Sildiarhiiv: müra

Müra vastu võitlemiseks on vaja selgeid reegleid

1.oktoobril Toompeal kogunenud keskkonna- ja olmemüra temaatikast huvitatud ettevõtete esindajad ja konsultandid jõudsid järeldusele, et tulemuslikumalt saaks üleliigse müra vastu võidelda kui normid ja reeglid oleksid selgemad.

Uute elurajoonide planeerimisel puudub kohalikul omavalitsusel kohustus nõuda planeeringus mürateema kajastamist. Nii juhtubki, et inimesed ostavad eluaseme uues elurajoonis, kus neid hakkab häirima näiteks liiklusmüra. Seda oleks aga planeerimise käigus saanud ette näha ja vastavaid leevendusmeetmeid planeerida, ehitada. Kui ei ole ette mõeldud, siis jääb üle ainult tagajärgedega võidelda, mis on tihtipeale keerulisem, stressirohkem ja ka kallim.

Pealegi ei saa välist müratõket (seina, valli) huupi rajada, sest kui see teha liiga madal või lühike või valest materjalist, ei pruugi rajatud tõke müra levikut sugugi piirata. Et saada parim tulemus on vaja kasutada müra modelleerimist ehk lasta spetsialistidel kaardistada olukord ja pakkuda lahendusi.

Eestis puudub müra modelleerimise standard

Keskkonnamüra võimaliku või olemasoleva mõju hindamiseks kasutatakse modelleerimist. Selle protsessi käigus arvestatakse välja, milliste müraallikate mõju kui kaugele ja kui suures ulatuses mõju avaldab.  Kuna ühtsed reeglid mürataseme arvutamiseks puuduvad, siis erinevad ka tulemused ja neid ei ole võimalik omavahel üksühele võrrelda. Seega on ilmne vajadus müra modelleerimise juhendmaterjali järele, mis ühtsed reeglid kehtestaks. Võtame näiteks lihtsa parameetri – müra modelleerimise kõrguse. Strateegiliseks mürakaardistamiseks kasutatakse arvutuskõrgust – 4 meetrit maapinnast, Eestis on vastava normi puudumisel arvutused teostatud erinevatel kõrgustel (üldjuhul 2 või 4 m kõrguselt). Arusaadavalt ei saa saadud tulemusi üldistada ega laiemaid järeldusi teha.

Normid vajavad ühtlustamist

Müraga seonduvaid norme leiab nii seadustest kui alamalseisvatest aktidest. Kahjuks ei astu nad kõik ühte jalga ehk siis: mõnedki sätted on vastuolulised. Ühtlustamist vajavad näiteks ministri määruses müra normtasemete kohta välja toodud maakasutuse kategooriad seaduses üldplaneeringute kohta kehtivate normide ning maakasutuse kategooriatega. Siis saaks asjast ühtmoodi aru nii ametnikud kui ettevõtjad-konsultandid, tavainimestest rääkimata.

Esmakohtumisel kaardistati probleeme, et edasise töö käigus jõuda juba konkreetsete muudatusettepanekuteni, et me teadvustaks müra meie ümber ning oskaks selle vastu mõistlikul moel midagi ka ette võtta. Parimal juhul ennetavalt, mitte tagantjärele.

Müravastane võitlus käib

Paide Maxima müra kohta on antud lubadus, et hiljemalt suveks saab asja korda. Tallinna mürakaardi kohta ei ole ei linnavalitsus ega tööde teostaja midagi öelnud.

Müravastasest võitlusest

 

Paide Maxima müra sai murtud. Firma esindaja teatas peale probleemi avalikustamist, et hiljemalt käesoleva aasta juuliks paigaldavad nad kaupluse ventilatsiooniseadmete ümber sobivad müraekraanid. Seejärel peaks norme ületav müra barjääri taha jääma ning mitte häirima linnaelanikke. Õhku jääb küsimus, miks Paide linnavalitsus jättis tähelepanuta teabe, et müra ületab norme ja andis sellest hoolimata välja kaupluse kasutusloa.

 

Tallinna mürakaardiga on keerulisem. Sellest, mis valesti on, kirjutasin pikemalt arvamusloos, mis on seni avaldamist leidnud nii Postimees Onlines (13.03) kui Delfis (14-17.03). Tallinna mürakaardi suurimaks probleemiks võib pidada tulemust. Kui tulemus on valedele või ebapiisavatele andmetele tuginedes selline, et müra ei ole, siis ei muutu midagi. Puudub isegi võimalus, et elanike tervist kahjustava müra suhtes midagi ette võetakse.

Ootan huviga, kas Tallinna linnavalitsus linnaelanikke vaevava mure kohta midagi ütleb?! Ettepanek on tehtud – Tallinna mürakaart tuleb uuesti teha.

 

Tegelen teemaga edasi.

Müraga seotud riskid tähelepanu alla

Pöördumine sotsiaalministri poole ettepanekuga kaardistada mürareostuse riskipiirkonnad Eestis ning töötada välja lahendusvariandid olmemüraga seotud probleemide lahendamiseks.

Müraga seotud riskid tähelepanu alla

Riigikogu liige Tõnis Kõiv pöördub sotsiaalminister Maret Maripuu poole palvega kaardistada mürareostuse riskipiirkonnad Eestis ja töötada välja lahendusvariandid olmemüraga seotud probleemide lahendamiseks.

“Mürareostus Eestis on asi, millega oleme ilmselt väga paljud kokku puutunud, olgu siis põhjuseks pidavalt mööduvad rongid, lennukid, liiklusvoog, pidutsevad naabrid või pidevalt haukuv koer,” rääkis Riigikogu liige.

Kõivu sõnul järeldab Maailma Tervishoiuorganisatsiooni analüüs üheselt: müra on tervisele ohtlik ja võib kahjustada tervist. Uuringud näitavad, et pidevas mürafoonis elamisel tõuseb südamehaiguste ja infarkti risk. Et mürale kui ohutegurile vastu seista, vajame ülevaadet, millised on ohustatud piirkonnad. Seejärel on võimalik hakata arutama, mida olukorra paranemiseks ette võtta.

“Kuna paljudel juhtudel on probleemid müraga lokaalsed: naabrid, naabruses asuvad ettevõtted, mööduvad transpordivahendid, siis on eriti oluline lihtsalt ning

selgelt teavitada inimesi nende õigustest ja samuti sellest, et näiteks naabreid häiriva müra tekitamisest tuleb inimestel hoiduda ja eksimise korral vastutada,” sõnas Kõiv. Tema kinnitusel on olmemüraga seotud olukorrad tihti standartsed ja inimesed vajavad nende lahendamiseks kõigepealt teavitamist oma õigustest ja juhendamist nende rahumeelseks ja vastastikku lugupidavaks lahendamiseks.

Lisainformatsioon: Tõnis Kõiv 506 5300
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, Reformierakond