57-s Rahvuslik Palvushommikusöök oli igal juhul ajalooline. Kõigepealt juba osaliste arvu poolest. Kunagi varem ei ole nii suurt hulka inimesi kokku tulnud. Üle 3000 osaleja kokku 189-st riigist.
Kohapeal selgus näiteks minu jaoks tõsiasi, et enamus külalisi oli tulnud koos abikaasadega. Nii see arv aga muudkui suureneb. Muide, ameeriklase jaoks maksab osalemine 500 dollarit inimese kohta, millele lisanduvad veel hotelli ja muud kulud. Pole just odav.
.jpg)
Teiseks loomulikult seetõttu, et paljude väliskülaliste jaoks oli see esmakordne võimalus näha nii-öelda näost näkku uut USA Presidenti. Üks asi on vaadata telerist kas otseülekannet või monteeritud lõiku, teine asi aga näha-kuulda elavas esituses kõnet pidamas.
Esimest korda peale 2001 a septembrit olid president ja ase-president ühel ja samal üritusel. 11.septembri rünnaku järel otsustasid president Bush ja ase-president Cheney, et on liiga suur julgeolekurisk korraga ühes kohas olla. Järelikult on terrorioht niipalju langenud, et Barack Obama ja asepresident Joe Biden võisid omale lubada korraga palvushommikusöögil osalemist. Jällegi ajalooline hetk.
.jpg)
Kuluaarivestlustest erinevate riikide esindajatega nii Euroopast kui Aasiast olid kõik ühel meelel, et erinevate riikide majanduse jaluletõusmine sõltub väga otseselt Ameerika majandusest. Kui USA saab oma asjad korda ja majandus hakkab jälle elavnema, on ka teistel riikidel lootust surutisest väljuda. Kui aga USA majandus peaks pikemasse kriisi langema, siis ei ole ühelgi teisel riigil samuti lootust välja rabeleda. Imekspandav oli, et isegi Vene poliitik Margelov sedasama arvas. Alles mõni aeg tagasi kuulutasid meie naaberriigi juhid, et finantskriis neid ei puudutagi. Nüüd siis sõltub kriisist väljumine Ameerika edukusest.
Mõttekäiku, mille kohaselt kogu maailma majandus sõltub Obama majanduse stimuleerimise plaani edukusest, sai rõhutatud ka USA Senati liikmetele, eriti just vabariiklastele. Just nemad peavad paketti liiga kalliks (küündis vahepeal 920 miljardit USD-ni, viimastel andmetel siiski jälle alla 800 mld), ebatäpselt sihituks ja sisuliselt tulevikus teenitava raha koheseks (eesmärgipäratuks) ärakulutamiseks. Loomulikult ei ole teiste asi vaielda selle üle, kas kõik need sajad miljardid saavad ikka kulutatud õigesse kohta. Asi on põhimõttes. Kogu maailma majandus ootab USA majanduse stimuleerimise paketi jõustumist ja sellest tulenevate muudatuste algust.
Nii mõnigi vabariiklane imetles Eesti otsust mitte kulutada raha, mida ei ole ehk siis meie valitsuse otsust vähendada eelarve tulude vähenemisel vastavalt ka kulusid. Ega meil enne USA majanduse uuesti toimima saamist muud valikut ju ei olegi.