Revisjonikomisjoni esimehe tasu jäi tõstmata

Rae vallavolikogu 19.aprillil 2016 a algas võimalusega soetada sinilill veteranide toetuseks ning seda pakkusid Naiskodukaitsjad, Sinilille saadikud. Volikogu aga pakkus elavat arutelu kuni viimase punktini…

17.30 alanud volikogu alguses õnnitles volikogu esimees kõigepealt Raivo Kruuk’i sünnipäeva puhul. Teine lillekimp jäi ootama, sest volinikku ei olnud veel saabunud.

Peetrimetsa ridaelamute sissesõit Tähnase põik tänavalt
Peetrimetsa ridaelamute sissesõit Tähnase põik tänavalt
Peetrimetsa mänguväljak
Peetrimetsa mänguväljak, mille kohta päriti aru juba eelmisel aastal.

Vaba sõnavõtt – Raivo Uukkivi. Tal oli kolm küsimust. Esiteks huvitab teda koolide ehitusega seoses,  kes järelevalvajad valis ja kuidas valiti. Teiseks täpsustavad küsimused Peetrimetsa arenduse kohta. Kolmandaks valla varaga seotud murelik pöördumine kolleegide ja vallavalitsuse poole. Spordirajatisi ei suudeta alati kasutada sihipäraselt. Jüri terviserajal sõidetakse ikka autodega ja seda tuleks takistada. Eelmisel laupäeval, staadioni peal mopeedivennad tõstsid tartaankatte peal “nokka”. Sellelegi oleks vaja täiendavat tähelepanu pöörata. Avatud staadioniks ei pruugi me veel valmis olla.

Volikogu kinnitas päevakorra ühehäälselt ja edasi läks päevakorra järgi:

  1. Volituse andmine läbirääkimiste pidamiseks riigigümnaasiumi asutamiseks Rae vallas. Ettekanne Jens Vendel: riik on teinud ettepaneku ja laiapõhjaline arutelu on toimunud. Riik tagab gümnaasiumihariduse, aga valla ülesandeks jääb põhikooli kohtade tagamine. Samas on vallal keeruline tagada ilma riigigümnaasiumi leevenduseta kõikidele vajaminevatele koolikohti.

Kaasettekanne Kaarel Kais: haridus-ja kultuurikomisjonis oli kõigepealt laiem arutelu riigigümnaasiumi poolt või vastu ja kuna oldi poolt siis läks järgmine arutelu lühemalt. Komisjon otsustas eelnõud ühehäälselt toetada.

Uuemaa: kas oli arutusel ka teisi kohti peale Jüri?

Vendel: Jüris on ka teisi asukohti läbi käinud, vaadatud Jaave kohviku kõrval ühte kinnistut. Liiklusuuringuid, analüüse tuleks teha. Peetri laste arvud hakkavad kasvama ja lähevad mingil hetkel isegi Jürist mööda. Aga Geomedia analüüsi argumendid toetavad Jürisse rajamist.

Võrklaev: läbirääkimistel riigiga ei peaks kohta täpsemalt määratlema kui Jüri, et jätta vallavalitsusele läbirääkimiste ruumi.

Laius: kas aruteludel oli ka arvamusi, et üldse ei peaks riigigümnaasiumi valda rajama?

Vendel: otseselt ei olnud, pigem arutleti identiteedi säilimise üle. Põhiline on siiski laste arv, mis kasvab ja vajab kooliharidust. Kiili vald on teinud otsuse gümnaasiumiastme sulgemise kohta, mis võib tuua Jürisse õpilasi juurde.

Uuemaa: äkki peaks eelnõusse siiski Jüri aleviku asemel panema Rae valla, et saada laiemat läbirääkimisruumi?

Võrklaev: riik ootab ka vallalt selgemat seisukohavõttu ja läbirääkimiste algpositsiooni. Mida kauem teemat lahtisena hoiame, seda pikemaks protsess venib.

Laius: eeltööd tehtud ja HTM-iga suheldud. Sealt on kõlanud, et kui vald hakkab gümnaasiumi Peetrisse suruma siis võime läbirääkimised üldse lõhki ajada ja riigigümnaasium tuleb hoopis Tallinna linna.

Sõnavõtt Uukkivilt: tahaks kiita tarkuse eest ja ka liiklusskeemi läbivaatamise eest. Tasuks ikka kaaluda, kas Jüri aleviku nimetamine on ikka mõistlik, äkki jääb piirama. Soovin jõudu ja loodan läbirääkimiste vahearuandeid volikogule.

Sõnavõtt Uuemaa: mul on ka hea meel, et valda riigigümnaasium tuleb. Aga gümnaasiumi võiks ikka Vaita teha.

Võrklaev: Vaida on tõesti tõusuteel, koolil läheb hästi ja on ka ettevõtjaid, kes Vaita investeerimise vastu huvi tunnevad. Vallavalitsus võtab läbirääkimisi tõsiselt ja üks eeldustest on jõuda tulemuseni, et me saame Jürisse uue staadioni praeguse renoveerimise tulemusena. Vajadus uue spordisaali järele on veel analüüsimisel.

Seejärel jätkus arutelu teemal, kas peaks eelnõus sõna “alevik” asendama sõnaga “kant”. Kandid on valla arengukavas defineeritud. Volikogu oli konsensuslikult asendusega nõus.  Eelnõu hääletus: poolt 22, vastu ega erapooletuid ei olnud.

Kuna Kristo Priskus jõudis kohale siis andis Agu Laius talle ka lilled ja vaasi ajutiseks kasutamiseks.

  1. Sotsiaalteenuste osutamise kord Rae vallas Ettekandja Jens Vendel: tulenevalt uuest Sotsiaalhoolekande seadusest  on vallavalitsus ette valmistanud sotsiaalteenuste osutamise korra. Volikogu teeb üldreegli ning Vallavalitsus iga teenuseliigi kohta täpsemad reeglid.
Sinilille saadik Veronika Isberg volikogus. Foto Koidu Kask
Sinilille saadik Veronika Isberg ja Tõnis Kõiv. Foto Koidu Kask

Kaasettekanne Tõnis Kõiv: sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni koosolek toimus 13.aprillil algusega kell 18.30. Koosolekul osalesid lisaks komisjoni esimehele liikmed Kristo Priskus, Anti-Pekka Mustonen, Kai Lasn, Iveta Tomera-Vahter ja Indrek Varik. Puudus 8 liiget. Komisjon kuulas abivallavanema ja sotsiaaltöö profi Ülle Parmase ettekandeid eelnõu kohta. Iga sotsiaalteenuse kohta koostab vallavalitsus eraldi korra. Teenuste osutamist ostetakse pigem sisse kui osutatakse ise. Vallavalitsuse roll on olla rohkem hindaja, suunaja, maksja. Mõningate teenuste osutamine ei olegi valla tasemel ratsionaalne, näiteks sotsiaaltransporti võiks korraldada pigem maakonna tasemel.Teenuse osutamisele eelnev hindamine, mida viivad ametnikud läbi sotsiaalministeeriumi poolt loodud hindamisinstrumendi abil. Komisjoni liikmete küsimustele vastates selgus, et sama hindamisinstrumenti kasutatakse nii täiskasvanute kui laste puhul. Komisjoni arvates vajab muutmist varjupaigateenuse pakkumise säte. Seal tuleb selgelt kirjutada, et varjupaigateenuse pakkumisel ei ole oluline teenuse saaja rahvastikuregistrijärgne elukoht. Komisjoni konsensuslik ettepanek oli saata eelnõu II lugemisele ja määrata parandusettepanekute tähtajaks 27.aprill kell 12.00.

Uukkivi: kas hindamine toimub ka edaspidi? Parmas: jah.

Uuemaa: mitu komisjoni liiget puudus? Laius: 8.

  1. Rae valla eelarvest sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord. Ettekanne Jens Vendel: II lugemisel, parandusettepanekuid toetasime. Kaasettekanne Tõnis Kõiv: Kord oli komisjonis teisel lugemisel ning tähtajaks oli laekunud kaks parandusettepanekut Agu Laiuselt. Esimese kohaselt tuleb korrigeerida korra ühe punkti sõnastust, et oleks selge ja arusaadav, et volikogu tahe on lõplik. Teise muudatuse kohaselt tuleb kirjutada sõna “pere” läbivalt ainsuses, et oleks korrektsem. Komisjoni koosolekul tegi komisjoni liige Kai Lasn ettepaneku võtta paragrahvist 12 punktist 5 välja sõnad “üks kord aastas”. Põhjendus, et eakad kasutavad hambaravi ja ravimitoetust korraga väiksemas summas kui maksimaalne aasta toetuse määr 80.- Kui luua võimalus sama toetussumma väljamaksmiseks rohkem kui kord aastas siis on see väga taotlejasõbralik, aga valla eelarve kulu ei suurene. Komisjon toetas kõiki muudatusi konsensuslikult ja teeb ettepaneku volikogule kord vastu võtta. Eelnõu hääletus: poolt 21, 1 jäi erapooletuks.
  1. Rae valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Ettekanne Mart Võrklaevalt: II lugemine, Meelis Kasemaa esitas parandusettepaneku, mille sisuks oli täpsustada reovee kohtkäitluse projekteerimise tingimusi, et eeskirja täitjal oleks võimalikult täpselt aru saada, mida ta tegema peab. Ettevõtja peab omama reovee üleandmiseks vee-ettevõtjaga sõlmitud kirjalikku lepingut. Vajadus on olemas. Kaasettekanne Aleksander Torjus: keskkonnakomisjon arutas, kohal oli 6 liiget. Kuulasime parandusettepanekute tegijaid ja nõustusime konsensuslikult muutustega. Ettepanek vastu võtta. Hääletus: poolt 21, üks ei hääletanud.
  1. Maa munitsipaalomandisse taotlemine. Ettekanne Mart Võrklaev: Jüri alevikus, Talli tn 4. Sinna on planeeritud Päästeameti maja, tuletõrje ja kiirabi. Kas ja millal sinna see maja tuleb, ei oska öelda, aga maa munitsipaalomandisse saamine loob selleks eeldused. Teriku tänav on teemaa taotlemine. Limu küla Päikesevälja on rekreatsiooni eesmärgiga maa ning Vaidas, Hoidla tee 12 hiljuti korrastatud maa. Kaasettekanne Kaasettekanne Ülo Timuska: vallavalitsus on tubli olnud maa munitsipaliseerimisega, ettekande tegi komisjonis abivallavanem Priit Põldmäe. Ettepanek vastu võtta. Hääletus: poolt 22.
  1. Maa munitsipaalomandisse taotlemine. Etteakanne Mart Võrklaev: 8 teemaa tükki munitsipaalomandisse taotlemine. Timuska: komisjon toetas ühehäälselt. Hääletus: poolt 22.
  1. Maa munitsipaalomandisse taotlemine. Ettekanne Mart Võrklaev: Rebase tn 1b, seal on tühermaa ja planeering näeb ette elamumaa. Samas on seal peal trassid ja kraav. Vald taotleb munitsipaali üldkasutatava maana. Vana-Järveküla tee transpordimaa. Depoo maaüksus Urvaste külla, et saaks vabatahtlike jaoks depoo ehitada. Valla osalus ehitamisel selgub hiljem. Vabatahtlikud on kogukonnale tähtsad. Timuska: Rebase tänava kohta oli küsimusi, sest varasemalt oli elamumaana ja nüüd üldmaana. Teiste punktide kohta küsimusi ei olnud. Hääletus: Poolt 21 ja üks vastu. Tavaliselt öeldakse ka vastuhääletamise põhjus, aga seekord ei öeldud.
  1. Rae Vallavolikogu 17.11.2015 määruse nr 36 „Rae Vallavalitsuse ametiasutuse struktuuri, teenistuskohtade koosseisu ja jaotuse põhigruppidesse kinnitamine 2016 aastal“ muutmine. Võrklaev: 1.muudatus – kantselei spetsialisti koha juurde tegemine (uued tööülesanded, asendused); 2.muudatus – istungi sekretäri ametikoha ümbernimetamine kantselei spetsialistiks; 3.muudatus – IT-spetsialistist IT-juhi tegemine. Timuska kaasettekanne: kuna samal ajal toimus revisjonikomisjon siis oli ettekandjaks abivallavanem, kes pidi vahepeal kõrvaltoast vallavanema appi selgitama kutsuma. Kokkuvõttes komisjon toetas. Hääletus: poolt 13, vastu 9.
  1. Rae Vallavolikogu 12. aprilli 2011 määrusega nr 56 kinnitatud Rae valla põhimääruse muutmine. Ettekandja Agu Laius: kõigepealt valla sümbolite kasutamist täpsustav osa, seejärel Riigikogu poolt muudetud seadusest tulenevad muudatused, seejärel ettepanek kehtestada piirang äriühingute nõukogu liikmete nimetamiseks, valla vara puudutavad sätted. Kaasettekandja Ülo Timuska: kohal oli ettepaneku tegija Tõnis Kõiv, kes oli teinud koos Kaarel Kaisiga ettepaneku põhimääruse muutmiseks. Komisjon toetas nende esitatud ettepanekut. Komisjon ei toetanud Agu Laiuse ettepanekut volikogu liikmetele piirangu seadmise osas kuulumises äriühingu nõukogusse. Üldiselt tegi komisjon ettepaneku võtta põhimäärus teisel lugemisel vastu koos muudatustega, välja arvatud osas, millele komisjon oli vastu.
Agu Laius sinilille soetamas Veronika Isbergilt. Foto Koidu Kask
Agu Laius sinilille soetamas Veronika Isbergilt. Foto Koidu Kask

Uukkivi: soovisin küsida Agult tema ettepaneku põhjendusi, aga kuna põhjendused juba kõlasid siis minu ettepanek on lubada volikogu liikmeid nõukogusse, sest siis saab midagigi teada nõukogus toimuvast.

Laius: kui on küsimusi siis saab ka vastuseid. Näiteks on järgmisel kuul tulemas Elveso kohta lausa eraldi punkt volikogusse.

Parbo: küsimus ettekandjale, kas probleem ei ole sama siis kui volikogu liige on allasutuse juht?

Laius: kui allasutuse juht valitakse volikogu liikmeks siis sellest mingit probleemi ei tulene. Valla töötajad ei saa olla volikogu liikmed, aga asutuste juhtidele see ei laiene.

Uuemaa: kas Elveso nõukogus on volikogu liikmeid?

Jah: volinikud ise vastasid: Kaido Kivistik, Aivo Hommik, Aleksander Torjus.

Uukkivi remark: kahel toolil istumise vastuolu oli kõige suurem eelmises vallavolikogus kui volikogu esimees oli mõnda aega revisjonikomisjoni esimeheks.

Laius: midagi ei olnud teha, kui opositsioon ei tahtnud revisjonikomisjoni juhtida.

Kivistik: huvide konflikti ei näe, isiklikult olin Elveso nõukogus varem kui mind valiti volikokku. Ei näe põhjust, miks peaksin kuskilt nüüd loobuma. Samas võiks näiteks volikogu liikmel olla õigus otse päringuid esitada valla äriühingule.

Võrklaev: mais on tõesti plaan teha Elveso teemade tutvustus volikogus ja ettepanek saata volikogu esimehele küsimusi või teemasid, mida kuulda tahetakse.

Uukkivi: palun hääletada nimetatud muudatusettepanekut.

Muudatusettepaneku hääletus: poolt 1, vastu 20.

Enne lõpphääletust oli tehniline vaheaeg, kus korrigeeriti lõpphääletusele minevat põhimääruse teksti lähtudes muudatusettepaneku hääletusest. Lõpphääletusel  poolt 22.

  1. Rae Vallavolikogu 17.detsembril 2013 vastu võetud määruse nr 2 “Volikogu tööst osavõtu eest makstava tasu ja hüvituse suurus ning maksmise kord” muutmine. Ettekanne eelnõu esitaja Tõnis Kõiv: Inimesed on valinud volikogu ja volikogu kinnitanud vallavalitsuse. Usun, et kõigi volikogu liikmete huvides on kvaliteetne valitsemine, mille kontrollimiseks on seadusest tulenevalt loodud revisjonikomisjon. Ma tahan, et valla juhtimine oleks kvaliteetne ja ma tean, et kvaliteetne kontroll aitab sellele kaasa. Volikogus oldud aja jooksul olen püüdnud revisjonikomisjoni tööle kaasa aidata. Alles hiljuti andsin volikogus üle abimaterjali aruande koostamiseks. Samas olen näinud, kuidas revisjonikomisjoni esimees on volikogus demontratiivselt volikogu esimehel üle andnud paberipaki, mille hilisemal läbivaatusel selgus, et see koosnes enamuses varem vallavalitsuse poolt revisjonikomisjonile edastatud digitaalsete dokumentide väljatrükist. Aga kuhu jäi lisaväärtus?Revisjonikomisjoni esimehe töösse panustamine vajab aega ja tahtmist ning võimalust pühenduda. Riigi tasemel on Riigikogu komisjoni esimehe palk võrdne ministri omaga. Analoogiat kasutades olen sidunud eelnõud revisjonikomisjoni esimehe palga vallavanema palgaga ning pakkunud protsendiks 10. Loomulikult on vaieldav nii vallavanema palgaga sidumine kui protsent, tegemist ongi hinnangulise küsimusega. Teine põhimõtteline muudatus on selles, et komisjoni esimees saab tasu vaid selle kuu eest, mil toimub komisjoni koosolek. See tähendab, et komisjon on nõutud viisil kokku kutsutud, töö aluseks on päevakord, kohal on kvoorum ja koosolek on protokollitud. Siis on ka lootust, et sellest tööst tekib lisaväärtus. Lõpetuseks rõhutan, et eelnõu praegusel kujul ei ole veel vastuvõtmiseks valmis, aga arutelu tekitamiseks on siin materjali piisavalt. Kaasettekanne Ülo Timuska: see oli päevakorra viimane punkt, arutelu oli tuline. Kõlas ettepanek, et maksta lausa abivallavanemaga võrdset palka, samuti ettepanek üldse mitte juurde maksta. Komisjon ei saa kuidagi toetada palgatõusu kui ei ole eelarves katet. Võimalus lahendada järgmise volikogu koosseisu jaoks. Saata II lugemisele, 4 poolt ja 3 vastu.

Potter: ettekanne oli põhjalik, mille poolest eelnõu veel toores on?

Kõiv: eelkõige eelarve osas.

Potter: miks siis üldse eelnõu esitati?

Kõiv: selleks, et tekiks arutelu.

Talving: kui sellele ei ole katteallikat siis kuidas oli neljale lisatöökohale katteallikas.

Timuska: vallavalitsuse struktuuri puudutav otsus lisaraha ei vajanud, see oli eelarves olemas. Nelja ei tulnud juurde.

Võrklaev: tegelikult kolmel muudeti vaid ametinimetust. Neljandal puhul muudeti koosseisuväline ametikoht struktuurisiseseks ametikohaks.

Sõnavõtud: Laius – eelnõu on toores jah, sest ma ei näe, et revisjonikomisjoni esimeest saaks kuidagi esile tõsta teiste komisjoni esimeeste ees. Ühesugused komisjoni esimehed kõik.

Ei poolda ka sidumist vallavanema palgaga, see on kasvatab huvi vallavanema palga tõstmise vastu. See ei sobi isegi revisjonikomisjoni esimehele.

Stimuleerib komisjoni esimeest komisjoni koosolekut pidama kord kuus, olenemata sisust ja lisaväärtusest. Võib-olla järgmine koosseis vajab hoopis sisekontrolli, kes valmistab ette kvaliteetsed sisekontrolliaktid komisjonile.

Uukkivi: olen juba kaks korda eelnõu ettekannet kuulanud, Tõnis Kõiv on tubli töö teinud, liigne tagasihoidlikkus, et veel on toores. Toetan Agu nägemust, et vallavanema palgaga sidumine ei ole kõige parem mõte. Asendaks vallavanema palgaga sidumise ära selle tasuga, mida saab volikogu esimees. Võiksid olla ühesugused volikogu esimehe tasuga.

Uuemaa: on üldteada, et korruptsioonikuritegude avastamine on keeruline töö. Tõnis Kõiv võiks kõigepealt oma komisjoni töö korda saada, ainult 6 oli kohal. Ei saa aru, miks ta revisjonikomisjoniga tegeleb. Ei ole revisjonikomisjoni esimehe palga tõstmise vastu.

Eelnõu algataja lõppsõna: tänan kõiki, kes diskussioonis on osalenud ja omi mõtteid väljendanud. Nii nagu kõnedest kuulda oli siis eelnõus on veel mitmeid asju, mida saab paremaks teha ja selleks on praeguse aruteluga eeldused loodud. Sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni töö kohta ütlen niipalju kommentaariks, et mulle ka ei meeldi, et mõne volikokku valitud nimekirja esindajad komisjoni tööst osa ei võta. Eelkõige teeb mind kurvaks, et nad jäävad ilma infost, ei saa teada, mida arutatakse, otsustatakse.

Laius: Parandusettepanekute tähtaeg 27.aprill 12.00. sellega on I lugemine lõppenud. Volikogu lõppes 20.07.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga