Paide arvamusfestival

Poliitikute ja poliitikahuviliste suvepäevad ehk võimalus vabas õhkkonnas kokku saada ja mõtteid vahetada, organiseeritud vormis. Sellisena festival ka toimis.

Aga ega ma seetõttu arva, et sedalaadi festivali vaja ei ole. Kindlasti on. Minu arvates oli päris tore tuttavatega kohtuda, juttu ajada ning mõned arutelud olid ka päris paeluvad. Seltskonna mõttes meenutas natuke mõne saatkonna vastuvõttu, kus samuti kohtad inimesi, kellega igapäevaliselt kokku ei puutu, kuigi puutumust on.

Arvamusfestivalil vasakult Silver Pukk, Laine Randjärv, Arto Aas, Tõnis Kõiv, Urve Tiidus
Paide arvamusfestivalil kolleegidega. Foto: I.Saar

Maailmavaate telkide osas olid esindatud kõik parlamendierakonnad ja endine Rahvaliit (tänase nimega Eesti Rahvuslik Konservatiivne erakond). Festivali kavast võis ekslikult aru saada, et ainult sotsidel on konkreetsed teemad ja esinejad. Tegelikult toimus analoogselt inimestega teemapõhine suhtlemine ka IRL-i ja Reformierakonna telgis. Meie telk kandis Liberalismi Akadeemia nime ja tahtsimegi rõhutada liberaalset maailmavaadet, mitte kitsamalt Reformierakonda.  Ilmselt peaks korraldajad järgmisel korral natuke hiljem festivalikava trükki saatma.

Reedel kuulasin Loodelaval teemat millist riiki jaksame ja tahame pidada. Kahjuks räägiti lõviosa ajast hoopis kohalikest omavalitsustest, aga mitte põhiküsimusest: kuidas toime tulla olukorraga, kus elanikkonna vähenemise tõttu vähenevad riigi tulud, aga ülalpeetavate arvu (ja nende vajaduste)  kasvu tõttu riigi kulud üha kasvavad.

Kuulasin ka teist arutelu kui kallis on vaesus.  Kuna enamus laval olijatest ei ole teadaolevalt vaeset elu elanud siis keskendutigi põhiliselt rahale. Ei räägitud mõttevaesusest, vaimuvaesusest ja muudest mitterahalistest probleemidest, kus rahast abi  ei ole.

Kõnelemas inimeste õigustest kvaliteetsele elukeskonnale
Kõnelemas inimeste õigustest kvaliteetsele elukeskonnale. Foto: R.Pihelgas

Mul oli laupäeval kaks esinemist. Loodelaval arutlesime Ivar Tallo, Tarvi Martensi ja Marek Strandbergiga e-valimiste tuleviku üle. Eesti on unikaalne riik, kus inimestel on ID-kaart ja riigiga suhtlemisel kasutatakse turvalist X-teed ning see annabki võimaluse arutleda e-valimiste süsteemi veelgi laiaulatuslikuma kasutamise üle.

Liberaalse maailmavaate telgis rääkisin teemal kas raha hais toob kaasa ka paha haisu? Ehk siis kas peabki nii olema, et et ühed teenivad teiste inimeste elukeskkonda halvendades kasumit. Ei ole õige, et üks teenib raha teiste elukvaliteedi halvendamise hinnaga. Juba on mitmeid edukaid näiteid Eestist, kus ettevõtja on elanike survel investeeringu ette võtnud ja haisutamise lõpetanud. Kusjuures ettevõte ei läinud seejärel pankrotti ja töökohad ei kadunud (see on põhiline vastuväide) vaid tegutseb edasi, teenib omanikele kasumit, aga mitte enam lähedal elavate inimeste tervise halvendamise hinnaga.  Riigikogus menetlemisel oleva Korrakaitseseaduse rakendamise seadus loob kauaoodatud õigusliku olukorra, kus igal isikul on õigus kasutada oma õigusi piirini, et ta ei riku teise isiku samasuguseid õigusi. Kui Riigikogu sügisel seaduse vastu võtab siis saavad inimesed uuel aastal uues olukorras oma õiguste eest seistes kasutada Korrakaitseseaduse paragrahve.

Kohana oli Paide Vallimägi üpriski mugav ja meeldiv koht arvamusfestivali jaoks. Vallid ja müürid andsid võimaluse eraldada mitmeid erinevaid lavasid ning luua pea iga arutluse jaoks oma õhkkond.  Edaspidi võiks teave arvamusfestivali kohta alata juba Mäo ristis ning ulatuda Paide linnas kuni Vallimäeni välja. Ideaalne võimalus linnale end tutvustada, külalislahkust näidata. Eks järgmisel aastal siis jälle.

Suur tänu Kristi Liivale Eesti jaoks uuendusliku festivali ettevõtmise eest!

 

Arutlevad Toomas Mattson, Ülle Madise, Toomas Kiho ja Sulev Valner
Arutlevad Toomas Mattson, Ülle Madise, Toomas Kiho ja Sulev Valner
Arutlevad Kaja Kallas, Kärt Mere, Indrek Neivelt, Kaur Kender
Arutlevad Kaja Kallas, Kärt Mere, Indrek Neivelt, Kaur Kender

 

2 mõtet “Paide arvamusfestival”

  1. Väikese kommentaarina sellele, et “ilmselt peaks korraldajad järgmisel korral natuke hiljem festivalikava trükki saatma” – kava läks trükki festivalinädala alguses, ega temaga enam kauem venitada saanud. Esimese kohtumise nelja parlamendiparteiga arvamusfestivali teemal tegime veebruari keskel ning siis sai ka räägitud, et igaüks võiks saada festivalil oma ala, kuhu programmi koostada. Neid telefonikõnesid ja e-kirju, kus üritasime selgust saada erakondade plaanidest festivaliga seoses, oli ikka kevadel ja suvel väga palju. Mõni partei lihtsalt võttis seda ilmselt tõsisemalt kui teised 🙂

    1. Tavapäraselt lugesin hommikul enne kodunt väljumist värsket Postimeest, mis läks trükki eile õhtul. Nädal on ikka väga pikk aeg tegelikult. Minu kriitika või isegi pigem tagasiside oli suunatud tulevikku, et arvamusfestivali püütakse ka korraldajate poolt hoida erakonnaülesena, selle nimel ka veidi pingutades.
      Olles ise olnud tihedalt seotud Reformierakonna teemade väljatöötamise ja esinejatega sidumisel siis olen nõus, et me oleksime võinud mitu nädalat varem alustada. Aga lõpuks me saime siiski mitu päeva enne festivali valmis.
      Eks 2014 on kõik käesoleva aasta kogemuse võrra targemad:), tänan kommentaari eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga