2 thoughts on “Keelusilt Ülemiste aial”

  1. Imelik et meedia käsitleb Ülemiste järve teemat negatiivses võtmes. Peaks aga olema erapooletu. Miks ei ole siis ka esile toodud kogu aeg esinenud riskitegurid ? Näiteks need veekogud,jõed ja kanalid mida mööda juhitakse Ülemiste järve lisavett. Näiteks kui palju on neist välja toodud uppunud loomi,inimesi viimase viie aasta jooksul? Kui suur on olnud nende vee mikrobioloogiline reostatus, väetistega reostatus? See kõik juhitakse ju joogi reservuaari? Aga räägitakse ainult mis kõik võib juhtuda kui inimesed hakkavad seal suplema? Kas Tallinnas ja selle ümbruses elavad ainult Siberi katku põdevad inimesed?

    1. Tänan kommentaari eest! Ei ole minu arvates see meedia käsitlus nii negatiivne midagi. Kõige negatiivsemad on anonüümsed kommentaarid, aga ega inimestest, kes isegi omaenese nime kardavad, ei olegi midagi head loota. Küll nad ka ükskord julgemaks saavad ja anonüümsusest väljuvad.
      Ülemiste järve valgla on kunstlikult hästi suureks aetud (looduslik valgla moodustab sest vaid 4 %) ja seda eesmärgil vähendada võimalikku reostuse riski. Seetõttu on rajatud ka enne Kurna oja suubumist järve lodu, et toimuks vee looduslik puhastus enne järve jõudmist. Pealegi ei ole põhjust rääkida inimeste suplema minekust vaid ikka järveäärsele teele liikuma minekust. Tee peal kõndimine, jooksmine, jalgrattaga sõit nüüd küll vee kvaliteedile mõju ei avalda.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga