Riigil on plaan muuta järgmise aasta veebruarist pensionite kojukande rahastamist.

Kui praegu maksavad maksumaksjad osade pensionäride pensioni kojukande kinni, siis järgmise aasta veebruarist maksumaksja kulul enam ei saa pensionit koju lasta tuua. Rahastamise muutus toob juurde mitmeid valikuid. Võib ise postiljonile pensioni kojukande eest maksta või lasta pension koju tuua ainult talvel, suvel käia ise järgi. Pensioni võib lasta kanda ka pangaarvele. Viimasel juhul tuleb muidugi võtta ka pangakaart. Pangast raha võtmiseks võib juba ise vabalt päeva valida. Pangakaardiga saab maksta üha rohkemates kohtades. Tasub mõelda ka turvalisusele. Kurjategija võib mõne tuhande kroonise  pensioni järele (vargile) tulla, pensioni kojukande päevad on ju teada… 

Sotsiaalministeeriumi andmetel viiakse 31 protsendile pensionäridest pension koju kätte maksumaksja kulul, kusjuures lausa kaks kolmandikku neist elavad kas Tallinnas või Tartus. Kummaski linnas ei tohiks olla puudust ei pangakontoritest ega pangaautomaatidest. Pensioni kättesaamise tegelik probleem on siiski mujal Eestis, suurematest keskustest eemal elavatel eakatel.

Pensionäridele, kes ei pääse kodunt liikuma puude tõttu või muul mõjuval põhjusel, makstakse maksumaksja poolt ka edaspidi pensioni kojukanne kinni. Nii on vähemalt sotsiaalministeeriumi ametnikud väitnud ning see peab olema varsti Riigikogusse saadetavas seaduse muudatuses ka selgelt kirjas. Maksumaksja peab kinni maksma neile inimestele pensioni kättetoimetamise, kes tõesti ise hakkama ei saa.  Enamuses omavalitsustes see just nii ongi. 

Mõistlik oleks neil eakatel, kel pensioni kojukande muutumisega mure, pöörduda omavalitsuste sotsiaaltöötajate poole. Neilt tasub küsida nõu ja loota abi, sest on ju linna- ja vallavalitsuste ülesandeks tagada, et abistajatena töötaksid pädevad ja abivalmis inimesed, kes pensionäride mured lahendaksid.