Risustamine sai tähenduse

Tänasel Rae vallavolikogu istungil korraldati ümber Jüri, Lagedi ja Vaida raamatukogud, täiendati heakorraeeskirja ja lisati sinna risustamise mõiste, arutati uute haljastusnõuete üle ja tehti veel mõned olulised otsused…

Volikogu liikmed kogunesid tavapäraselt Rae kultuurikeskuse suurde saali Jüri alevikus ning sama tavapäraselt algas volikogu nn „avatud mikrofoniga“, kus sai kõigepealt sõna vallavanem Madis Sarik: osad ukrainlased juba lahkuvad, kes kodumaale ja kes teistesse omavalitsustesse. 34 Ukraina last on valla koolides, igas koolis mõni. Lasteaias 2 last. Pered eelistavad tagasi liikumist. Kõige rohkem küsimusi on eestikeelse hariduse kohta. Toimetulekutoetust oleme andnud 40-50 perele. Läheb kenasti.

Üldhooldusteenuse osutamine lõpeb Rae sotsiaalkeskuses 1.01.2023. Põhjuseks ligipääsetavuse piiratus (kitsad koridorid, II korrus), privaatsuse ja rekreatsioonialade puudumine. Nii Terviseameti kui Päästeametiga on pidevalt probleeme, sest hooldekodu ei vasta nõuetele. Üldhooldusteenuse riigihange on välja kuulutatud, töötajaid, kliente teavitatud. Käesoleva aasta jooksul peab selguma, kust hakkame teenust sisse ostma. Üle kahekümne isiku jaoks vaja sisse osta, samapalju ostame juba täna sisse.

Vaida postipunkt lõpetab tegevuse 31.10.2022. Tellitav kirjakandja täidab võimalikult tekkiva lünga, pakiautomaadid ka olemas. Margid, ümbrikud müüki poodi.

Energialeping on vallal Elvesoga, börsipakett. Fikseeritud paketti Elvesol ei ole. Riigihanget hetkel väljakuulutatud ei ole, paljudel teistel omavalitsustel hange ebaõnnestunud. Gaasile tegime hanke aasta alguses, alates 1.10.2022 läheme üle fiks.paketile, 170 eurot MWh. Odavam kui börsihind.

Küsimus – kuidas kinnisvara ostuga läheb, pean silmas Vahtra kinnistut?

Vastus – asjad liiguvad.

Küsimus – Peetri pargis oli rohkem kui nädal tagasi katusealuse põleng, mis sellest saab?

Vastus – kindlustusjuhtum, süüdlane on välja selgitatud ja süüdlane taastab. 

Ülo Timuska – eelmise volikogu istungil arutatu katlamaja ehitamise üle Kuldalasse. Volikogu liige, kes on Kuldala elamuühistu juhatuses, toetas katlamaja ehitamist sõnavõtuga. Oleks võinud taandada. Katlamaja asukoht on hea ühe elamugrupi jaoks. Vaja on mõelda laiemalt Peetri kohta, Selver otsib kaugkütte võimalust. Kool, lasteaed, Peetri Keskus jne. Lahendus ainult Kuldala elanike jaoks, mitte teistele.

T.Kõiv – selgitasin volikogule ja eelkõnelejale, et volikogu võttis eelmisel istungil vastu soojamajanduse arengukava täienduse, mis võimaldab Kuldala elurajooni jaoks reaalse alternatiivi (Vene gaasist loobumiseks ja Eesti pelleti kasutusele võtuks). Kuldala elurajoonis elab 400 peret. Eelkõneleja poolt teistest objektidest räägitu on lahtisest uksest sissemurdmine, sest eelmises volikogus rääkis ettekandja sama, et näiteks lasteaia/kooli jaoks tuleb eraldi lahendus leida, soojamajanduse arengukava täiendamist vaja jätkata.

Ain Böckler – Kiidan vallavalitsust Riigigümnaasiumi ja Spordihoone ehituslepingute eest. Valda juhib vallavalitsus, mida omakorda juhib volikogu. Kahju, et juhib üks erakond, ei arvestata opositsiooniga. Artikkel ilmus Harju Elus, kus Raili Salvet avaldas valefakte. Raili soovunelm ei ole rahva tahe. Olen püüdnud kompromissi saavutada Madis Sariku ja Tõnis Kõivuga. Palun teid kõiki, vallavalitsuse ja volikogu liikmed, sh alevikuvanem, saame pingi küsimustest üle ja paigaldame selle pingi enne talve tulekut.

Rae Sõnumid on trükitud kriitpaberile, seda on kulukam toota, trükkida. Tulehakatuseks ka ei sobi. Hoiame kokku, trükime odavamale paberile.

Kirjalik küsimus – 1.07.2020 kaotati arstipunktid Vaidas ja Lagedil. 13.09.2022 avaldas vallavalitsus korralduse – ruumide üürile andmine. Kas nüüd antakse perearsti ruumid üürile? Sellest tulenevalt küsimused.

Tõnis Kõiv – juhin volikogu liikmete tähelepanu tõsiasjale, et põhimääruse kohaselt on volikogu liikmetel õigus esitada kirjalikke küsimusi vallavalitsuse liikmetele, mitte volikogu liikmetele. Volikogu liikmete vaheline küsimuste vastuste esitamine saamine ei ole põhimäärusega piiratud ega reguleeritud, see on tavapärane poliitiline võitlus. Eelmisel volikogul esitati kirjalik küsimus volikogu esimehele ja mul oli sellele reageerimisel kaks varianti, kas lükata tagasi kui põhimäärusevastane või suunata vallavalitsusele, et anda küsimustele sisuline vastus. Kasutasin teist varianti ehk vallavalitsus andis sisulise vastuse. Aga palun vormistame küsimused edaspidi korrektselt.  

Päevakorra kinnitamisel oli küsimus augustikuu volikogu toimumise kohta, et miks toimus neljandal neljapäeval, mitte kolmandal?

Vastasin ja selgitasin, et Rae valla põhimäärus sätestab, et üldjuhul toimub kolmandal teisipäeval. See tähendab, et kui on põhjust ja vajadust, siis võib volikogu toimuda ka muul ajal.

Päevakord kinnitati.

  1. Rae valla rahvaraamatukogude ümberkorraldamine. Andsin sõna abivallavanem Bärbel Salumäele, kes andis omakorda sõna ametnik Kadri Järvelaidile: esitatud eelnõu kohaselt ühendatakse alates 01.01.2023 Rae valla raamatukogud ühtseks asutuseks, Jüri raamatukogust saab Rae valla raamatukogu. Lagedi ja Vaida raamatukogud lõpetavad tegevused iseseisva asutustena, jätkavad Rae valla raamatukogu haruraamatukoguna. Elanike, lugejate jaoks jääb kõik samaks. Lagedi, Vaida raamatukogude juhtidest saavad raamatukoguhoidjad. Väikesed hallatavad asutused on erandid, Rae vald viimane, kus puudub keskraamatukogu. Eesmärgiks on teenuse kvaliteedi parandamine, ühtne juhtimine, ühine teenuste planeerimine. Paraneb teenuste kättesaadavus, sest on võimalik laenutada kodu lähedalt, aga raamat võib saabuda kaugemalt. Lihtsam puhkuste asendus jmt. Töötajad, nõukogud on eelnõuga tutvunud.

Kaasettekanne haridus-ja kultuurikomisjoni esimees Jens Vendelilt:  koosolek toimus 8.septembril, kohal 12/15-st. Kuulasime ära vallavalitsuse ettekande. Seda on arutatud aastaid, väiksemaid samme ka varasemalt astutud. Ühtse arengukava  tegemine samuti algatatud. Mõistlik otsus. Komisjon otsustas 11 poolthäälega toetada vastuvõtmist.

Küsimus – kas e-raamatud ka levivad, kas neid laenutada saab?

Vastus – Tallinna Keskraamatukogust saab, seotud litsentsidega. Väikesed raamatukogud ei ole liitunud.

Küsimus – mis saab töötajatest, töötasust?

Vastus – arv jääb samaks, kahel töötasu muutub.

E.Ausmehe repliik – kiidan meie raamatukogusid, väga hästi töötab kõik.

Volikogu võttis eelnõu 23 poolthäälega vastu.

  1. Tänukirja andmine, ettekandja abivallavanem Bärbel Salumäe: vallavalitsus teeb ettepaneku anda volikogu tänukiri 15 a Jüri Gümnaasiumis töötanud N.P-le (T.Kõiv – volikogus me loomulikult kuulsime täisnime, aga avalikult soovime selle välja ütelda õpetajate päeva vastuvõtul), kes on praeguseks suundunud pealinna tööle. N.P on olnud aktiivne hariduselu edendaja vallas, õpilaste ja töötajate ettevõtlikkuse arendaja, vallaülese mentorsüsteemi üks arendajatest, aktiivne Jüri G vilistlaskogu tegevuses.

Kaasettekandja haridus-ja kultuurikomisjoni esimees Jens Vendel: arutasime samal koosolekul (8.09.2022), kohal 12/15-st. Kuulasime vallavalitsuse ettekannet, arutasime ja komisjon toetas 12 poolthäälega.

Küsimus – kui suur on volikogu tänukirjaga kaasnev materiaalne toetus?

Vastus – kahekordne kuupalga alammäär.

Volikogu toetas 23 poolthäälega tänukirja andmist.

  1. Tänukirja andmine, ettekandja abivallavanem Bärbel Salumäe: vallavalitsus teeb ettepaneku anda volikogu tänukiri E.M-le (T.Kõiv – volikogus me loomulikult kuulsime täisnime, aga avalikult soovime selle välja ütelda õpetajate päeva vastuvõtul), kel on seljataga 44 aastat õppetööd. Ta viimane tööpäev oli augustis. E.M. on läbinud arvukalt täienduskoolitusi, et olla kursis uute arengutega. On olnud mitmete klasside klassijuhataja ning alati olnud valmis puuduvat õpetajat asendama. Talle on eriti rõõmu valmistanud kui tema õpilaste lapsed tema klassi õppima tulevad.

Kaasettekandja haridus-ja kultuurikomisjoni esimees Jens Vendel: arutasime samal koosolekul. Kuulasime vallavalitsuse ettekannet, arutasime, küsimusi ei olnud. Komisjon toetab.

Küsimus – kuidas need nimed tekivad?

Vastus – ettepaneku teeb reeglina koolijuht, vallavalitsus teeb valiku. Õpetajate päev on enne volikogu oktoobris, siis anname üle.

Böckleri repliik – tänukirjad on väga toredad, olen ka tema õpilane olnud.

Volikogu võttis 23 poolthäälega otsuse vastu.

  1. Rae Vallavolikogu 17. novembri 2020 määruse nr 60 “Rae valla heakorraeeskiri“ muutmine.

Ettekanne abivallavanem Anna Õuekallas: esimesel lugemisel tehtud parandusettepanekud on sisse viidud. Kuna haljastusnõuete määrus muutus kaheks määruseks, siis oli vaja ka heakorraeeskirjas muudatus teha. Sõnas „ebakorrapäraselt“ on üks täht üle, palun see ära korrigeerida (T.Kõiv – viide uuele mõistele – risustamine, mis on materjalide, jäätmete või tehnika kinnistule ebakorrapäraselt laiali laotamine, mis erineb piirkonna üldisest heakorrastatusest.“)

Kaasettekanne keskkonnakomisjoni esimees Kaido Kivistik: koosolek toimus 07.09.2022, arutasime uuesti punktid läbi ja seisukoht oli 8 poolthäälega vastu võtta. Vastu ei olnud keegi.

Küsimus – üle ha heinamaa, kas omanikul õigus osta sinist kütet?

Vastus – sellele vastata ei oska.

T.Kõiv – vallavolikogu kehtestab heakorranõuded, mitte ei otsusta seda, millist kütet (maksusoodustust) on õigus kasutada muru niitmisel.  

Kivistiku repliik – määrus ei reguleeri ei kütust ega muruniiduki terasid.

Volikogu võttis 22 poolthäälega määruse vastu, üks jättis hääletamata.

  1. Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas. Ettekandja abivallavanem Anna Õuekallas: haljastusnõuded on detailsed, aga kuna tegemist on üldiste nõuetega, tuleb need kehtestada volikogu poolt. Veelgi detailsema osa jätsime siiski vallavalitsuse reguleerida. Seal võib rohkem muudatusi tulla ja vallavalitsus on paindlikum reageerima.

Kaasettekanne keskkonnakomisjoni esimees Kaido Kivistik: arutasime samal koosolekul, st 07.09.2022. Eelnõule on lisatud head illustreerivad pildid. Komisjoni otsuse kohaselt palume eelnõu saata II lugemisele ja määrata parandusettepanekute esitamise tähtajaks 28.september kell 12.00.

Küsimus – kas nõuded on enda välja mõeldud või nn euronõuded?

Vastus – mõlemat, enamus tuleneb standarditest.

Küsimus – mis piltidest on jutt?

Vastus – eelnõu lisad 1-5.

T.Kõiv – kutsun üles volikogu liikmeid tutvuma haljastusnõuete eelnõuga, sest tegemist on uute reeglitega, mis võiva meid kõiki mingil moel mõjutada. Palun lugege, avaldage arvamust, tehke ettepanekuid.

Kuna keskkonnakomisjoni ettepanek oli saata II lugemisele, siis nii tegimegi. Määrasin parandusettepanekute esitamise tähtajaks 28.septembri kell 12.00. 

  1. Nõusoleku andmine rahalise kohustuse võtmiseks. Ettekandja vallavanem Madis Sarik: kõigepealt palun teha redaktsioonilised parandused eelnõus. Rae valla ringimajanduse pilootprojekti on rahastatud EL-i rahast. KIK on teinud toetusotsuse, 85 % ulatuses. Üle Eesti said 3 projekti sellise toetuse. Vallavalitsus tegeles pea pool aastat projektiga. Kogumaksumus u 240 tuhat. Tulemuseks saame ringmajanduse tegevusplaani, projekt kestab aprillini 2024. Aluseks Rae valla arengukava, haridusvaldkonna arengukava ja valla jäätmekava. Vallavalitsus palub volikogult nõusolekut kohustuse võtmiseks.

Kaasettekanne eelarve-ja arengukomisjoni esimees Meelis Kasemaa – komisjon kogunes 12.sept. Vaidas. Komisjoni soov oli, et kui projektijuht valitud ja tegevuskava paigas, tutvustada seda komisjonis. Komisjon toetas eelnõu vastuvõtmist volikogus.

Küsimus – mis on valla tulu ja kasu?

Vastus – mis on ringmajanduse kasu? Saame valla jaoks pildi selgemaks selles valdkonnas, põhiline kasu haridusvaldkonnas, koolitatakse, teadlikkus tõuseb.

Küsimus – miks keskkonnakomisjon ei arutanud?

T.Kõiv – kuna eelnõu on rahalise kohustuse võtmine, siis määrasin juhtivkomisjoniks eelarve-ja arengukomisjoni. Samas aga võib iga volikogu komisjon arutada igat eelnõu, põhiline, et vallavalitsus saaks tagada ettekandja.

Vastus – vallavalitsus viib teema ka keskkonnakomisjoni.  

Kivistiku sõnavõtt – ma kinnitan, et see teema jõuab kindlasti keskkonnakomisjoni päevakorda.

Repliik Rosenfeldilt – huvitav oleks teada saada, milline on inimese mõju CO2 tootmisele.

Volikogu otsustas 20 poolthäälega võtta rahalise kohustuse.

 

  1. Jüri alevikus Aruküla tee 59a asuva kinnistu võõrandamine avalikul enampakkumisel. Ettekandja abivallavanem Anna Õuekallas: tegemist on Jüri alevikus asuva vallale kuuluva tiigiga, millel asuvad nn Elveso tiigid. Aktiivses kasutuses nad ei ole. ABB on avaldanud soovi kinnistu omandamiseks. Oleme tellinud hindamisakti, kus hindaja ei näinud selle maa vastu huvi ega väärtust ja hindas 1 euro ruutmeeter. Oleme teinud ettepaneku panna enampakkumisele kõrgema hinnaga, st alghinnaga 150 000 eurot. Lisaks seame kinnistule IKÕ-d nii valla kui Elveso kasuks. Elvesole kogu ala ulatuses ja müüdava kinnistu servas vallale kergliiklustee jaoks. Palun eelnõu vastu võtta.

Kaasettekanne eelarve-ja arengukomisjoni esimees Meelis Kasemaa– arutasime samal koosolekul. Tulemusena 7 poolt, 2 erapooletut, 1 jättis hääletamata, toetame vastuvõtmist volikogus.

Küsimus- läheb enampakkumisele alghinnaga. Aga kui ei osteta, vaja hinda alandada, mis siis saab?

Vastus – vaja volikogu otsust

Küsimus –miks ABB avaldas soovi?

Vastus – nad on avaldanud vallale, et soovivad oma ehitusõigust suurendada.

Küsimus – 2022.aasta eelarves ei olnud seda planeeritud, kuidas see tuli?

Vastus – eelarves on müüdavad kinnistud ja tõenäosuse hinnang. Nimekiri ei ole kohustus. Sel aastal midagi müüdud ei ole.

Küsimus – seal kõrval on suur kinnistu, kas selle liitmisega nad ei saa oma mahte suurendada?

Vastus – ei ole otseselt selle eelnõu teema, eraldi menetlus.

Küsimus – kas on plaanis veel sel aastal midagi müüa?

Vastus –  kõikide nimekirjas olevate kinnistutega eeltöö käib, erinevad põhjused, miks hetk ei ole maksimaalse tulemuse saavutamiseks hea. Septembris rohkem ettevalmistatud ei ole.

Küsimus – seatud Elveso kasuks IKÕ. Kas see tähendab, et Elvesol neid tiike vaja ei ole?

Vastus – biotiigid peavad säilima.

Böckleri repliik – üldiselt nemad kinnisvara ei osta.

Rosenfeldi repliik – olen pikalt volikogus olnud, esimene kord, kus ma ei saa aru.

Volikogu võttis 16 poolthäälega eelnõu vastu, üks hääletas vastu, kolm jäid erapooletuks ja kaks jätsid lihtsalt hääletamata.

Tänasin volikogu ja sellega oligi istung lõppenud!  

PS! Aga õues on sügis ja õunad valmivad:)

sügisõunad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga