikogu ei taha Vene laiusega raudteed oma maale ja ei andnud planeerimiseks küsitud sadant tuhandet eurot. Kui ringraudtee teha normaallaiusega, siis saab kasutada Rail Balticu trassi. Ehk siis Rae vald ei ole Tallinna ringraudtee vastu kui see tuleb normaallaiusega ja RB trassi kasutades.  
Rae vallavolikogu otsustusprotsess oli väga demokraatlik. Kõigepealt arutasime Reformierakonna fraktsioonis (11.aprillil) ja jõudsime arusaamisele, et Vene laiusega raudteed toetada ei saa. Samas aga leppisime kokku, et kuna vallavalitsus on lepinguga seotud, siis esitab volikogule toetava eelnõu. Vallavalitsuse sõlmitud koostöölepingu kohaselt otsustab rahaeraldise volikogu.
13.aprillil arutasin volikogu esimehena nii seda kui teisi teemasid opositsioonierakondadega toimunud nõupidamisel. On märkimisväärne, et nõupidamisel ei avaldanud ühegi erakonna esindaja arvamust, et volikogu peaks toetama Vene laiusega raudteed. Aprillikuu volikogus aga selgus, et opositsioon asus siiski oma rolli ehk oli vastu. Seekord siis mitte vallavalitsuse vastu (nagu tavaliselt) vaid Reformierakonna fraktsiooni seisukoha vastu. Sellegipoolest otsustas volikogu aprillis, et Rae vald ei anna raha Vene laiusega raudtee jaoks.
Umbusaldusavaldus maikuu volikogus 11 volikogu liikme allkirjaga oli päris üllatus (kuigi poliitikas ei ole üllatusele kohta). Avalduse põhjenduseks valla kõrvale jäämine otsustusprotsessidest ning samuti volikogu esimehe suur mõju otsustamisprotsessile. Viimatinimetatut on raske etteheitena võtta, aga ühestki olulisest otsustusprotsessist  Rae vald eemale jääda ei saa kui midagi planeeritakse valla maal.  Tegeliku umbusalduse põhjuse võib leida eesootavatest parlamendivalimistest. Endisest ministrist volikogu liige hellitab lootust saada valituks ning selleks tuleb eristuda Reformierakonnast. Edasine on juba lihtne – kui Reformierakond on Vene laiusega raudtee vastu, siis eristumiseks tuleb olla poolt. Põhjendused muidugi mõeldakse mingid teised välja.
 
Seejärel oli küsimuste-vastuste voor.
 
Küsimus – HOL-i lehel on avaldatud, et ringraudtee tehakse Vene laiusega. Miks tahate seda? Miks tahate kaubavedu valda? Kust tuleb majanduslik kahju, kui vald raha ei anna?
Vastus umbusaldajalt – Planeeringuga raudtee laiust ei määra. RB-ga kaubavedu tuleb niikuinii. Majanduslik kahju tuleneb selles, et kui vald ei osale protsessis, ei saa endale kasulikke lahendusi sisse panna.
 
Küsimus – rööpmelaiusel ja julgeolekul ei ole seost. Miks mõjutas volikogu esimees oma sõnavõtuga volikogu liikmeid?
Vastus minult– eks opositsioonile muidugi meeldiks, et volikogu juhiks inimene, kelle sõna midagi ei maksa, sest teda keegi ei kuula. Rainer Saks on üks julgeolekuekspertidest, kellega me oleme kohtunud, kelle arvamusega arvestame.
 
Sõnavõtud, M.Rosenfeld – Reformierakond, võtke kirkad kätte ja minge Narva raudteed üles võtma. Liiga kitsarinnaliselt vaatate eeldatava ringraudtee koridori, me ju ei teagi, mis sinna tuleb. Reformierakond lasi omaenese vallavalitsuse eelnõu põhja.
 
K.Koger – nii palju „huvitavaid“ mõtteid, E200 toetab ka Isamaa „lastevabriku“ eelnõud, aga las olla. Volikogu liikmed mõtlevad ise ja on oma otsustes vabad. Õõvastav on kuulda mõttekäiku, et kui Rae vald ei maksa 100 tuhandet, siis käib otsustusprotsess üle Rae valla pea.
 
M.Sarevet – ei tasu hakata E200 eest poliitikat tegema, oleme selliste toetuste maksmise vastu. Raudtee ei oma sõjalises mõttes tähtsust.
 
M.Võrklaev – mind häirivad valed siin laua taga. Ei tasu rääkida „koridorist, kus hakkavad sõitma isesõitvad bussid“. Aprillikuu volikogu otsuses oli selgelt kirjas „ringraudtee“ ning HOL-i lehel on avaldatud kogu ringraudtee ajalugu, tulevase planeeringu kaart, sh et tuleb Vene laiusega. Isamaa, EKRE, E200, SDE saadikud ei ole end teemaga kurssi viinud. RB trassile on regionaalne rong ette nähtud, täna esile toodud liikuvusprobleemid lahenevad RB tulekuga ära.
Eesti kaitseeksperdid on seisukohal, et raudteel on sõjas roll. Rae valla Reformierakonna fraktsioon on seda meelt, et Vene laiusega raudteed ei peaks juurde tegema ja meie kindlasti ei taha, et Vene tanke saaks rongiga tuua Tallinna alla.
Tunnustan volikogu esimeest tema töös, on teinud tasakaalukalt ja kõiki osapooli kuulates.
 
R.Siem – miks ikkagi volikogu esimees suunab ja mõjutab volikogu? Volikogu esimees ei peaks avaldama oma arvamust.
M.Sarevet – Ukrainas on raudteel sõjaline mõõde, aga Eestis ei ole.
 
Volikogu hääletas umbusaldust vastavalt põhimäärusele avalikult käe tõstmisega. Üheteistkümnest umbusalduse esitajast oli alles jäänud 9, nemad olid poolt.
Vastu oli 12.
Umbusaldus ei leidnud toetust.
 
2.     Põhimõttelise nõusoleku andmine maakorraldusliku jagamise tulemusel tekkivate ja Tammi tee põhiprojekti realiseerimiseks vajalike katastriüksuste tasuta otsustuskorras võõrandamiseks Eesti Vabariigile (Transpordiameti kaudu)
Ettekanne abivallavanem Anna Õuekallas: tegemist on Tammi tee ehitusprojekti realiseerimiseks vajalike maatükkidega (9, 271, 4 ja 60 ruutmeetrit).  Otsus annab põhimõttelise nõusoleku, sest maakorralduslikud toimingud ei ole veel tehtud. Täpne väljamõõtmine võib mõne ruutmeetri ulatuses tulemust muuta.
Kaasettekanne keskkonnakomisjoni esimees Kaido Kivistik: komisjon arutas 8.06.2022 toimunud istungil. Tekkis küsimus, miks põhimõtteline ja sellele saime just vastuse. Toetasime 12 poolthäälega vastuvõtmist volikogus.
 
Küsimus – põhimäärus võimaldab võõrandada enampakkumisel või otsustuskorras, miks praegu volikogus?
 
Vastus – nii saab teemadega paralleelselt ja kiiremini edasi liikuda. Kui maakorralduslikult selgub, et number erineb märkimisväärselt, ei saa välistada uuesti volikokku tulekut.
 
Küsimus – kas põhimäärus lubab?
Vastus – vallasekretär on eelnõu üle vaadanud ja korrektsust kinnitanud.
 
Sõnavõtt M.Rosenfeld – notarisse minekul peab volikogu otsus olema konkreetne, mitte põhimõtteline. Mina arvan nii.
 
Volikogu võttis 19 poolthäälega otsuse vastu.
 
 
3.     Rae Vallavolikogu 13.01.2009 otsusega nr 489 „Lehmja küla Platsi kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine
Ettekandja abivallavanem Anna Õuekallas: kehtestatud dp eesmärgiks oli äri-ja tootmismaa. Maa kuulub riigile ja kuna RB trass läbib maad, siis ei ole võimalik kehtivat dp-d ellu viia. Maa-amet on taotlenud dp kehtetuks tunnistamist. Maaomanikul on õigus taotleda kehtetuks tunnistamist ning puudub ka avalik huvi kehtima jätmiseks. Palun esimesel lugemisel vastu võtta.
Kaasettekanne keskkonnakomisjoni esimees Kaido Kivistik: arutasime 8.juunil toimunud istungil. Küsimusi oli vähem, asi lihtne. Komisjoni seisukoht-  toetada I lugemisel vastuvõtmist volikogus, poolt kõik 11 kohalolnud liiget.
 
Volikogu võttis 20 poolthäälega otsuse vastu.  
 
 
Lõpetuseks kutsusin volikogu liikmeid osalema 22.juunil Jüris jaanilõkke süütamisel, 23.juunil kell 7 pidulikul lipuheiskamisel Jüri keskväljakul ja 18.00 algaval võidutule tseremoonial Jüri kirikuaias.

 

PS! Pool tundi enne volikogu algust tutvustas lasteaia juhataja Margrit Mülts meile Sõnajala lasteaia maja ja väliala. Loomulikult oli maja ilus ning väliala värskelt valminud ja lastele avatud. Suur tänu Margrit, ülevaate andmise eest ning jõudu,edu kogu kollektiivile!

Rae volikogu pusa, sümboliseerib vabadust ja võitlust vabaduse eest!

 
 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga