Soome konkurentsivõime kasvab, aga Eesti?!

1.oktoobrist tulid Soome teedele raskemad ja kõrgemad veokid, mis tõstavad riigi konkurentsivõimet. Vahe Eestiga käriseb veelgi suuremaks…

Soome valitsus on otsustanud tõsta raskevedusid tegevate autode suurimaid lubatud mõõtmeid ja kaalu. Soome Teede- ja sideministri poolt väljaantud vastav määrus jõustus 1.oktoobril 2013.a.

Veokite täismassipiirangu muutumine Soomes
Veokite täismassipiirangu muutumine Soomes kuni 1.oktoobrini

Raskeveoki lubatud suurim kõrgus tõusis Soomes 4,2 meetrilt 4,4 meetrini ja lubatud suurim täismass 60 tonnilt 76 tonnini. Uuenduste eesmärgiks on parandada Soome konkurentsivõimet ja vähendada veokulusid, tuues neid lähemale Kesk-Euroopa tasemele. Soome Liiklusameti hinnangul vähenevad peale seda muudatust logistikakulud 20 aasta jooksul 3 miljardi euro võrra. Lisaks sellele väheneb süsinikdioksiidi paiskumine atmosfääri umbes 2 % võrra aastas.

Soome Liiklusamet uuris koos valdadega ja teiste osapooltega tähtsamate veotrasside parandusvajadusi ning selle tulemusel on Soome riik reserveerinud teedevõrgu parendamiseks 55 miljonit eurot. Perioodi 2014-2020 investeeringute maht Eesti teedevõrku on 349,6 mlj eurot. 

Paneme nüüd siia kõrvale Eesti seisu. Meil kehtib raskeveokitele täismassipiirang 44 tonni, kõrguspiirang on 4,0 m. Vaatamata Eesti Metsa-ja Puidutööstuse liidu ning Autovedajate liidu pingutustele, millele on kaasa aidanud ka Riigikogu keskkonnakomisjon vastava raporti koostamisega ning majanduskomisjon teema järjekindla arutamisega, ei ole suuri edasiminekuid toimunud. Ikka toimub jäik vastuseis põhimõttel, et teeme kõigepealt kõik teed ja sillad korda ning siis vaatame. Aga me ei ela ideaalmaailmas. Teede ja sildade remontimise raha tuleb maksudest, mida saavad ettevõtjad maksta kui nad konkurentsis püsivad. Kukuvad konkurentsist välja, ei ole ka maksumaksjaid.

Maanteeametis on peale tippjuhi vahetust mõtteviis muutuma hakanud ning Aivo Adamsoni juhtimisel otsitakse võimalusi kuidas saab, mitte põhjendusi, miks ei saa.

Aga sel ajal kui meil “mundriau” kaitstakse, astub Soome pika sammu edasi ning Eesti jääb maha. Tulemuseks on meie metsafirmade logistikakulud kõrgemad, võimalus töötajatele paremat palka maksta väiksemad, suutlikkus investeerida autopargi uuendamisse väiksem ja metsaveoautojuhid lähevad Soome tööle. Tagatipuks makstakse kõrgemate kulude tõttu meie metsaomanikele puidu eest vähem. Kõik saavad kahju ja kannatavad.  Võtame Eestiski veokite täismassipiirangud ette ja vaatame nad läbi riigi ja majanduse konkurentsivõimest lähtuvalt, otsides lahendusi, mitte põhjendusi, miks ei saa. Soomlased arvestavad eraldi telgede arvu ja paarisrattaid ehk hindavad reaalset mõju teedele, mitte lihtsalt ei hoia numbrist kinni. Võiks meiegi seda teed minna!

Võrdlus Soome ja Eesti vahel.

Soomes 7-teljelistel paarisratastega autodel lubatud 5 a üleminekuperioodi jooksul 64 tonni, Eestis  44 tonni.

Soomes 8-teljelistel paarisratastega autodel lubatud 68 tonni, Eestis 44 tonni.

Soomes 9-teljelistel paarisratastega autodel lubatud  76 tonni, Eestis  44 tonni.

Kuna Eestis on täismassipiirang sedavõrd madal siis loomulikult ei kasutatagi kaasaegsemaid 8 ja 9- teljelisi masinaid, sõidetakse vanemate masinatega ja rohkem kordi. Kaua veel?

2 mõtet “Soome konkurentsivõime kasvab, aga Eesti?!”

  1. Kas see on ikka nüüd tõsiseltvõetav ? Artiklit lugedes jääb mulje nagu oleks Soome transpordisektorile saabunud nüüd head ajad, tegelikult aga ei ole see elu nii roosiline midagi. Ka Soome transpordiringkondades käib sel teemal alles terav arutelu teemal kui mõistlik see seadusemuudatus on. Teades praktikas pisut enam Soome transpordifirmadest, siis mõned märkused sel teemal:
    Esiteks ei ole siiani keegi eriti kippunud oma veokeid välja vahetama suurema kandevõimega veokite vastu ja seda sel lihtsalt põhjusel, et selle jaoks ei ole eriti vajadust ja saadav võit sellest on minimaalne.
    Teiseks ei ole paljudel klientidel isegi valmisolekut vastu võtta selliseid suuri koormaid (see ei puuduta metsavedajaid, vaid näiteks bulk- vedude kliente).
    Kolmandaks puudutab see vaid siseriiklikke vedusid ja rahvusvahelistel vedudel pigem mängib Soome oma erisustega end vastupidi hoopis konkurentsist välja.
    Neljandaks on Soomes päris palju teelõike ja sildasid, kus on keelatud sõita selle uue ja suurema täismassiga veokitega ja seetõttu ollakse sunnitud ikkagi kasutama vanu ja väiksema täismassiga autosid.
    Antud artikli puhul tunnetan ma selgelt vaid Eesti metsavedajate huvisid, teiste vedajate huvi antud teema vastu on pigem marginaalne ja paljudel juhtudel olematu.

    1. Tänan kommentaari eest! Soome transpordisektor areneb pidevalt edasi, ei püsi paigal. Kõige ilmekamalt näitab seda postitusele lisatud graafik. Soomlaste täismassipiirangute areng ongi suunatud eelkõige metsasektorile ehk metsavedajatele. Soomlased suudavad mõista ja arvestada metsasektori osatähtsust riigi majanduses, regionaalpoliitilist aspekti, rääkimata teede-ehituslikust aspektist. Metsaveod ongi siseriiklikud veod. Metsaveokid arenevad samuti edasi nagu kõik muugi meie ümber. Soomlaste muudatus motiveerib soomlasi soetama uusi, säästlikke ja suuremaid koormaid vedada suutvaid veokeid.
      Eesti metsavedajatel on vägagi sarnased huvid kui soomlastel. Täismassipiirangu leevendamine Soomes annab metsavedajatele uusi võimalusi, aga teistelt transpordisektoritelt midagi ära ei võta. Eestis oleks samamoodi vaja teha.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga