RMK ei jäta kedagi kuivale

Sellel suvel on saanud lugeda paari uudist, kus mõni riigimetsast metsamaterjali ostnu kaebab Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tegevuse üle. Miks RMK ühele müüb, aga teisele ei müü?! Kas ja kui palju mõjutab puidu hinda Narvas elektri tootmiseks põletatav puit?

Tuleb tunnistada, et RMK ise ei otsusta, millisele kliendile müüa ja millisele mitte. Seda otsustavad kliendid, tehes oksjonil pakkumisi. Kuna RMK müüb rõhuva enamuse oma toodangust oksjoni kaudu siis saab müüdava kauba ostjaks kõrgeima pakkumise teinud isik. Ilma ütlematagi on selge, et pakkujad otsustavad ise, kui palju nad raatsivad oma kasumit RMKga jagada.

Eesti mets rahvusvahelisel turul

Narva elektrijaama põletatava puidu maht on ca 15 protsenti Eesti puiduturust. Hakkepuitu tasub Narva autotranspordiga vedada kuni Paideni ehk ca 150 km raadiuses. See aga ei takistanud näiteks Kilingi-Nõmme grillsöetootjal öelda, et Narva elektrijaam on süüdi, et temale söetootmiseks puitu ei jagu. Samal ajal võib igaüks Pärnu Jahisadama restoranis lõunatades tüdimuseni vaadata, kuidas vastaskalda sadamas hakkpuitu laevale lossitakse (laaditakse). Sama pilti võib näha Paldiskis. Ega siis laevad Pärnust ja Paldiskist Narva ei „purjeta“, ikka üle mere Skandinaaviasse või Hollandisse, Ühendkuningriikidesse. Seega ei mõjuta metsamaterjali hinda Eestis mitte ainult Narvas ahju aetav puit vaid laiemalt üha kasvav hakkpuidu kasutamine soojus-ja elektrijaamades. Nii Eestis kui laiemalt Euroopas nõudlus muudkui kasvab. Ühene järeldus on, et puiduturg on rahvusvaheline mitte ainult lõpptoodangu vaid ka tooraine puhul.

Riik on riigimetsa omanikuna andnud Riigimetsa Majandamise Keskusele selge suunise – riigimetsa tuleb majandada kasumlikult, tegevused peavad olema läbipaistvad ja kontrollitavad. Selle nimel on viimastel aastatel palju vaeva nähtud. Riigikontrollgi on oma hiljutises auditis möönnud, et RMK-s läbiviidud juhtimisreform on kaasa toonud suurema selguse ja kontrollitavuse. RMK on riigi tulundusasutus ja seega peab ta riigimetsa majandamisel teenima maksimaalset tulu, tehes seda läbipaistvalt ja kontrollitavalt. Oksjonite kasutamine on sisuliselt avalikul enampakkumisel müük, kus ostuõiguse saab parima hinna pakkunu. Hind on objektiivne kriteerium, kus vaidluse ruum puudub. Ei mingit subjektiivsust, puhas vaba konkurents.

Rohkem on kallim

Metsamaterjali müümisel mahu kasvades ühikuhind ei alane vaid isegi kasvab. Kuidas siis nii? Kui ma saapavabrikust ostan 10 paari asemel 100 paari saapaid, saan ju ühe paari odavamalt. Küttepuudega kauplejad aga kurdavad, et metsamaterjali ostes koguste kasvades ühikuhind hoopis kasvab, mitte ei kahane. Kahjuks või õnneks ongi nii. Paari ruumi küttepuid müües on ostjate ring piiritletud naabritega ning hind kohaliku turu hind. Kümme korda suurema mahu puhul avaldab mõju sisemaine konkurents. Kui aga maht on nii suur, et suudad laeva täis panna, saad küsida rahvusvahelise turu hinda. Seda mõjutavad aga juba taastuvenergia toetused Skandinaavias, Hollandis, Suurbritannias jm.

Pool Eestit on kaetud metsaga, aga ainult 40 protsenti sellest on RMK majandada. Erametsaomanikud on aga oma metsa majandamisel pigem passiivsed. Optimaalne raiemaht Eesti metsadel on metsamajanduse arengukava alusel 12-15 miljonit tihumeetrit aastas. Tegelik raiemaht aga on ainult 7 mlj tihumeetrit aastas. Seega jääb igal aastal metsast raiumata erinevatel hinnangutel 5-8 mlj tihumeetrit puitu.

Seadusemuudatused toetavad erametsaomanikku

Riik toetab erametsandust ja erametsaomanike ühistegevust päris heldelt sihiga tuua metsas mädanev puit turule. Füüsiliselt isikust metsaomanike soodustamiseks võeti juunikuus Riigikogu poolt vastu tulumaksuseaduse muudatus, mis võimaldab maksustamisperioodi pikendada ühelt aastalt kolmele. Uuest aastast ei pea füüsilised isikud metsamaterjali müügist teenitud tulult kohe maksu ära maksma vaid saavad kolme aasta jooksul metsaga seotud põhjendatud kulusid maha arvata.

Tahaks loota, et lugejad nõustuvad: riigimetsa, mis meie kõigi ühine vara, tuleb müüa nii, et see omanikule, see tähendab riigikassale, suurimat võimalikku tulu tooks. Usun ka, et seadusemuudatused, mis võimaldavad erametsaomanikel metsa taastamiseks mõeldud kulusid metsa müügist saadavast tulust kolme aasta jooksul maha arvata, innustavad neid oma metsasid aktiivsemalt majandama, rohkem puitu turule tooma. See on kasulik nii neile kui puidutarbijatele.

Mets ja sealt saadav puit on ajast aega eestlasi majanduslikult järjele aidanud. Nõudluse jätkuv kasv toob metsaomanikele kuldsed ajad ja ei ole vahet, kas omanikuks on riik või eraisik või ettevõte. Palju tööd on ees ootamas, soovin selleks jõudu!

5 mõtet “RMK ei jäta kedagi kuivale”

  1. Jah, aga mis RKM Endla looduskaitsealaga tegi? Kompetentsed kohapealsed töötajad lasti lahti.
    Mispärast?

    Võlingi jõel kaevati kraav koelmutele sisse nii et muda taga.
    Mispärast?

    Alles siis, kui on kuivanud viimnegi piisk puhast vett, saab nõukogude RMK-lane aru, et puu ei kõlba juua!

    1. Tere Kalle,
      tänan kommentaari eest. Ilmselt ei ole aukohtust veel mingit vastust ja seega oled pahases tujus. Aga see selleks, sisu juurde.
      RMK-le on tõesti riik pannud ka looduskaitselisi ülesandeid. Nende korraldamisel oleme suutnud tagada pea samasuguse effektiivsuse kui majandustegevuses. Paratamatult on seetõttu nii mõnigi töötaja sunnitud aru saama, et tööd tuleb teha kogu tööpäeva ulatuses ja senisest laiemas geograafilises areaalis ning inimesi on ka koondatud. Looduse kaitsmine ei ole seetõttu kannatada saanud, maksumaksja raha aga kasutatakse tulemuslikumalt küll. Ka looduskaitses tuleb raha lugeda ja seda otstarbekalt kasutada.
      RMK peab investeerima nii metsateede kui maaparandussüsteemide korrashoidu, sest muidu majandusmetsad soostuvad, juurdekasv aeglustub ning kvaliteet langeb. Ei tohi unustada, et majandusmetsad on majandamiseks ja kaitsealused metsad kaitsmiseks.
      Parimate soovidega
      Tõnis Kõiv

      1. Ma ei usu, et neil üldse mingit aukohust ongi ja ega see mind ei morjenda.Muinsuskaitseseadus näeb paragr. 35-(7) ette enne mullatöid tead. uurimistööd, mullatööd algasid 15 juuli 2009, ja mingeid tead. uurimistöid enne seda ei tehtud. See selleks.
        Asi on selles, et ma kaitsen eesti mageveeressursse, ja nagu ikka, olen ajast ees- riigikord muutub 24 tunni jooksul, mentaliteet aga põlvkonniti. Nii ongi, et RMK ajab ikka nõuka- aegseid viisaastakuplaanides ettenähtud maaparandusprojekte edasi. Samas on aga arenenud euroopa riikides ammu mindud seda teed, et kraave on hakatud kinni ajama, et loodust tervendada. Ja pealegi- nõuka ajal kuivendati ka seal kus see mingit boniteeti ei andnud. Selleks ,et inimestel oleks tööd ja plaan täidetud. Üks elavaid näiteid on Oostriku jõe alamjooks – lükati jõe meandritesse keskele kanal sisse, aga tulemuseks on tihe 2-meetriste kuuskede võpsik! Võlingi äärest kadus kraavitamise tulemusel kuldking. Ja seda kõike jätkavad nad vanast inertsist.
        Praegu jagatakse EU Struktuurifondidest toetusi vooluveekogude parendamiseks, mis Euroopa traditsioonide kohaselt on ette nähtud jõgede looduslikku sängi juhtimiseks- Eestis aga tehakse selle raames ja nende rahade eest hoopis endistviisi maaparandustöid ja jõgede süvendamisi! Eriti räiged juhud on Onga jõgi (Põllummajandusamet, kusjuures tuimalt sõideti üle isegi erametsast- palk võeti välja, võsa jäeti alles), Esna jõgi (Keskkonnateabekeskus- kaldal lagedaks ja jõgi pargimaastikuks, tulemus- forell kaob) jt.
        Häda on selles, et uuenenud maailmas ei olda suutelised uut moodi suhtuma-
        puudub tegelik kompetents! Tuleks rohkem inimesi saata koolitusele Euroopa riikidesse, et nad näeksid, mis seal tegelikult toimub. Ja tõlkida erialast kirjandust. Praegu on nii, et raha on küll eraldatud, aga vastav koolitus puudub.
        Täitsa ilmselgelt käib see praegu käimasoleva vooluveekogude parendamise sildi all tehtavate tööde kohta- väga sageli, üksikud projektid mis on head.
        Tervisi ja kõike head
        Kalle

        1. Tere Kalle,
          peame siin avalikku kirjavahetust, aga ega see paha ei ole. Võib-olla saab niimoodi veel keegi oma küsimustele vastuseid. Lisan veel infot RMK plaanide ja tegevuste kohta. RMK ei raja uusi maaparandusobjekte vaid investeerib olemasolevate korrashoidu ehk püsimisse. Sedagi tehakse pika ettevaatega, kõiki vastavaid norme järgides (projektid, mõjude hindamised jne).
          Täiesti ühel meelel olen sinuga selles, et meie inimesi, sealhulgas looduses töötavaid inimesi on vaja koolitada. Mitte ainult näidata, kuidas mujal tehakse (seegi on väga vajalik) vaid ka tutvustada teadlaste ja praktikute väljatöötatud tulevikusuundi, arenguid. Nii mõneski küsimuses ei pea Soomest-Rootsist kaugemale minemagi, võtame naabrite parimad kogemused, õpime nende vigadest ja teeme veel paremini. Siinkohal on tunnustamistväärt sinu töö, oled kokku sidunud ajaloolised teadmised tänapäeva loodushoiuga, tulemuseks originaalne vaade läbi aastasadade.
          Kõike head soovides
          Tõnis

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga