Retsept suitsetava naabri vastu

Pühapäev on teatavasti hingetõmbamise päev. Jõudsime meiegi laupäeva hilisõhtuks Lõuna-Eestist koju tagasi. Ralli lõppes hästi, norralasest professionaalne sõitja võitis ja Marko Märtin jäi (nagu ta ise nimetas – „oma historic autoga“) teiseks. Igati tubli tulemus, eeskujuks kõigile kodumaistele sõitjatele.

Täna  (pühapäeval) olen jõudnud juba poja nädalapikkusest laagrist koju tuua ja muljeid vahetada, ees ootavad teised kodused toimetused (muru niitmine, maja korrastamine jmt).

Tänase postituse põhiteemaks on vastus nädal tagasi mu postkasti potsatanud murekirjale. Korrusmaja elanik Riina (tegemist on varjunimega, sest inimene ei soovi oma õiget nime avaldada) Paidest kurtis suitsetavate naabrite üle. Korrusmaja rõdul suitsetamisel levib tubakasuits ka teistesse korteritesse, eriti suvisel ajal, kui aknaid lahti hoitakse. Eriti hulluks muutub olukord, kui naabrid on ahelsuitsetajad, üks sigaret ei jõua kustudagi, kui teine ette pannakse.

Riina küsis otse – kas seadus kaitseb korteriomanikku omas kodus, oma tahte vastaselt passiivseks suitsetajaks hakkamise eest?

Jah, kaitseb küll, on minu lühike vastus. Pikemalt vastates annan aga tegutsemisjuhendi, mida ette võtta, et enda õigusi seaduse abil kaitsta.

1. Kui su korterisse jõuab tubakasuits naaberkorterist, siis esimese asjana tuleb sellest naabrile teada anda. Öelda, et tubakasuits häirib sind, sa ei soovi olla passiivne suitsetaja ning paluda naabrit lõpetada vastav tegevus. Näiteks rõdul suitsetamise korral edaspidi mitte enam rõdul suitsetada.

2. Korteriomandiseaduse järgi on korteriomandi valitsemine korteriomanike huvides, kui on kehtestatud kaasomandi eseme kasutamist reguleeriv kodukord (edaspidi kodukord). Seal peaks olema kirjas ka ühiselt kokkulepitud korteriomanike käitumisreeglid. Kodukorra vastuvõtmiseks on vajalik korteriomanike poolthäälteenamus. Seega kui enamus korteriomanikke ei luba rõdul suitsetamist, on suitsetajal ilmselt mõistlikum oma korter maha müüa ja kolida omasuguste sekka või rõdul suitsetamisest loobuda. Soovitan soojalt viimast varianti.

Seega on teine samm kodukorra koostamine (kui olemas ei ole) või parandamine (kui olemas on).

3. Kui naabrile on öeldud, et tema suitsetamine rõdul häirib ja kui kortermaja kodukord samuti ei luba rõdul suitsetamist, ei jää muud üle, kui esitada kohtusse hagi suitsetava naabri vastu.

Põhiseaduse ja eraõiguse kohaselt tuleb oma õiguste teostamisel alati arvestada teiste isikute õiguste ja huvidega, tuleb lähtuda hea usu põhimõttest. Asjaõigusseaduse § 44 võimaldab esitada suitsetava naabri vastu hagi, kuna ta rikub teise isiku valdust. Nõude sisu on valduse rikkumise kõrvaldamine ja tulevikus rikkumisest hoidumine.

Üldjuhul tähendab valduse rikkumine otsest ruumilist seost (näiteks keegi pargib auto sinu parkimiskohale). Valduse rikkumine võib olla aga ka kaudne (võõra värava ette parkimine). Selles kontekstis tähendabki valduse rikkumine, et naabri tegevus ei lase sul teostada tegelikku võimu enda korteri üle. Ehk lihtsalt öeldes: kuna naaber rõdul suitsetab, on takistatud sinu korteri kasutamine. See ongi valduse rikkumine.

Hagi esitamise korral tuleb tõendada, et naaber rõdul suitsetab, ning on oht, et ta seda tegevust jätkab. Tõendiks sobib naabri suuline väide, et ta ei kavatse rõdul suitsetamist lõpetada. Oma väiteid saab tõendada fotodega, tunnistajate ütlustega jmt. Sellise hagi esitamine ei ole kallis ega keeruline ning hagi rahuldamise korral on tagatud edasiste rikkumiste mittetoimepanemine.

Puhas õhk on üks oluline elukvaliteedi näitaja. Ameerikas on raske leida kohta, kus tubakasuitsu tunned. Euroopas, eriti lõunapoolsemas osas, ikka juhtub, et ei täideta Euroopa Liidu tasemel kokkulepitut (Suitsuvaba Euroopa programm aastast 2005), aga üldiselt on siiski õhk puhas. Eriti hull on olukord Aasias, seal tõmmatakse jätkuvalt suitsu igal pool ehk puhast õhku annab otsida. Siit võib tõmmata paralleele kodanikuõigustega – kui Ameerikas ja Euroopas on inimeste õigused kaitstud, siis Aasias on arenguruumi veel palju. Olgem siis ikka eurooplased!

PS! Suitsetavate naabrite teema on jätkuvalt aktuaalne. Seda näitab juba seegi, et antud postitus on ka paar aastat hiljem üks loetavamatest. Seetõttu lisan värske uudise 1.augusti 2013 Postimehest, mis käsitleb Saksa kohtu otsust. Kaasinimeste häirimine on üha kasvav probleem Eesti ühiskonnas ja ma tegelen sellega edasi, et igasugu häirimist (sh müra) vähem oleks. 

PPS! Kui tekkis soov oma konkreetse probleemi lahendamiseks nõu küsida siis saatke palun e-kiri aadressile tonis@springboard.ee või helistage 50 65300.

32 mõtet “Retsept suitsetava naabri vastu”

  1. Teid häirib suitsetamine. Aga kas Teid autod, autode müra ja ving ei häiri? Kui käisite Lõuna-Eesti rallil, kas käisite seal ühistranspordiga? Võik käisite oma autoga, tekitades seega tee peal sadadele inimeste jaoks õhku heitgaase, müra ja paisates õhku kahjulikke peenosakesi? Mida peab teema korteriomanik, keda häirib see, et naaber hommikuti ja õhtuti autoga maja ees müristab ja heitgaase põhjustab? ka kohtusse pöörduma? Toetate motosporti, mis rikub inimeste tervist, tekitab müra ja heitgaase – ning on kindlasti tervikuna palju ebameeldivam kui aegajalt rõdul mõne sigareti suitsetav naaber.

    1. Tere,
      Riigikogu on vastu võtnud Korrakaitseseaduse (ja palju teisi seadusi samuti), mis annab inimesele kätte tööriistad oma õiguste eest seismiseks. Kui mind häirib tubakasuits, võtan midagi ette. Kui mind häirib müra, võtan midagi ette.
      Soovitan samasugust käitumismudelit teilegi! Kui teid miski häirib, võtke midagi ette. Algatuseks öelge viisakalt häirijale, et tema tegevus teid häirib. Suurel osal juhtudest saab häirija aru ja lõpetab. Kui teid aga häirib see, et minu blogist võib leida õpetussõnu, lausa juhiseid, kuidas häirijate, sh suitsetajate (ka teie?!) vastu võidelda siis seda ma võin küll lubada, et mina tegelen inimeste õiguste kaitsmisega edasi. Üha rohkem koguneb tagasisidet ja praktilisi näiteid üle terve Eesti, kuidas inimesed põhiliselt müra (aga ka muude häringute) pärast mures on ja rahu ja vaikuse eest võitlevad. Pean oma kohuseks aidata inimesi nende võitluses.
      Parimate soovidega
      Tõnis Kõiv

      PS! Lõuna-Eesti rallit aga nautisin põhiliselt Vidrike külas, kuskile sõitmata, ringi tormamata. Ralliautod sõitsid minu eest läbi, kaks korda:)

  2. Inimesed, saage aru, küsimus ei ole selles, et kas häirib või ei häiri. Küsimus on selles, et see kahjustab teiste inimeste tervist. See on ainus põhjus, miks selle suitsetamise vastu on vajalik võidelda.
    Tühipaljas häirimine ei annaks mingit alust ega põhjust kisa teha, aga teiste inimeste tervise kahjustamine nõuab küll kohest sekkumist.

    1. Tere abc (või e-posti aadressi järgi – lambijalg). Küsimus on just häirimises ehk inimese enda õiguste kaitsmises, sealhulgas oma tervist kaitstes.
      Igaühel meist on õigused ja kohustused ning vastutus. Iga inimene elab OMA elu ning kaitseb OMA tervist. Passiivne suitsetamine ehk aktiivse suitsetaja kopsust läbi käinud suitsu sissehingamine kahjustab sissehingaja tervist. Mitte keegi ei tohi olla oma tahte vastaselt sunnitud passiivse suitsetaja rolli. Kui naaber suitsetab rõdul ja suits levib teie korterisse siis see häirib teid ja kahjustab ka teie tervist.
      Alates 2011 a veebruarist kui Riigikogu võttis vastu Korrakaitseseaduse ei ole häirimine enam mingi tühipaljas sõnakõlks. Seadus sätestab igaühele kohustused elada oma elu (kasutada õigusi) nii, et sellega ei saaks takistatud teise inimese samasugused õigused. Ela ise ja lase ka teisel elada – see põhimõte on kogu aeg kehtinud. Nüüd on ta seadusesse raiutud ning seda saab seaduse jõuga ka nõuda.
      Soovin edu häirimise vastu võitlemisel!
      Tõnis Kõiv

  3. Nojah, kui palju rõdul, st. vabas õhus liikuv suits nüüd teiste inimeste tervist kahjustab? Kogu elu on väga tervist kahjustav, kuna lõpeb surmaga.

    1. Õigus Toomas. Seetõttu tulebki rõhuda häirimisele ning häirijale sellest teada anda. Enamus juhtudel ei taha häirija tegelikult kedagi häirida ja võtab kohe midagi ette häirimise lõpetamiseks. Vaja vaid öelda, sõbralikult, viisakalt enda õiguste eest seista. Ega elu lõppemise paratamatus ei saa olla kellelegi õigustuseks teise inimese eluea lühendamisel. Häirimisest tekkiv stress muide soodustab südame-veresoonkonna haiguste teket, mis omakorda on üks kolmest suuremast surma põhjustajast. Seega võib öelda, et inimese tervist kahjustab nii häirimisest tekkiv stress kui passiivne suitsetamine.
      Tõnis

  4. Kõik on õige. Olen olnud 20 aastat suitsetaja ja 10 nüüd enam mitte. See häirimine ja stress ongi ilmselt kahjulikum, kui rõdul leviv suits. Kuidas kellelegi, minule tubaka(suitsu) lõhn meeldib. Maha jätsin päevapealt, nikotiininätsu närisin umbes nädala või kaks. Tallinna kesklinnas, näiteks Pärnu mnt. on kindlasti kahjulikum jalutada autode heitgaaside tõttu.

  5. Ütlesin oma ühistu esimehele et meie korteri magamistoas elame 5 kordse maja viiendal korrusel, on nii jube suitsuhais et me pole seal juba paar kuud maganud. Tema vastas et ventilatsioonis on probleem ja rohkem ei huvitunud. Ilmselt keegi teeb suitsu alumistest naabritest hoopis toas mitte rõdul. Selle peale et keeraks sealt kütte välja miks me maksame kasutuna seisva toa eest ei osanud ta ka mitte midagi öelda.

    1. Tere, tänan kommentaari eest! Vastuseks niipalju, et ega kütte väljalülitamine ei ole lahendus. Sisuliseks lahenduseks on siiski suitsetaja väljaselgitamine ja tema teavitamine. Kellelgi ei ole õigust oma õigusi (suitsetada) nii kasutada, et teiste inimeste õigus (korterit või tuba kasutada) saab kahjustatud. Koos suitsetajaga saate mõlemad pöörduda ühistu juhatuse poole palvega maja ventilatsioon üle vaadata ja korrastada.
      Passiivne suitsetamine on tervisele sama kahjulik kui aktiivne suitsetamine. Mitte kedagi ei tohi tema tahte vastaselt sundida passiivseks suitsetajaks (teiste sigaretisuitsu sissehingajaks).
      Soovin edu oma õiguste eest seismisel!
      Tõnis Kõiv

    1. Tere,
      jah, politsei võib küll kutsuda, aga nad ei saa eriti midagi ette võtta. Kahetsusega tuleb tunnistada, et 2011 a veebruaris Riigikogu poolt vastuvõetud Korrakaitseseadus jõustub alles Korrakaitseseaduse rakendamise seaduse jõustumisel. Viimast aga ei ole Vabariigi Valitsus veel Riigikogule esitanud. Seadust ettevalmistaval Justiitsministeeriumil käib põhiline vaidlus Siseministeeriumiga seaduse mõnede paragrahvide üle. Seega täna kahjuks ei kehti seadus, mis häirimise keelaks ning annaks häiringu puhul võimaluse politsei kutsuda ning politsei abil häirimise lõpetamist nõuda.
      Täna töötab blogipostituses kirjeldatud skeem – tähelepanu juhtimine, kortermaja kodukorra loomine või täpsustamine, kohtusse pöördumine. Igal juhul soovitan suitsetava naabriga (eeldan, et see on teie mure) rääkida ja talle selgitada, et tema suitsetamine häirib teid, tekitab teil stressi ja takistab teil oma korteri kasutamist. Soovitage naabril samuti suitsetava naabri probleemi kohta käivate kirjutistega tutvuda (kasvõi blogipostitus siin) ja öelge, et te küll ei taha, aga olete sunnitud kohtu poole pöörduma kui häirimine ei lõpe. Loomulikult on teil vaja häirimine tõendada, kirjalikku taasesitamist võimaldaval moel. Näiteks uurige välja häirija mobiiltelefoni number ja saatke kohe sõnum kui järjekordne häiring teieni jõuab. Sõnum olgu viisakas, aga konkreetne. Saadetud sõnumid (koos vastustega, kui need peaks saabuma) on võimalik välja trükkida ja tõendina kasutada.
      Soovine teile edu oma õiguste eest võitlemisel!
      Mina aga survestan jätkuvalt ministeeriume, et kauaoodatud Korrakaitseseaduse rakendamise seadus ükskord parlamenti jõuaks.
      Tõnis Kõiv

  6. Äkki antud juhul on mõttekam täienda tubakaseadust? Tuleb lihtsalt kehtiva seaduse § 29 täiendada punktida, mis keelaks suitsetamist korterielamute avatud rõdul ja/või lodžal. Kehtiva seaduse redaktsioon lõpped selle aastaga. Miks ei saa uue redaktsiooni täiendada?
    Pööran tähele panu sellele faktile, et meie naabrite riikides (Leedu ja Läti) on seadusega keelatud suitsetamine avatud rõdul.

  7. Minu naaber suitsetab kinnise rõdu peal, aknaid lahti ei tee ja suits jõuab minu kinnisele rõdule läbi paneelmaja aukude, ja sealt elutuppa. Ja kui ma jätan rõdu ukse lahti, siis hais on selline nagu terve päev oleks keegi minu toas suitsu tõmmanud. Üks kord naabriga räägitud, kuid ei mingit mõju. Vanamees ei viitsi õue minna suitsetama. Nüüd hoiangi oma toa rõduukse kogu aeg kinni…
    Suitsetajad on nagu geid – elagu vaikselt ja ärgu segagu teisi oma elustiiliga, siis kellelgi pole midagi nende vastu.

    1. Tere,
      tänan kommentaari eest! Soovitan siiski edasi tegeleda. Kui naabriga rääkimisest ei olnud kasu siis tasub pöörduda korteriühistu poole ning paluda neil konkreetse korteriomanikuga ühendust võtta. Kui sellest ka abi ei ole, soovitan koostada kirjalik pöördumine naabri poole ja saata see talle tähitus postiga. Kirjas võiks olla hoiatus, et tema suitsetamine takistab teil oma omandi (korteri) kasutamist ja palute tal korteris (kinnisel rõdul) suitsetamine lõpetada. Vastasel korral olete sunnitud pöörduma kohtusse ja nõudma kohtu kaudu teie omandi kasutamise takistamise lõpetamist.
      Soovin kannatlikkust ja edu oma õiguste eest võitlemisel!
      Tõnis Kõiv

  8. Teie arvate, et pöördumine kohtuse asjaõigusseaduse § 44 alusel võimaldab naabri suitsetamist lõpetada. Asjaõigusseaduse alusel kohtuse pöördumine ei ole, kahjuks, tasuta. Minu teada antud puhul riigilõiv on 250…350€, mida ei tagastata isegi võidu puhul.
    Seega tekkib küsimus, kui kindel olete Teie, et sellise hagi puhul on kohus võit tagatud? Kas olems konkreetne näide?

    1. Tere Vadim! Kohtusse pöördumiseks soovitan palgata advokaadi, kes aitab korrektset hagiavaldust koostada ja võib-olla soovitab eelnevalt veel tõendeid koguda. Esitatud nõue peab olema tõendatud ja siis on lootust võita. Hagi eest on kohustus maksta riigilõivu, aga samas on võimalik taotleda ka sellest vabastust. Kui aga kohus otsustab teie hagi rahuldada siis mõistab teiselt poolelt välja ka teie kohtukulud (advokaadile makstud summa + riigilõiv). Mina ei saa kahjuks anda kindlust, et teie hagi kohtus võidab. Ma ei ole teie advokaat ja ma ei ole kursis konkreetse juhtumiga. Aga põhimõtteliselt olete õigel teel, sest ükski inimene ei tohi oma vara kasutada moel, et muudab teise inimese poolt oma vara kasutamise võimatuks. 1.juulist 2014 jõustuv Korrakaitseseadus toob selle põhimõtte selgelt meie õigusruumi, aga seda muidugi eelkõige avalikus ruumis. Soovin teile edu inimväärse elukeskkonna eest võitlemisel!

      1. Tõnis,
        See on, muidugi õige, et pean palgama endale advokaadi hagiavalduse koostamiseks. Olen seda teinud. Kindlasti pean maksma ka vajalikud riigilõivud, kuid vastaval AÕS kohtuga seotud kulud ei tagastata. Muidugi, ei ole rahast nii kahju, kui kohus teeb oma otsuse minu kasuks.

        Siin tekkib aga üks suur seaduste ebaõiglus, nimelt tava inimene peab palkama endale advokaadi, maksma riigile mitte väikseid riigilõivud ja see on kõik selleks, et saada LOOTUST elementaarsele õigusele, ehk enda elamus värske õhk ja tervislik elu viis.

        1. Kodanikuühiskond ja õigusriik tähendavad, et mõningatel juhtudel tuleb ühel omanikul teise vastu kohtusse minna. Aga kaotajalt mõistetakse siiski teise poole kasuks kohtukulud välja, teistmoodi ei oleks ju õiglane. Eks need kohtukulud peavad muidugi ka tõestatud ja mõistlikud olema, see ei ole kindlasti rikastumise koht.
          Enne kohtusse pöördumist soovitan ssuitsetavale naabrile kiri, tähitud kiri kirjutada ja püüda leida kohtuväline lahend. See tuleb hilisemas kohtuprotsessis kasuks. Mida rohkem on teil tõendeid, et olete naabrile märku andnud tema suitsetamise kahjulikust mõjust teile. Mõistlik on juba enne kohtusse pöördumist naabrile selgeks teha, et tema tegevus häirib teid ja takistab teil oma kinnistut sihipäraselt kasutada.
          Ilmselt on tegu kortermajaga, kus peaks olema kodukord. Kas seal on säte, mis keelab ühel omanikul oma reaalosa kasutada teist omanikku häirival moel? Kui ei ole, olete vastava ettepaneku teinud?
          Kui te näitate üles pidevat ja sihipärast võitlust teid häiriva suitsetamise vastu siis te saavutate oma eesmärgi ka ilma kohtusse pöördumata. Soovin edu!

  9. Tere, olen üürnik kortermajas. Olen üürile võetud pinnaga üldjoontes rahul,. Kuid on mure, et naabid suitsetavad rõdudel ning akendel ilmselt ka. Lugesin Teie nõuandeid ja tahaksin teada, kas ka minul on õigus suitsetajate poole ise pöörduda. Tunnistan, et rääkisin sellest korteri omanikuga, aga teda see mure ei huvitanud. Ka olen saanud ühe suitsetajaga nö rõdult rõdule vestelda. Konkreetne naaber on venelanna ja väga ülbe, et on tema õigus ja rõdu on tema oma jne, mingu koligu ma ära. Palun selgitust, kas mul on õigust võtta ise ühistu esimehega ühendust ja paluda selgitusi? Et kas ühistul on vastavasisuline keeld kehtestaud või avaladada soovi, et ühistu koostaks selle.
    Üks asi jäi mind Teie tekstides häirima. Jäi mulje, et kui majas on enamus näiteks suitsetajad, siis ei ole mul nagu õigust oma tervist kaitsta? Kuna jääksin ilmselgelt vähemusse.
    Täna näiteks koristasin tube ja olin terve päev kodus, õues on soe ja aknad peavadki lahti olema, naabrid sutsetasid/suitsetavad üksteise võidu. Mul oli lõpuks suuur peavalu ja meelekohtades trummeldas ägedalt. Siiani on paha olla. Aga ei saa ju elada aknad kinni. Selline mure siis. Noh tunnen, et jälle hakkab pihta, keegi püsib kenasti peidus ja tossutab, tuba täitub haisuga.
    Veel. Ülevalpol oli Teie tekst seaduste ja õigustega, et suitsetamine ei ole ühe korteriomaniku vaba voli ja õigus, teised koligu välja. Et on seadus, mille toel mul on ka õigus kaitsta oma tervist. Kas Teil oleks sellist linki või teksti, kus vastav info oleks vene või ka inglise keelne. Paraku elades eestimaal eesti keelest ei piisa.
    Vastust ootama jäädes, tänan.

    1. Tere, loomulikult on teil korteri kasutajana õigus pöörduda naabrite poole ja nõuda häirimise lõpetamist. Niisamuti uurida ühistust, mis reeglid on kehtestatud. Kui ühistul reeglid puuduvad või ei ole seal midagi kirjas teiste häirimise lubamatuse kohta siis tuleb teil siiski omaniku poole pöörduda. Ühistu liikmeks on korteriomanik ja tema saab nõuda reeglite loomist, muutmist või täiendamist.
      Mida teha kui majas ongi enamus suitsetajaid. Alati on kaks valikut. Esimene on alustada pikka ja väsitavat võitlust selle nimel, et mitte ükski aktiivne suitsetaja ei sunniks kedagi teist tema tahte vastaselt passiivseks suitsetajaks, et tehtaks korda ventilatsioon, keelataks rõdudel ja lahtistel akendel suitsetamine jmt. Teine valik on vahetada elukohta ja kolida majja, kus on juba asjad korras. Valik on teie teha ning keegi ei saa teid sundida sisse hingama tubakasuitsu ehk elama tervistkahjustavates tingimustes. Teie ei pea taluma tubakasuitsu, aga võidelda tuleb teil endil. Pöörduda naabrite, korteriühistu, kohaliku omavalitsuse, tervisekaitse jne poole.
      Üheski seaduses ei ole otseselt kirjas, et kortermaja rõdul (või köögis või magamistoas) on suitsetamine keelatud. Korter on eraomand, mille kasutamises on omanik vaba, kuid ta ei tohi oma vabaduste kasutamisel takistada või muuta võimatuks teisel korteriomanikul oma vabaduste kasutamise. Tsiviilühiskonnas lepivad omanikud omavahel kokku ning lähtekohaks on põhimõte (hästi lihtustatult sõnastatuna) – tee, mida tahad, pea-asi et naabrit ei häiri. Eelnimetatud põhimõte on Korrakaitseseaduse aluspõhimõte, niisamuti lähtub sellest Asjaõigusseadus, Keskkonnaseadustiku üldosa seadus jne. Soovitan naabritele selgitada põhimõtet, nii vene kui inglise keeles. Eestis elatakse nii, et naabrit ei häirita.
      Soovin edu!

  10. Tere!
    Kolisin just uude kortermajja, kus maja esimesel korrusel terrassil teeb naaber suitsu. Talvel see ei seganud, kuna aknad olid nagunii kinni. Suvel aga on see ikka väga häiriv, kui korter pidevalt suitsuhaisu täis. Googeldasin antud teemat ja jõudsin Teie blogini. Meie maja kodukorras on antud punkt sees, et rõdul suitsetades ei tohi naabreid häirida. Olen naabrile kaks korda öelnud, et ta suits tuleb mu tuppa, ehk läheb teeb eemal suitsu (meil on sisehoov) aga ta ütles selle peale, et pangu ma aknad kinni ja teine kord soovitas mul oma rohud ära võtta ja teda mitte ahistada (lõpus nimetas ka väärakaks). Küsimus selline: kas on keegi kohtus saanud ka reaalselt võidu sellisel kombel nagu Te eelpool kirjeldanud olete?

    1. Tere, tänan oma juhtumi kirjeldamise eest! Kahjuks mul puuduvad andmed jõustunud kohtulahendi kohta ehk siis ilmselt on inimesed enne kohut oma eesmärgi saavutanud või kohtusse pöördumisest loobunud. Teie kirjeldatud juhtumi puhul aga tuleks enne kohtusse pöördumist kirjutada korteriühistu juhatusele kirjutada ja paluda neil kodukorda rikkuva korteriomanikuga ühendust võtta ja teda kodukorra täitmisele kutsuda. Seniks aga soovitan veelkord (nii nagu varasemateski kommentaarides) anda suitsetavale naabrile iga kord märku kirjalikku taasesitamist võimaldaval moel. See võib keeruline olla, aga olge leidlik. Tehke telefoniga suitsetavast naabrist foto, küsige naabrite käest, kas neid ka häirib ja fikseerige küsimine (pange kirja, hiljem saab naabri tunnistajaks kutsuda) jmt. Teadke, et kui teie jätate suitsetajale meelekindla mulje, et Te ei kaeble niisama vaid olete oma õiguse nimel (õigus mitte olla passiivne suitsetaja) kasvõi kohtuni välja minema siis tavaliselt suitsetaja annab järele. Ta saab aru, et kohtus ta kaotab ja siis tuleb tal veel teie kohtukulud ka kinni maksta. Ühiskonna arusaamine on samuti vaikselt muutumas. Olete märganud välireklaame, et suitsuhais imbub autoistmetesse ja kahjustab autosistujate tervist veel tükk aega peale suitsetamist. See on ju reklaam passiivse suitsetamise vastu. Teie aga peate omaenese kodus kannatama passiivset suitsetamist. Tegemist ju selge ülekohtuga.
      Kokkuvõtteks: 1. Kirjutage korteriühistu juhatusele ja paluge neil tagada kodukorra täitmine suitsetava naabri poolt. 2. Absoluutselt iga kord kui suitsetav naaber teid häirib, tehke talle märkus, rõhudes teie tervise kahjustamisele passiivse suitsetamise puhul ja tegevuse keelatusele kodukorra järgi. 3. Kui olete juba kolm korda pidanud suitsetavale naabrile märkuse tegema siis koostage kirjalik pretensioon suitsetavale naabrile, kus kirjeldate ära senitoimunu ja nõuate naabrilt kodukorra rikkumise ja teie passiivseks suitsetajaks surumist (teie tahte vastaselt) lõpetamist, vastasel korral olete sunnitud pöörduma kohtusse. Kohtuvaidluse puhul on teie võit suhteliselt kindel ja see toob suitsetajale kaasa kohtukulude tasumise kohustuse. Soovin jõudu oma õiguste eest võitlemisel!

      1. Tere!

        Tänud info jagamise eest. Minu meelest on see tähtis, et ühiskonnas keegi selle teemaga tegeleb, seega tunnustus Teile, et teemat aktuaalsena hoiate.
        Olen juhatusele kirjutanud ja oma probleemi kirjeldanud, kahjuks pole neilt veel mingit vastust tulnud. Hetkel aga oli “huvitav” juhtum, kus allkorruse naaber (naine) oli helistanud oma mehele, et ma ahistan teda. Kuna mees meie majas ei ela, siis ta viskas kiviga mu aknasse (õnneks aken katki ei läinud) ja kutsus välja, et mulle “koht kätte näidata”. Kahjuks ei saa nad kumbki aru, et majas kehtib kodukord. Kui ma neile seda ütlesin, siis soovitati mul minna sinna, kus päike ei paista. Ja öeldi, et kui ma tema naise “ahistamist” (see, et ma ütlesin talle, et majas on kodukord ja tema suitsuhais häirib mind) ei jäta, siis ta annab mulle kere peale. Igatahes ei ole olukord meeldiv ja loodan, et meie maja juhatus on selles osas mõistev.

        1. Arvestades nii naabri kui tema mehe reaktsioone, on väga oluline neile kohe kiri kirjutada. Selgitada, et kodanikuühiskonnas elab iga inimene oma elu ja ei häiri oma tegemistega teisi inimesi. Naaber on vaba suitsetama, aga ta ei tohi seda nii teha, et sunnib naabreid passiivseteks suitsetajateks sunnitakse. Nii Asjaõigusseadus kui Korrakaitseseadus lähtuvad sellisest põhimõttest. Ka korteriühistu kodukord on sellest põhimõttest lähtuvalt koostatud.
          Teie tahate elada oma korteris oma elu. Kahjuks olete aga sunnitud suhtlema alumise naabriga, et talle märku anda tema tegevuse (suitsetamine) negatiivsest mõjust teie elukvaliteedile ning seega teie õiguste rikkumisest. Kui alumine naaber lõpetab teie õiguste rikkumise, ei ole teil mingit põhjust temaga suhelda. Niisamuti tasub allajoonitult mainida, et füüsilise vägivallaga ähvardamine on kuritegu ja kui ähvardamine jätkub, olete sunnitud pöörduma politsei poole.

  11. Tere

    Hetkel oleme probleemi ees, kus kortermajas alumisel terrassil meie alumine naaber grillib ning kogu see toss ja ving tungib korterisse ja samuti ei saa ma kasutada oma rõdu seetõttu oma aastase lapse magama panemiseks, ilusa ilma nautimiseks või pesu kuivama panemiseks. Kas antud olukorrale on võimalik samamoodi läheneda nagu suitsetavale naabrile? Hetkel kasutab ta oma kaasomandit ehk terrassi nii, et mina enda omandit kasutada sel hetkel ei saa. Rõdude ja terrasside ruutmeetri pealt ei maksa me kütet ehk siis need ei ole korteri reaalosad, kus võib nii omavolitseda? Millised seadused peaksid mind hetkel kaitsma? Kelle poole on mul õigus järjekordse rikkumise korral pöörduda?

    Antud hetkel päästekeskusest abi pole saanud. Kuna juhatus võttis vastu otsuse, et meie majas on igasugune grillimine keelatud, siis antud juhul korteriomanik noomitustele ei reageeri. Mida saan ma ise ära teha, et enda omandit ja last sellise naabri käitumise eest kaitsta?

    Ainukene seadus, millele naaber toetub on https://www.riigiteataja.ee/akt/115062012013 , mis lubab gaasigrilli kasutamist, kuid on ka päästeameti arvamusel liiga üldsõnaline. Samas poel antud tegevus kooskõlastatud ülejäänud naabritega.

    1. Tere, kortermajas elab koos palju erinevaid inimesi ning see tähendab paratamatult ka erinevaid piiranguid. Seadus nõuab, et kortermajas peab olema ühistu, mis on ühiseid huve puudutavate küsimuste otsustamiseks parim vorm. Kortermajas võiks olla ka kirjalikult vormistatud kodukord ehk siis reeglid, kuidas tuleb igaühel oma elu korraldada eesmärgiga võimalikult vähe segada teise inimese õigust ise oma elu korraldada. Kortermajas on ühisosa ja naabritega arvestamine vältimatu paratamatus. Sellest pääseb vaid siis kui kolida korterist eramajja. Mida suurem on eramaja ümber olev krunt, seda rohkem on privaatsust ja vähem kohustust naabritega arvestada ja vastupidi.
      Korteriühistul on täielik õigus sätestada rõdude/terasside kasutuse piiranguid ning nõuda nende täitmist. Kortermaja rõdul ega terassil ei saa grilli kasutada kui sealt tekkiv suits segab naabreid. Antud juhtumil ei ole isegi teoreetiliselt võimalik, et esimesel korrusel toimuv grillimine saaks toimuda naabreid häirimata. Järelikult tulebki pöörduda korteriühistu poole, et nad nõuaks kirjalikult konkreetselt korteriomanikult grillimise lõpetamist. Kui korteriomanik ühistu kirjalikule nõudele ei reageeri siis saab ühistu pöörduda kohtu poole. Ühistu jaoks on aga väga oluline, et need korteriomanikud, keda grillimine häirib, sellest ka kirjalikult ühistule teada annaks. Selgesõnaliselt väljendudes, et grillimine häirib (suits, piirangud oma rõdu kasutamisele jne) ja nõudes ühistult ühistu kodukorra järgimise tagamist.
      Viidatud siseministri määrust on hea teada, aga küsimus ei ole grillimise nõuete rikkumises. Küsimus on kortermaja kodukorra rikkumises, oma omandi kasutamises viisil, mis takistab teisel isikul oma omandit sihipäraselt kasutada. Vahemärkusena, et korteriomanikul puudub õigus ka oma kinnistu reaalosa kasutada viisil, mis segab teisel omanikul oma kinnistu kasutamist. Igal õigusel on piirid.
      Mida teie saate teha? Iga kord kui naaber grillib ja sealt tekkiv häiring teieni jõuab, andke sellest teada naabrile ja korteriühistu juhatusele. Soovitavalt kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil, et hiljem saaks seda tõendina kasutada. Kortermajal endal tuleb naabreid suitsutav ehk sisuliselt naabreid terroriseeriv korteriomanik korrale kutsuda. Kui muidu ei saa siis kohtu kaudu. Viimase võimalusena nõuda kohtu kaudu naabrilt korteri võõrandamist kui ta ei suuda teiste inimestega koos elada.

  12. Tere, küsin igaks juhuks, kas kõik eelpool olev käib ka ridamajade kohta? Ise olen aru saanud, et juriidiliselt võttes on ridamaja ikkagi kortermaja – lihtsalt veidi teistsugune. Just kolisime uude majja ja teema sama, kõrvalboksi naabrid suitsetavad terrassil – suits levib mõistagi nii kõrvalterrassidele kui ka kõrvalbokside akendest sisse. Sai nendega viisakalt rääkima mindud, kas nad võiksid seda veidi kaugemal teha? Vastuseks tuli, et see terrass ja murulapp on meie eraomand ja meid miski muu ei huvita. Kas on nii, et ka ridamaja õues ei tohi suitsetada, kui see naabreid häirib? Tegemist on kaasomandiga, reaalosadeks on köetav pind ning muu maa on jagatud kasutuskorra alusel.
    Et kõik omanikud pole veel sisse kolinud, siis ühistut majal veel pole.
    Soovin käesolevaga soovitust ühistu – kui ükskord selle loomiseks läheb – kodukorra sõnastamiseks. Tean ühistuid, mille tervel territooriumil on suitsetamine keelatud – kui kodanik otsustaks kodukorra sellise punkti vastu kohtusse pöörduda, ega see punkt siis kokku ei kukuks? Mis saab siis, kui enamik liikmetest on majaümbruses suitsetamise ärakeelamise vastu? Kas meie riigi õigusruumis leidub hooba, et inimene igal juhul saaks seda, mille järele on ta linnakärast veidi eemale läinud – puhast õhku?

    1. Tere, põhimõtted ei sõltu omandi suurusest. Olgu tegemist korteri või ridaelamu või eramuga, ikka on samad põhimõtted. Vaid mida suurem on kinnistu, seda rohkem on seal võimalusi oma elu elamiseks nii, et selle mõjud üle kinnistu piiride ei ulatu. Vahe korteri ja ridaelamu vahel aga liiga suur ei ole ning seega tuleb igal juhul sellega arvestada, et tegevuse mõju ulatub üle kinnistu piiri.
      Suitsetamine on tervistkahjustav ka neile, kes on sunnitud passiivselt suitsetama. Ühelgi inimesel ei ole õigust teist inimest tema tahte vastaselt passiivseks suitsetajaks sundida. Suitsetamisvastased korrad kehtivad paljudes kohtades ja peavad vastu ka kohtu kontrollile, ei ole kahtlustki. Isegi enamusel ei ole õigust otsustada teise inimese tervise kahjustamist.

  13. Kuidas võidelda naaberkinnistul põlevast lõkkest tuulega läbi lahtiste akende tuppa kanduva lõkkesuitsu- ja lõkkesuitsuhaisuga ehk kuidas võidelda tossuterrori vastu?

    1. Tegemist on naaberkinnistult lähtuva mõjutusega, mille suunamine teie kinnistule on teatud juhtudel paratamatu. Aga üldiselt siiski tuleb naabril valida lõkke süütamiseks vaikse tuulega ilm ning lahtise tule kasutamine on eriti tiheasustuses rangelt reguleeritud. Teil aga tuleks naabrile koheselt teada anda, et tema lõkkesuits levib teie elamisse ja häirib teid. Iga mõistlik inimene peaks aru saama, et nii üks omanik naabri suhtes ei käitu.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga