Keskerakond neelab Rahvaliidu alla?!

Keskerakond neelab Rahvaliidu alla

Keskerakond on oma loomisest saati väiksemaid erakondi endasse imenud. Karu kõhtu läksid nii Ettevõtjate Erakond, omaaegsed rohelised, Õigusvastaselt Represseeritute Rahvuslik Erakond, mitmed vene rühmitused, kui ka viimati näiteks suurearvuline Pensionäride Erakond. Sel teel on hõlmatud uusi väiksemaid valijarühmi ja vähendatud konkurentide arvu oma häältesektoris. Tõele au andes tuleb märkida, et eks ole Keskerakonnast lahku ka löödud, aga midagi püsivat pole sellest sündinud. Aga nüüd ei ole isegi vaja selgeltnägija olla, et aru saada – Keskerakonna järgmiseks suuremaks sihiks on liita endaga Rahvaliit.

Rahvaliidu esimees on selle strateegilise eesmärgi teostumise nüüd Keskerakonna jaoks lihtsaks teinud, pannes sisuliselt ise Rüütli jätkamise nimel Rahvaliidu müüki.

Tema palvekirjas Savisaarele „teeb Rahvaliit Keskerakonnale ettepaneku alustada kõnelusi presidendivalimisteks ühise strateegia ja taktika kavandamiseks, mis looks hea aluse jätkuvale koostööle pärast 2007. aasta parlamendivalimisi”.

Et Rahvaliidul on oma presidendikandidaadi toetuseks hääli tarvis, on selgemast selgem. Ent vaatame lähemalt selle ettepaneku teist poolt, kus kirjas ettepanek luua juba enne valimisi Keskerakonna ja Rahvaliidu koalitsioon. Sisuliselt tähendab see ju seda, et järgmistel Riigikogu valimistel kandideerib üks partei vähem. Nii pole neil valijatel, kellele sümpatiseerib kas Keskerakond või Rahvaliit, enam vaja valimiskasti juures pead murda, kumma poolt siis hääl anda. Vahet pole, tegu on ju sisuliselt ühe ja sama erakonnaga. Piisab, kui annad hääle Keskerakonnale, nii oled juba toetanud ka Rahvaliitu. Sest pärast valimisi tehakse kõike koos ja hääl jääb nö peresse. Kui aga Keskerakond meeldib, aga ei meeldi Savisaare liigne venesõbralikkus – võid jälle rahulikult hääletada Rahvaliidu poolt. Tegemist saab olema sisuliselt valimisliidu ehk ühendatud anumatega.

Reiljan andis end Savisaare meelevalda

Alati on ilusa asja juures ka omad konksud. Selline ühendatud anumate olukord sobiks eesseisvatel valimistel Reiljani Rahvaliidule kindlasti rohkem kui Keskerakonnale. Hääled sisulise valimisliidu moodustanud erakondade vahel ühtlustuvad ikka samamoodi kui anumates vedelik – kõrgem ja madalam muutuvad üheks keskmiseks tasemeks. Täna on Keskerakonna toetus selgelt kõrgem, mistõttu just teda ähvardab häälte äravool Rahvaliidule. See tõenäosus on seda suurem, et kui tehing teoks saab, on just Rahvaliit (ja mitte musta töö tegija Keskerakond) viieks aastaks taas tähtis „presidendipartei”.

Oleks naiivne arvata, et Keskerakonnas seda rehkendust ei mõistetaks. Seepärast pole kahtlustki, mida küsib Savisaar Reiljanilt Rüütli toetamise eest vastutasuks. Mitte peaministriportfelli ja lõtva lubadust teha koalitsioon, millega Reiljan üritab Keskerakonnal veel enne kevadet kaks nahka üle kõrvade tõmmata (võtta nii president kui valimistel hääled), vaid tegelikku parteide liitmist ja endale selle gigantse ühendpartei juhi kohta.

Miks peakski Savisaar leppima vähemaga?

Seepärast võib olla päris kindel, et kui kokkulepe Rüütli toetamiseks kahe partei vahel sünnib, on sündinud ka leping uue partei – Keskerakonna ja Rahva Liidu – moodustamiseks.

Kas ka kirja kirjutajad nii mõtlesid või soovisid, mine võta kinni?! Aga välja paistab see küll nii, et Villu Reiljan pani Edgarile saadetud härda palvekirjaga Rahvaliidu müüki. Sellest lõksust pääsemiseks on Reiljanil ainult üks tee – lunastada 2001. aasta presidendivalimistel „Estonia” kontserdisaalis Keskerakonnale häälte eest antud lubadused. Maksta vana võlg – loobuda Rüütlist ja toetada presidendiks Savisaart ennast.

Tõnis Kõiv

RK liige

Reformierakond

Postitatud 17.juulil 2006

Avaldatud: Postimees Online, 17.juuli 2006, Järva Teataja, 25.juuli 2006;

Reformierakonna võit 2

Reformierakonna võitlus bussiliikluses tõi järjekordse võidu

Suur on rõõm, et Järvamaa inimesed saavad jälle uue bussiga sõita. Kahjuks küll mitu nädalat hiljem, kui oleks seaduslik õigus selleks olnud, aga hea, et nüüdki lõpuks buss olemas on. Nimelt teatab Järva portaal aadressil www.jarva.ee , et alates jaanipäevast sõidutab järvakaid jälle üks uus buss.

Kui 2.juunil (vt lugu Reformierakonna võit) oli põhjust rõõmu tunda esimese võidu üle, siis üle kahekümne päeva hiljem on jälle rõõm. Vahepeal olen rääkinud paljude inimestega bussiliikluse teemadel ja saanud meeldivat tagasisidet. Inimesed tahavad uusi busse, kuid soovivad sedagi, et keegi nende eest võitleks. Võin siinkohal Reformierakonna Järva MKO nimel lubada, et meie ei jäta bussiliiklust rahule enne, kui kõiki sõlmitud lepinguid ausalt täidetakse ja kohtuvaidlus on lõppenud. Peame oma kohuseks inimeste õiguste eest seista ning toimuvast avalikkust teavitada.

Järva portaal ei kirjuta sõnakestki sellest, et Järvamaa Ühistranspordikeskus (JÜTK) on juba pea pool aastat vaevelnud Järvamaa Omavalitsuste Liidu esimehe Arvo Sarapuu firmadega. Kord nad vaidlustavad põhjuseta hanke, kord loobuvad pakkumisest, siis jälle sõlmivad lepingu, aga ei mõtlegi seda korrektselt täitma asuda. JÜTK-i juhatus jõudis niikaugele, et juunikuus saadeti viimane kiri – sisuliselt ultimaatum – kui Sarapuu firma kohe lepingut täitma ei asu, läheb leping lõpetamisele. Lisaks otsustati, et alates 23.juunist (2006) pannakse igapäevaliselt kirja kõik liinile minevad bussid. Teatavasti oligi suurim probleem just busside vanusega. Nimelt pakkusid Sarapuu firmad riigihankel lahkelt uusi busse ja võitsid tänu sellele riigihanke. Tegelikkuses aga ei soovinud nad sugugi investeerida Järvamaa inimeste tarbeks, kuigi olid lubanud. Hoopis mõnusam ju sama raha kasumina välja võtta. Miks portaal ei kirjuta, see on omaette teema, mis nõuab avamist edaspidi.

Kogu lepingu mittetäitmise raskus langes JÜTK-ile, sest liiniveo korraldajaks on JÜTK. Tema sõlmib lepingud ja peab tagama ka sõlmitud lepingute täitmise. Sarapuu püüdis veel viimasest õlekõrrest haarates korraldada väiksemas ringis kohtumist osade JÜTK-i juhatuse liikmetega ning saada heakskiitu lepingurikkumise jätkumisele. Kohtumise küll toimus, aga loodetud heakskiitu sealt saada ei õnnestunud. Tuleb järjekordselt öelda, et need "nipid", mis toimisid 1996 aastal, ei toimi enam 2006 aastal.

Olukorras, kus JÜTK igapäevaliselt kontrollib liinile minevaid busse, on lepingu täitmise igapäevaliselt kontrollitav ja seda isegi tagantjärele. Nüüd ei saa enam peitust mängida ja väita, et ka näiteks Saksamaal arvel oleva bussiga on võimalik Eestis liinile minna. Liinile saab minna siiski bussiga, mis on Eestis reaalselt olemas.

Eks omajagu tõuget andis ka Go Busi eelmise kolmapäeva (21.juuni) aktsioon. Nimelt sõitsid siis 5 tuliuut linnaliinibussi teel Tartust Tallinnasse läbi Paidest ja Türilt. Go Busi soetatud bussid olid mõeldud sõitma Paide ja Türi vahele, aga kuna Sarapuu firma poolt on riigihange kohtusse kaevatud, ei saa nad veel liinile asuda.

Bussid peatusid ja näitasid end nii Järva maavanemale kui JÜTK-i juhile, samuti Türi abivallanemale. Ka Järva Teataja ajakirjanik Tiit Reinberg oli kohal ja tegi mitmeid fotosid. Võib-olla saame mõnda neist juba homses JT-s näha?! Uued bussid kirjadega Go Bus Paide peatusid veel mitmel poole nii Paides kui Türil ja torkasid paljudele inimestele silma. Kes teadis, millega tegemist on, avaldas kahetsust, et uued bussid tallinlasi teenindama sõidavad, selle asemel, et Paide-Türi-Särevere liinil sõita. Kes ei teadnud, tundis rõõmu, et uued bussid on kohal ja nendega saab sõita. Kahjuks oli viimaste rõõm veel asjatu.

Isegi kui Sarapuu firma võttis kuulda kohtu poolt antud soovitust Go Busi riigihanke võitjaks kuulutamist vaidlustanud hagi tagasi võtta, kehtib ajutine leping täna vedusid teostava siiski käesoleva aasta lõpuni. Kui aga kohtuvaidlused jätkuvad, võib veelgi kauem minna.

Hoolimata toimunust, tunneb reformierakond headmeelt, et järvakad on saanud järjekordse osa sellest, mis neile õigusega kuulub – sama raha eest uue või uuema bussiga sõita.

Häid bussisõiduelamusi soovides

Tõnis Kõiv

Eesti Reformierakond

Järva MKO juht

Postitatud 26.juunil 2006

Kanapõder

Tere tulemast, Res Publica 2?


Äraostmatud päästetud, Eesti Eest partei tulevik seni segane

Isamaaliidu liitumine Res Publicaga on kindlasti selle poliitika-aasta sündmus, mis väärib lähemat käsitlemist. Ühe parlamendipartei kadumine mõjutab tulevasi protsesse Eesti poliitikas isegi sõltumata sellest, kuidas see lõpuks välja kukub. Katsuksingi allpool veidi analüüsida, kumb liituvatest parteidest siis ikkagi kaob, kuhu võiks uus erakond suunduda ja kes on selles protsessis pigem võitjate, kes kaotajate poolel.

Kõigepealt, erakondade koondumist tuleb igal juhul tervitada ja  Reformierakond on seda ka teinud. Väiksem arv suuremaid erakondi – see teeb valijatele pildi reeglina selgemaks ja valiku lihtsamaks. Vähem kodanike hääli läheb valimistel kaotsi.

Vormilisest koondumisest olulisem on aga kindlasti see, kas taoline ühendamine toob Eesti poliitikasse kaasa ka midagi kvalitatiivselt paremat. Või jääb see kõigest katseks pakkuda vana asja uues pakendis. Täna ei saa veel sellele üheselt vastata.

Et leida vastust küsimusele, mis suunas võiks asi arenema hakata, küsigem kõigepealt – millised olid taolise välkliitmise motiivid, kellele oli see kasulik?

Kes võitjad, kes kaotajad

Võitja, kui see asi peaks teoks saama, on selles protsessis kindlasti Taavi Veskimägi ja teised Äraostmatud. Res Publica juhtkonnal oli poliitiline surm praktiliselt silme ees, läbi Isamaaliidu endaga liitmise saavad nad sisuliselt teise elu. Eriti õnnelik on ilmselt Veskimägi. Vähe sellest, et ta tõi oma vaevatud jüngrid elusalt läbi kõrbe. Kõik eeldasid, et isegi kui Res Publical õnnestub kellegagi liituda, siis tähendab see Res Publica lõppu ja suubumist mõne teise erakonna lipu alla. Veskimägi aga saavutas selle, et kokkuleppe kohaselt ei kao poliitiliselt maastikult mitte üksnes Res Publica, vaid ka Isamaaliidu nimi.

Veskimägi haaras jämedama otsa uue erakonna väljakuulutamisel ja ilmselt jääbki projektis domineerima. Tema monotoonne, mõneti endassesulgunud, vähimagi eneseirooniata ning jutupartnereid ignoreeriv esinemisstiil kandub ilmselt üle ka uuele erakonnale. Tõnis Lukas oma sõbraliku ja viisaka olemisega jääb sellele agressiivsusele lihtsalt alla.

Kuid võitjaid on ilmselt ka Isamaaliidu poolel. Võitja on ilmselt näiteks Mart Laar. Isamaaliidu senine juhtkond ei olnud Laari kolmanda tulemise juttudest eriti vaimustatud. Mis on ka arusaadav, sest opositsioonis oleku aegade rasket koorma kandis ennekõike tänane juhtkond, Laar ajas rohkem omi asju. Ma ei välista sugugi, et Laar tegi Äraostmatutega konkreetse kokkuleppe – toetan ühinemist, kui Res Publica häältemassiga vedrutate mind uue erakonna etteotsa.

Kaotajatest on täna kindlasti vara rääkida. Kuid võib tõesti kahelda, mis võit on sellest protsessist neil isamaaliitlastel, kes on pidanud ära kannatama kogu selle mõru opositsioonis olemise perioodi ja nägema nüüd, kuidas nende visa töö vilja napsavad taas need, kes eelmiste valimistegi ajal. Sisuliselt kaaperdavad Äraostmatud ju nende tööga loodud Isamaaliidu tõusva trendi. Võib näiteks tõsiselt kahelda, kas Noor-Isamaa liikmed saavad sellest õnnelikumaks, et loodetud karjääriredeli ette kerkib auahnete 30 aastaste äraostmatute müür.

Pole kahtlust ka Res  Publica organisatsioonimasina võimes süüa paekive. See on olnud positiivne, kui on olnud tarvis valimistel kivist vett ehk hääli välja pigistada. Isamaaliidul on sellest puudus olnud. See karm ja küüniline orgmasin on samas viinud omal ajal nii mõnegi inimese lahkumiseni Res Publicast, nimetagem kasvõi Vooglaidu, Taagepera, Einastot, Rahumäge, Leinatamme või Sooäärt. Igatahes pole sellele orgmasinale eriline probleem panna nahka Isamaaliidu habras ja pisut arhailine, seltsiliikumist meenutav sisemine struktuur. Selle avastavad isamaaliitlased ilmselt üllatusena pärast esimest ühist üldkogu.

Kanapõder?

Ka poliitika sisu kohapealt näib, et peale jääb Res Publica liin. Res Publica Narva piirkond juba teatas, et nemad lähevad uut erakonda ehitama suure innuga. Et nende jaoks on esmatähtsad venekeelne haridus ja Eesti kodakondsuse andmine nn halli passi omanikele (EPL, 8. aprill 2006). Vaevalt, et see on meelepärane neile isamaaliitlastele, kes sooviksid Tõnismäe Pronksmehele „Lihulat teha”.

Nii et kuidas ka ei vaataks, täna näib et uue asja nime all pakutakse valijale pigem vana head Res Publicat.

Eks see mõlemapoolne hirm kaotada oma identiteet ja asjade määramise võime ole ka põhjuseks, miks tänaseks on kaks erakonda loonud midagi väga veidrat. Erakonna nimi on olnud üleüldise kriitika all, aga ega see uue nähtuse ülesehituski vähem imelik pole. Kaks pead, kahed juhtorganid jne – see on mingi väga veider loom, umbes nagu kanapõder. Kõik need paralleelsete struktuuride säilitamised annavad tunnistust vaid sellest, et eksisteerib vastastikune umbusk, hirm allaneelamise ees.

Reformierakond on avaldanud lootust, et uuest erakonnast saab meile tubli koostööpartner.
Loodame seda siiralt. Kas nii ka läheb, pole täna aga päriselt selge.

Eesti Eest! deklaratsioon oli väga üldsõnaline, enamus erakondi võiks selles esitatud seisukohtadele rahulikult alla kirjutada. Pressikonverentsil mõisteti hukka vasakpopulism, aga mitte parempopulism. Tahetakse olla konservatiivne rahvapartei, aga nii nime, programmi kui ka juhtkonna leidmiseks on sisuliselt välja kuulutatud üleüldine projektikonkurss, mis meenutab kangesti Res Publica esimest tulemist. Kõik see jätab küsimused esialgu õhku.

Kelle koostööpartner?

Küsimusi tekitab ka see, et uues erakonnas on taas uue elu saanud ka kõik need poliitikud, kes olid Res Publica omaaegse Keskerakonnale lähendamise ja Reformierakonnast tõukumise arhitektid – Palts, Vaher, Raudne ja teised. Neil tekib isegi võimalus oma jõud kahekordistada, sest uues erakonnas on ka need Tallinna isamaaliitlased, kes soovisid pärast viimaseid kohalikke valimisi Keskerakonnaga koalitsiooni teha. Mäletatavasti jäid Keskerakonnaga Tallinnas paari mineku pooldajad eesotsas Toomas Tõniste ja Erkki Noolega Isamaaliidu Tallinna juhatuses alla väga napilt, kõigest häältega 4:5.

Seega – ehkki Eesti Eest! sünniga on avalikkus avaldanud lootust, et see loob eelduse võimaliku tulevase parempoolse valitsuse sünniks, pole see täna tegelikult üldsegi kindel. Võrdselt võimalik on, et uuest erakonnast saab hoopis Keskerakonna tubli partner.

Kuidas ka ei läheks, Reformierakond jätkab majanduse ja rahvastiku kasvule ning isikuvabaduste ja eesti keele kaitsmisele orienteeritud poliitikat ning oleme avatud koostööks kõigi erakondadega, kes toetavad samu väärtusi ja eesmärke.

Tõnis Kõiv
Riigikogu liige
Eesti Reformierakond

Postitatud 12.juuni 2006.

Avaldatud: Hiiu Leht, 13. aprill 2006, Järva Teataja, 18.aprill 2006; Vooremaa, 20.aprill 2006; Meie Maa, 21.aprill 2006; Paremad Uudised, aprill 2006.

Maade munitsipaliseerimine

Mais Vabariigi Valitsuse heakskiidu leidnud maa munitsipaliseerimise kord annab omavalitsustele võimaluse kiiremaks arenguks.

Linnade ja valdade jaoks on maa riigilt munitsipaalomandisse saamine olnud juba aastaid läbirääkimiste objektiks. Omavalitsused tahtsid maad saada, et kohalikku elu arendada. Riik jälle ei tahtnud anda, sest riigi enda vajadused polnud piisavalt selged ning kardeti ka munitsipaali antud maa lihtlabast mahamüümist.

Eelmisel aastal jõudsid omavalitsused ja valitsus ühisele meelele, et maa on kohalike omavalitsuste arenguks tähtis ning reeglid peavad võimaldama maa saamist. Vajadusel tuleb neid muuta.

2005 a 27. novembril jõustus Riigikogu poolt vastuvõetud Maareformi seaduse muudatus, millega täiendati seadust kohaliku omavalitsuse tegevust reguleerivate punktidega riigilt saadud maaga toimetamisel. Maareformi seaduse §-i 25 lõige 4 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel riigilt tasuta saadud maa võõrandamisest, kasutusvaldusse andmisest või hoonestusõigusega koormamisest saadud rahast 65 protsenti kanda riigieelarvesse. Lubatud on eelnevalt maha arvestada sellesama maa parendamiseks tehtud kulutused.
Näiteks taotleb linn või vald riigilt maad munitsipaalomandisse elamumaaks. Seejärel koostab detailplaneeringu ja selle alusel rajab rajatud kinnistute juurde tsentraalsed kommunikatsioonid (vee-ja kanalisatsioonitrassid, tee, tänavavalgustuse jm). Kui krundid on kommunikatsioonidega varustatud, saab nad volikogu poolt kehtestatud korras maha võõrandada. Riik lubab parendamiseks tehtud kulutused müügist saadud rahast maha arvata, kuid „kasumist” soovib 65 protsenti endale.

Kuus kuud peale seaduse muudatust kiitis Vabariigi Valitsus heaks ka maa munitsipaliseerimise korra. Selle järgi on munitsipaliseerimise otsustajaks maavanem, kui maad taotletakse munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste aluseks ning neid teenindav maaks, munitsipaalomandisse jäävate veekogude aluseks maaks, sotsiaalmaaks, osaühingu, mille ainus osa kuulub kohalikule omavalitsusele, või aktsiaseltsi, mille kõik aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusele, põllumajandusmaaks ja kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse ülesannete täitmiseks vajalikuks põllumajandusmaaks.
Kui aga omavalitsus soovib munitsipaalomandisse maad, mis on vajalik kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks, siis on otsustajaks Vabariigi Valitsus.

Nüüd, kui seadus muudetud ja kord kehtestatud, on omavalitsustele antud roheline tuli ja maa munitsipaliseerimise taotluste esitamine võib alata. Kui kõik vajalikud eeltööd (planeeringud) on tehtud, läheb ka taotluste läbivaatamine kiiresti.

Paide linnas on üldplaneering kehtestatud 2002 a. Sellega on loodud väärtuslik eeldus järgmisteks sammudeks. Inimesed ootavad elamukrunte. Kuna nüüd on riigi poolt kõik vajalikud eeldused loodud, vaja vaid linnal kiiresti tegutseda. Detailplaneeringu tegemine, kommunikatsioonide planeerimine ja väljaehitamine võtab kõik aega.  Huvilistel on kergem oodata, kui nad näevad, et tööd on alanud. Paide linnavolikogu Reformierakonna fraktsioon esitas eelmisel nädalal menetlusse eelnõu, mille kohaselt tuleb linnavalitsusel algatada detailplaneering Joodi ja piimakombinaadi vahelisele alale. Kehtiv üldplaneering näeb sinna ette uue elurajooni, mis peaks rahuldama vajadust uute elamukruntide järele mõneks ajaks.
Jaguks nüüd vaid linnavalitsusel aega ja tahtmist probleemiga tegeleda.

 

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees
Reformierakonna fraktsioon

 
Postitatud 5.juunil 2006. 

Muudetud kujul avaldatud: Pärnu Postimees, 7.juuni 2006; Vali Uudised, 7.juuni 2006; Järva Teataja, 8.juuni 2006; Meie Maa, 8.juuni 2006;  Põhjarannik, 8.juuni 2006; Harjumaa, 9.juuni 2006; Nädaline, 17. juuni 2006; Vooremaa, 22. juuni 2006; Valgamaalane 3.august 2006;

Reformierakonna võit!

Reformierakonna võitlus busside eest tõi esimese võidu!

Alates 2.juunist on Atko Trans toonud Järvamaa liinile ühe uue bussi, teatab meile Järva portaal aadressil www.jarva.ee

Järvamaa Ühistranspordikeskusega sõlmitud lepingu järgi oleks pidanud uuem buss liinile tulema alates 22.aprillist. Tuli 2.juunil, seega 40 (loe – nelikümmend) päeva hiljem. Sellegipoolest on mul hea meel, et Reformierakonna võitlus Järvamaa inimeste õiguste eest sõita uute bussidega on kandnud oma esimese vilja. Esimene positiivne samm on astutud, nüüd ootame kõik üheskoos järgmisi.

Juba 7.juunil, järgmise nädala kolmapäeval jõustub kolmas Sarapuu firma ja JÜTK-i vahel sõlmitud leping. See toob kaasa järjekordse kohustuse uute busside liiniletoomise osas. Loodan siiralt, et selle lepingu täitmine ei võta 40 päeva aega, sest vahepeal võib niimoodi bussiliiklus suisa seiskuda.

Ka Paide ja Türi vahet sõitvad inimesed on ootel – millal lõpeb vaidlus ehk millal saavad inimesed kasutada oma õigust sõita sama raha eest uute bussidega?

Esimene võit on käes, küll tulevad ka järgmised.

Tõnis Kõiv

RE Järva MKO juht

Postitatud 2.juunil 2006

Jäätmevedu inimestele odavamaks

Kui Riigikogu võtab vastu valitsuskoalitsiooni halduskoostöö seaduse muutmise seaduse, muutub omavalitsuste koostöö jäätmeveo korraldamisel lihtsamaks ja konkurss võib tuua ka odavama jäätmeveo hinna.
 
Jäätmeseadus kohustab kohalikke omavalitsusi jäätmevedu korraldama. Eriti just väiksemad vallad on pidanud mõistlikuks seda teha ühiselt. Nii on kindlasti võimalik saavutada elanike jaoks soodsam prügiveo hind,  sest kliente on rohkem ja seetõttu ka konkurents suurem.
Omavalitsustele ühiselt tegutsemise võimaluse andmiseks täiendati 2005 a suvel jäätmeseadust nii, et kohaliku omavalitsuse volikogu võib jäätmeveo
konkursiga seonduvate ülesannete täitmiseks volitada mittetulundusühingut, mille liige kohalik omavalitsus on ning mille liikmeteks saavad vastavalt põhikirjale olla ainult kohalikud omavalitsused või kohalike omavalitsuste liit.
 
Nii said linnad ja vallad õiguse korraldada jäätmeveokonkursse ühiselt, kuid selle õiguse rakendamine takerdus omakorda halduskoostöö seaduse taha.  Nimelt nõuab see seadus, et haldusülesannete täitmiseks volitamise haldusleping tuleb sõlmida riigihangete seaduses teenuste tellimise hankelepingu sõlmimise tingimustest  ja pakkumise läbiviimise korrast lähtudes. Seega peavad omavalitsused korraldama riigihanke, et anda haldusülesanne just sellel samal eesmärgil endi poolt loodud mittetulundusühingule.
 
Alles peale seda saab omavalitsuste poolt asutatud MTÜ asuda eesmärki täitma ehk siis näiteks korraldatud jäätmeveo konkurssi korraldama. Riigihanke korraldamine omavalitsuse ja viimase poolt loodud MTÜ vahel  haldusülesande täitmiseks lepingu sõlmimiseks on kindlasti pigem aja ja raha raiskamine kui tarvilik ja mõistlik tegevus.

Sooviga soodustada omavalitsuste poolt jäätmeveo konkursside korraldamist, andsid koalitsioonierakonnad 20.aprillil 2006 Riigikogule üle Halduskoostöö seaduse muutmise seaduse. Muudatus võtab ära tarbetu riigihanke kohustuse ning lihtsustab omavalitsuste koostööd haldusülesannete täitmisel. Jäätmevedaja leidmiseks korraldatakse loomulikult hankeid edaspidigi, siin ei muutu midagi. Prügi vedu on äriühingute ülesanne, kelle seast valitakse parim pakkuja.

Mis kõige tähtsam – üheskoos on jäätmete vedu odavam ja kasu  on siin just elanike poolel. On tõenäoline, et parlament jõuab Halduskoostöö seaduse muutmise seaduse vastu võtta veel enne jaanipäeva.
 

Tõnis Kõiv
Riigikogu Keskkonnakomisjoni esimees

 

 

Postitatud 1.juunil 2006
 

Avaldatud (erinevad pealkirjad): Hiiu Leht, 6.juuni 2006; Meie Maa 6.juuni 2006; Nädaline 6.juuni 2006; Sakala 13.juuni 2006; Pärnu Postimees 22.juuni 2006

Vastuseks Järva Teataja 20.mai arvamusloole

Minu vastulause Järva Teataja 20.mai numbris ilmunud loole.

Juhul kui ma alustaks oma artiklit küsimustega Arvo Sarapuule, et kas ja kui palju läks Järva Maavalitsuse eelarvest maksumaksja raha K-keskuse jaoks, kuhu kadusid Maapanga pankroti järel miljonid kroonid hoiustajate raha jne, siis kas lehelugeja saaks teada, millal tulevad uued ja uuemad bussid Järvamaale sõitma? Ei saa, sest ülaltoodud küsimused on küll huvitavad, aga vastused neile busside osas selgust ei anna! Seepärast me ei näegi põhjust neil probleemidel praeguses loos pikalt peatuda.

Sarapuu materdab oma artiklis mind ja Reformierakonda, aga täiesti vastamata jätab põhiküsimuse – millal siis ikkagi jõuavad uued ja uuemad bussid Järvamaale? Probleemi väljatooja isiku ründamine ja valede väidete esitamine lausa sunnib mind selgitama asju.

Reformierakonnal läks 2005 a valimistel Järvamaal hästi.

Võrreldes viimast nelja kohalike omavalitsuste valimist, saavutasime näiteks Paide linnas parima tulemuse peale 1996.aastat. Ligi kolmandik (28,5 %) valimas käinutest toetas Reformierakonna kandidaate. Toetus meile isegi suurenes 2002 a valimistega võrreldes. Valijad andsid oma hääle meile, aga võimukoalitsiooni mittepääsemine oli juba iseküsimus. Neid põhjuseid oli mitmeid ja vähemalt meie oleme omapoolselt sisekaemuse ning järeldused edaspidiseks teinud. RE Paide linnas eemaletõrjumise eesmärk oli rida subjektiivseid faktoreid ja neist on juba varasemalt kirjutatud. Ilmne oli ka Keskerakonna soovimatus näha enda kõrval tugevat ja kogemustega partnerit.

Järvamaal tõid valimised reformierakonna uuesti võimule Paide, Väätsa ja Türi vallas, jätkuvalt juhime kohalikku elu Karedal ja Imaveres. Alles eelmisel kuul loodi Reformierakonna Järva-Jaani piirkond, mis on üheteistkümnes piirkond Järvamaal. Täiesti normaalne olukord. Meie jaoks on kõige tähtsam, et inimesed usuvad jätkuvalt reformikate võimesse kohalikku elu arendada ja anname selle nimel endast parima.

Mina ei materda kedagi

Võin kindlalt väita, et ma ei ole A.Sarapuuga seoses tõstatanud ühtegi muud teemat peale bussinduse. Koostöös Paide linnapea ja Järva maavanemaga sai üheskoos korraldatud Palvushommikusöök Paides, ühine töö käib piimatööstuse kolimisotsuse ettevalmistamisel, samuti käib konstruktiivne arutelu Järvamaa arenguleppe ja näiteks Türi Kolledzit puudutava lisa üle jne.

Kui Sarapuu peab Taimla kirjutist materdamiseks, siis soovitan ma „vanadel sõpradel” asjad omavahel klaarida. Siin ei ole teistelt inimestelt ega erakondadeltki abi loota. Koos tehtu tuleb ka koos lahendada.

Arvo Sarapuud olen ma seni autoriteedina võtnud. Usaldasin inimesena teda niivõrd, et kutsusin ta oma poja ristivanemaks. Oleme ka varematel aegadel põhimõtteliste küsimuste üle vaielnud ja eri seisukohtadele jäänud. Seda enam paneb mind imestama selline isikliku viha laviin, mis on pikitud laimu ja valedega ja mis ei puuduta korrakski liinilepingu täitmatajätmise põhjust.

Mina ei ründa kedagi isiklikult. Mina juhin poliitikuna tähelepanu nii Järvamaa inimestele kui Sarapuule endale, et liinileping on täitmata. Olen teinud ja teen seda ka edaspidi ilma kedagi mustamata ja ründamata. Olen Järvamaalt pärit ja minu sidemed kodukandiga on jätkuvalt tihedad. Seisan ka edaspidi siinsete inimeste huvide eest. Järvakatel on õigus sama raha eest sõita uute või tunduvalt uuemate bussidega!

Igaühel on oma roll.

Ettevõtjal ettevõtja roll ja omavalitsusliidu esimehel oma roll. Igaüks peab oma rolli täitma. Kui oled ettevõtja ja rabad oma rahakoti huvides, pole sulle midagi ette heita. Aga kui pürgid Järvamaa inimeste huvide eest seisjaks, siis ei saa samal ajal ettevõtjana nendesamade inimeste taskutest kehvema teenuse eest sama raha võtta.
Kui ettevõtja on esitanud pakkumise, mille alusel on temaga leping sõlmitud, siis ta peab seda täitma. Kuna Arvo Sarapuu ei ole lihtsalt ettevõtja, vaid ka avaliku elu tegelane, siis peab ta arvestama, et võimalused ettevõtjana vahendeid valimata äri ajada on oluliselt piiratud. Õigemini, ta on neid ise piiranud, sisenedes poliitikasse, lastes end valida erinevatele ametikohtadele. Poliitiku tegemised ja tegutsemise motiivid peavad olema avalikud.

Minu artiklis ei olnud mingisugust raevu ja ma ei kirjuta seda ka sellesse artiklisse. Ma ei evi mõtet, et kes ei mõtle minu moodi, mõtleb valesti. Erinevad arvamused ja vaidlus sisuliste küsimuste üle viibki elu edasi.

Reformierakonna liikmed on alati soliidselt suhelnud ja teevad seda ka edaspidi. Kui A.Sarapuu tunneb, et tema peab minu eelneva arvamusavalduse peale õiguskaitseorganitelt kaitset otsima, on see tema probleem. Aga mina leian küll, et alusetu süüdistus oma ja linna raha segiajamises oleks väärt rahva silmis tõe jaluleseadmiseks kohtu poole pöördumist. Mina ju ise tean, et nii linnapeana kui nüüd RK liikmena ei ole ma selliseid tegusid teinud ja minu töö on alati olnud kantud üldsuse huvide eest seismisest.
Mul on meeles ettevõtja Toomas Agasilla sõnad minu linnapeaks valimise ajast (1996 a) – hea, et Paide linnapeaks sai isik, kel isiklikud majandushuvid puuduvad. Võin seda südamerahuga öelda ka täna, minul need huvid puuduvad. Küll aga teen jätkuvalt kõik selleks, et elu läheks paremaks ning et inimeste käest ei võetaks seda mis neile õigusega kuulub.

See, milline firma Järvamaa inimesi bussidega sõidutab on vähetähtis. Küll aga on tähtis see, et see firma oleks valitud ausalt ja avalikult ja täidaks õigeaegselt oma kohustusi.

Usun samuti kohtu langetatud otsuste õigsusesse. Samas ei saa unustada, et kohus langetab otsuse ettevõtja Sarapuu suhtes. Poliitik Sarapuu suhtes kohus seisukohta ei võta. Siin ongi põhimõtteline vahe. Mis on ettevõtjale lubatud, võib olla poliitikule keelatud.

Tulles tagasi algusesse, ootan koos paljude järvamaalastega jätkuvalt vastust küsimusele – millal siis ikkagi tulevad uued ja uuemad bussid Järvamaa liinidele?

Tõnis Kõiv

Postitatud 31.mail 2006

Ärajäänud Knopka

Sarapuu keeldus tulemast Knopka saatesse

 Arvo Sarapuu keeldus, viidates tihedale päevaplaanile, osalemast Kuma Raadio Knopka saates koos minuga. Saate teemaks oli planeeritud bussiliiklus Järvamaal.

Esmaspäeva 22.mai hommikul terendas oivaline võimalus Kuma raadio otse-eetris Sarapuuga väidelda. Nimelt helistas raadio direktor Mati Palmet ja kutsus mind Knopka saatesse koos Sarapuuga vaidlema bussinduse teemal. Kutsumise aluseks mõlema sulest ilmunud artiklid Järva Teatajas ja Reformierakonna lendlehe aktsioon.

Olin nõus, hoolimata sellest, et raadiosse minekuks oleks pidanud juba varem kokku lepitud kohtumise kella 11.00-st Kalevite Kodus edasi lükkama. Pidasin Knopka saadet tähtsamaks just seetõttu, et otse-eetris oleks kindlasti välja tulnud tegelikud põhjused, miks ikkagi ei saa järvalased sõita uute või uuemate bussidega.

Palmet asus minult nõusoleku saamise järel telefoni teel Sarapuud püüdma. Paarikümne minuti pärast helistas Palmet mulle tagasi ja teatas saate ärajäämisest, sest Arvo Sarapuul on „sedavõrd tihe päevaplaan, et esinemine raadios sinna ei mahu”. Minu arvates oli pigem tegemist soovimatusega otse-eetris vastata konkreetsetele küsimustele, kuna vastuseid pole kuskilt võtta.

Pakkusin Palmetile võimalust teha saade ilma Sarapuu osavõtuta ning rääkida probleem lahti. Sellise lahendusega ei olnud Palmet nõus.

Eks igaüks koostab oma päevaplaani ise ja teeb seal ka muudatusi. Mina olin valmis etteplaneeritud kohtumise edasi lükkama, et raadiosse minna. Sarapuu ei tahtnud seda teha. Kuigi teadaolevalt tal sel päeval ja raadiosaate ajal Paides mingit muud tegevust ei olnud.

Minu veendumus suurenes, et Sarapuul ei ole midagi sisulist tuua oma ettevõtete tegevusetuse või tegevuse põhjenduseks ja ta kardab selle ilmsikstulekut.

Raadiokuulajatel jäi kuulmata kindlasti üks huvitav ja kaasakiskuv saade. 

 

Postitatud 22.mail 2006 a

Esimene päev flaierite jagamisel

Noored olid tublid ja jagasid inimestele lendlehti. Tagasiside oli mitmesugune. Oli inimesi, kes oli teemaga kursis ning lausa küsisid, et millal siis uued bussid tulevad? Oli ka neid, kes polnud bussiliikluse probleemidest midagi kuulnud. Üldine vastukaja oli hea, inimestele pakkus lendleht huvi.

Vastukaja tuli ka „põhisüüdlaselt” endalt. Sarapuu andis kommentaari Kuma raadiole ning lisas omapoolsed mõtted ka BNS-i uudisesse.

Kahetsusega tuleb märkida, et kommentaar oli kõike muud kui sisuline. Solgiämber kallati mulle ja erakonnalegi kaela, kuid lepingu mittetäitmise ja kohtusse pöördumise põhjust ikka teada ei saanud.

Oleks minagi ju võinud alustada küsimustega, et kui palju ikkagi siis kulus Järva Maavalitsuse eelarvest K-keskuse ehitamiseks, kuhu Maapangast varastatud raha jäi jne, jne?

Aga ülaltoodud küsimuste küsimine ei anna meile ju vastuseid busside osas täna. Seepärast ei hakanud mina süüdistusi loopima.

Sarapuu kommentaar keerles selle ümber, et äriühingud lahendavad omi vaidluse seaduses ettenähtud korras kohtus. Olen nõus. Kuid, kui üheks osapooleks on Järvamaa Omavalitsuste Liidu esimehe kontrolli all olev firma ja vaidluse teiseks pooleks on Järvamaa omavalitsuste ühiselt loodud ühistranspordikeskus, siis peab avalikkus teadma ka vaidluse sisu. Avaliku elu tegelased ei saa ajada musta äri ega kuidagimoodi omi tegutsemise motiive varjata. Avaliku elu tegelase motiivid olgu avalikud.

Sarapuu kasutas aga demagoogia kuldreeglit, et kui midagi muud vastata ei ole, siis sõima küsijat, süüdista teda ja tervet ta erakonda seitsmes surmapatus ning äkki pääsed…

Kinnitan, et ei pääse ta kuskile. Ei saagi pääseda, sest ega see ei ole üksikult minu võitlus Sarapuu vastu. Kaugel sellest. Nii mina kui reformierakond seisavad antud küsimuses Järvamaa inimeste eest, nende eest, kel on täielik õigus sõita sama piletihinna eest kas täiesti uute või tunduvalt uuemate bussidega.

Me ei jäta võitlust enne, kui lepingujärgsed bussid on liinidele toodud ning kohtuvaidlusega asi selge.

Varasemalt väljatoodud ning allpool kirjas olevate küsimuste osas mingeid vastuväiteid ei ole Sarapuu esitanud. Ootame veel, äkki esmaspäevaks saame ka midagi sisulisemat vastuseks kui ainult sõimu ja laimu.

Tõnis Kõiv

 

Postitatud 19.mail 2006 a

Raha bussireisija taskust

Järvamaa Ühistranspordikeskus (JÜTK) on tänaseks päevaks sõlminud läbiviidud riigihanke kohaselt järgmised uued liiniveolepingud: 30.märtsil sõlmitud leping Atko Liinidega ja Assotransiga ning 20. aprillil sõlmitud leping Atko Transiga.

Sõlmimata on uus leping Paide-Türi liini teenindavas liinigrupis, sest seal on pooleli kohtuvaidlus ning kohtumäärusega on hanke lõpuniviimine peatatud.

Kerge raha kohe kätte

JÜTK oli valmis märtsi lõpus sõlmima ka kolmanda liinilepingu, aga ei saanud, sest edukas pakkuja Atko Liinid loobus. Tema asemele asus järgmine firma – Atko Trans. Vahetamise mõte oli väga lihtne. Atko Transi pakkumine oli 80 sendi võrra kilomeetrilt kallim kui Atko Liinide oma. Mõlemad firmad on Sarapuuga seotud. Kuna aastane kilomeetrite maht on ca 400 000 kilomeetrit, teenib Sarapuu selle vahetusega 320 tuhat krooni aastas rohkem. JÜTK omakorda kaotab samasuure summa ning see võib kaasa tuua reisijatele piletihinna tõusu.

Märtsi lõpus sõlmitud lepingute kohaselt peab vedaja pakkumisejärgsed bussid liinile tooma hiljemalt kolme nädala jooksul. Nii peaks näiteks Paide-Järva-Jaani, Paide-Tapa liinil sõitma alates 22. aprillist 6,6 aasta keskmise vanusega buss. Tegelikult aga saab iga bussireisija ise hinnata, kas on midagi muutunud viimase kuu jooksul või mitte. Minu teada ei ole muutunud ehk siis Atko Liinid ei olegi asunud täitma oma lepingujärgset kohustust Järvamaa inimeste ees.

Inimesed kannatavad kahju, neil on õigus sõita tunduvalt uuemate bussidega sama raha eest, aga nad ei saa. Sest Sarapuuga seotud firma ei täida sõlmitud lepingut.

Järvamaa omavalitsused on ühiselt loonud JÜTK-i ja valinud juhtorganiks 7-liikmelise juhatuse, kes peab nõudma vedajatelt lepingute täitmist.

Viimase kahe kuu jooksul on juba kolmel korral arutatud Järvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuses esimees Arvo Sarapuu juhtimisel omavalitsuste poolt loodud ühisasutuste nõukogude ja juhatuste koosseise. Järvamaa Haiglas ja Väätsa Prügilas nõukogu osas on kokkulepe sõlmitud, keda kutsutakse tagasi ja kes pannakse asemele. JÜTKi juhatuse osas on otsustamine edasi lükatud sügisesse. Nii saab Sarapuu survestada oma positsiooni ära kasutades JÜTKi juhatuse liikmeid põhimõttel – kui teie ei hakka minu firmade käest midagi nõudma, siis ei hakka mina teie väljavahetamist nõudma. Väga kahetsusväärne olukord.

Millal tulevad uued bussid Paide-Türi vahele sõitma?

JÜTK läbiviidud riigihanke tingimuste kohaselt selgitati võitja välja kolme kriteeriumi järgi: pakutud hind (osakaal 70%), busside vanus (25%) ja remondibaasi olemasolu (5%). Selgete ja avalike kriteeriumite alusel tuli Paide-Türi-Särevere liinigrupis võitjaks Go Bus, kes pakkus küll mõnevõrra kõrgemat hinda, kuid see-eest jällegi täiesti uusi busse.

JÜTK jõudis riigihanke pea-aegu lõpuni viia, edukas pakkuja oli välja kuulutatud, jäi ainult veel lepingu sõlmimine. Aga siis esitas Atko Liinid kohtusse hagi ja kohus peatas määruse alusel hanke lõpuniviimise ehk siis lepingu sõlmimise eduka pakkujaga. Atko Liinide esitatud vaidluse sisuks on edukaks tunnistatud pakkuja majandusmudeli vaidlustamine. Sarapuuga seotud firma ei mõista, kuidas suutis konkurent pakkuda 9,39 kroonise kilomeetrihinna eest 5 täiesti uut bussi. Täna sõidab Paide-Türi vahel Atko Trans ca 15 aastat vanade bussidega ja talle makstakse ühe kilomeetri eest 8,30 krooni.

Soovimata kuidagi kohut mõjutada, vaatame Põlva näite varal, kas ka mujal taolisi probleeme on.

Põlvaski korraldati riigihange uue vedaja leidmiseks. Pakkumisi tuli mitmeid ning võitja valiti välja kilomeetrihinna ja busside vanuse järgi. Parimaks pakkujaks kuulutati Sarapuuga seotud ettevõte Harjumaa Liinid, kes küsis ühe liinikilomeetri hinnaks 4,78 krooni ja pakkus 30 uut bussi. Täna ei sõideta Põlvamaal uute bussidega ja kilomeetri hind on 5,18. Seega pakkus Harjumaa Liinid Põlvamaal 40 senti väiksema kilomeetrihinna eest 30 täiesti uut bussi.

Kus on siin loogika?

Järvamaal ei saa Sarapuu aru, kuidas saab senisest kõrgema hinna eest 5 uut bussi pakkuda, aga Põlvamaal pakub senisest madalama hinna eest 30 uut bussi. Kuidas saab kohtus vaidlustada majandusmudelit, mida endaga seotud firma mujal rakendab isegi veel kuus korda suuremas mahus?

Mis saab edasi?

Väidan, et kuigi kohus on istungi määranud juba 18.maiks, ei pruugi tegelikult asja sisulist arutelu niipea toimudagi. Kord on Atko Liinide esindaja haige, siis ei saa advokaat tulla, siis on veel mingit paberit vaja. Sarapuu eesmärk on venitada kohtupidamist niikaua kui võimalik, sest siis ta saab ju vanade bussidega järvamaalasi edasi sõidutada ning siit teenitud kasumi näiteks põlvalaste tarbeks lubatud uutesse bussidesse investeerida.

Minu arvates ei ole õige Järvamaa inimesi nöörida ja seepärast on mul konkreetsed ettepanekud bussiettevõtja ja Järvamaa Omavalitsuste Liidu esimees Arvo Sarapuule –

– Asuge täitma sõlmitud liiniveolepingut ning tooge kohale lubatud uuemad bussid!
– Võtke kohtust tagasi hanke peatanud hagi ning laske Järvamaa inimestel teenitult sõita uute bussidega
– Lõpetage oma ärihuvide eelistamine avalike huvide ees

Järvamaa inimestel on täielik õigus sõita sama raha eest uute bussidega. Lubamatu on seda õigust neilt ära võtta, sest see võrdub nende tagant varastamisega.

Tõnis Kõiv

 

Postitatud 18.mail 2006 a

Avaldatud: Järva Teataja, 9.mai 2006.