Ülemiste järve teemas uus avang

Sel nädalal on Ülemiste järve inimestele suuremaks kasutuseks avamine jälle päevakorras ning üsnagi ootamatust aspektist…

Nimelt tegi Tallinna Kesklinna vanem Mihhail Korb avalduse, mille kohaselt võiks  Ülemiste järve avada täielikult ja eelkõige inimeste supluskohana. Üks põhjendustest oligi konkreetne temperatuuride võrdlus, Stroomi ja Pirita randade merevesi on külm (15-16 kraadi), aga võrdluseks Harku järvevee temperatuur juba 23. Linnaosa vanema arvates on loogiline, et ka madal Ülemiste järv on juba piisavalt soe, et pakkuda pealinlastele suplemisrõõmu.  Kogu pikkuses saab Korbi avaldusega tutvuda siit. 

Kesklinna vanema avaldust kommenteerides tuli kõigile meelde Peetri aleviku esindajate kiri AS-ile Tallinna Vesi ja meie soovavada järve kaldal olev tee avalikuks, aga veega mitte kokku puutuvaks kasutuseks. 

Järgnev meediakajastus ERR-is Eesti Päevalehes, Postimehes, Õhtulehes ja AK uudistes tõi väga selgelt esile, et lisaks seaduse keelavatele normidele on põhiline probleem Ülemiste järve avamisel psühholoogiline. Raske on mõista, et keegi võiks supelda teiste inimeste  joogivees. Just sellele mõeldes oligi meie ettepanek lubada inimestel tegeleda tervisespordiga, joosta ja jalgrattaga sõita järve ääres, miks mitte ka lihtsalt jalutada. Õhk on värske, puud kohisevad tuule käes, sillerdav veepind mõjub rahustavalt, taamal kõrguvad hooned ja ülelendavad lennukid loovad oivalise koosluse – tunned, nagu oleks üheaegselt nii linnas kui maal.  Olen veendunud, et Ülemiste järve kaldal asuvale teele inimestele lubamine ei vähenda nende suhtumist joogivee kaitsmise vajadusse. Pigem kaitstus suureneb, sest naabrivalve põhimõttel saab iga üleastuja fikseeritud ja korrale kutsutud.

AS Tallinna Vesi on lahkelt välja pakkunud võimaluse Ühendkuningriigis kohapeal uurida, kuidas nemad oma veehoidlaid kaitsevad ja kasutada lubavad ning ma kindlasti haaran sest võimalusest kinni. Oma silm on kuningas.

 

 

2 thoughts on “Ülemiste järve teemas uus avang”

  1. elu on tihti näidänud,et kaunid looduslikud kohad ,mis avatakse inimestele ,muutuvad varsti täielikult.Paigad rikutakse,teeääred on täis wc-paperia ja muud prahti.No ehk tööpuudus väheneb.kui inimesed saavad tööd,et seda kohta korras hoida.Tavaliselt algul on ind suur,siis läheb asi käest…….

    1. Tänan kommentaari eest! Minu arvates näitab elu, et iga asja eest tuleb siin elus hoolt kanda. Inimestele avatud kaunid looduslikud kohad vajavad pidevat hoolitsust, sealhulgas prügikastide olemasolu ja nende regulaarset tühjendamist. Kui looduskaunisse kohta oodatakse inimesi siis on ju loogiline lahendada ära ka ihuhädadest vabanemise küsimus. Välitualetid aga omakorda vajavad pidevat hoolt. Ehk siis töötavad vaid targad ja läbimõeldud lahendused, mitte poolikud ja läbi mõtlemata. Ülemiste järve puhul kehtivad täpselt samad reeglid. Kui me soovime, et seal ringi liikuv inimene ei prahistaks loodust siis tuleb luua võimalused prügi korrektseks äraviskamiseks – panna ka prügikastid. Kui me soovime, et 5,6 kilomeetri pikkusel “promenaadil” ei käidaks metsa all häda tegemas siis on loomulik paigaldada välitualetid. On sama loomulik, et mõlemad eelnimetatud vajavad regulaarset tühjendamist. Mina usun inimestesse, et nad on oma loomult head ja seaduskuulekad.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga