Arvo Sarapuu valetab

Arvo Sarapuu on alatu valetaja, arvatavasti püüdes nii kõrvale pääseda sisulistes küsimustes vastuste andmisest, rahvale oma tegude selgitamisest.

Arvo Sarapuu on oma lühikeses loos (avaldatud Järva Teataja 15.dets 2006 numbris) jõudnud otseselt valetada lausa kolmel korral. Ei saa muidu, kui pean need valed ümber lükkama. Agressiivne ja jõuliselt esitatud suur vale viib sihile – nii arvas natsiriigi ideoloog. Eksivad need Sarapuu nõuandjad, kelle arvates valetamine päästab probleemidest. Hoopis hullemaks teeb.

Esimene vale – ähvarduskirjad peale kohalikke valimisi. Ei ole saatnud Sarapuule mingeid ähvarduskirju, ei enne ega peale valimisi. Seda on ju lihtne tõestada, sest süüdistajal peaks kirjad olemas olema. Näidaku need ette! Ta ei saa seda teha, sest kuna kirju ei ole, ei saa ka midagi näidata.

Arvo ja Kersti Sarapuu nautisid enne 2005 a valimisi olukorda, kus nad auväärsete ristivanemate rollis olles said meie kodus külas käies paljudel juhtudel head nõu. Ristivanemate hea käekäik on ju ka ristilapse vanemate huvides. Ei saa salata, et 2005 a oktoobrist olukord muutus. Kuna Reformierakond jäi Paides opositsiooni, ütlesingi Arvole väga otse – enam ma sulle nõu ei anna, sest nüüd me asume poliitilises mõttes teine teisel pool rindejoont. Nüüd pead ise hakkama saama.

Teine vale – hambaproteesihüvitise otsus Haigekassa nõukogus.

Esitasin käesoleva aasta septembris Haigekassa nõukogusse kirjalikult ettepanekud pensionäride hambaproteesihüvitise kahekordistamiseks ja hüvitise maksmisel vanusepiiri kaotamiseks. Nõukogu arutas minu ettepanekut nii oktoobris kui novembris. Nõudsin proteesihüvitise 4000 kroonile tõstmise ettepaneku hääletamist ning nõukogu enamus oli mu ettepanekuga päri, otsus oli sündinud. Haigekassa pressiesindaja teates, mis eelnevalt ka sotsiaalministeeriumis üle vaadatakse, oli mainitud ka hambaproteesihüvitise tõstmise ettepaneku tegija. Teate põhjal tehtud uudistes märgiti samuti ettepaneku tegija ära. Pool kuud hiljem aga ilmub välja täiesti kõrvaline isik Arvo Sarapuu ja püüab musta valgeks rääkida.

Soovitan tal erakonnakaaslasest sotsiaalministrilt nõu küsida enne kui valet pritsima hakata.

Kolmas vale – kaebekirjad politseile. Mina ei ole kirjutanud politseile ühtegi kirja ega esitanud avaldust. Ka seda on väga lihtne kontrollida, tuleb vaid politsei kirjade registrit vaadata või lihtsalt neilt küsida. Kõik sissetulnud kirjad on ju registreeritud.

Jagan paljude järvamaalaste arvamust, et hakkab juba villand saama neist probleemidest bussidega ja pidevatest skandaalidest. Tegeleksin minagi parema meelega hoopis muuga. Kui ma aga näen, kuidas paljude inimeste õigusi rikutakse, neid lausa petetakse, ei saa ma vaiki olla. Kõige suurem probleem ongi rahva petmises.

Kujutage ette olukorda, kus ostate näiteks kasutatud auto, mille ehitusaastaks on märgitud 2005. Paberite vormistamisel on teil hea meel, et saite hea hinnaga pea-aegu uue auto. Kui aga kodus autot üle vaadates selgub, et ehitusaasta on hoopis 1999, saate väga pahaseks. Pakuti uuemat autot, kui tegelikult saite hoopis vanema. Puhas pettus. Mida sel juhul ette võtate? Kas olete vakka ja tunnete rõõmu selle üle, kui hästi suudeti teid ära petta? Või tõstate kära ja nõuate siiski lubatut ehk siis 2005 a autot? Sarapuu on oma firmadega käitunud just eeltoodud näite kohaselt. Pakkunud keskmiselt 6,6 aastat vanu busse, võitnud hanke, kuid tegelikult liinile saatnud vanemad bussid.

Näidet laiendades – mida te võtaksite ette, kui automüüja püüab järgmise sammuna oma sõpra auto-ostja pere liikmeks sokutada? Eesmärk lihtne, et pere saadud vanema autoga siiski nõus oleks ega nõuaks uuemat autot. Kuigi seda ju algul otsesõnu lubati, pandi lepingussegi kirja.

Mina olen seda meelt, et tuleb nõuda lubatu täitmist. Minu aktiivsus on põhjustatud sellest, et bussireisijate eest seistes nõuda neile lubatu täitmist. Sellega seoses olen valmis ära kannatama kogu sopalaviini, mis inimeste huvide eest seismisega kaasneb. Lubadused on täitmiseks nii poliitikas kui ettevõtluses.

Tõnis Kõiv

Riigikogu liige

Postitatud 19. dets 2006

Tuulikuga tuumajaama ei asenda

Tuulik tuumajaama ei asenda

Eesti on viimastel aastatel nautinud jõudsat majanduskasvu, mis on küündinud lausa 10 protsendini. Teatavasti toob kasvav majandus endaga kaasa ka energia tarbimise kiire kasvu. Kümneprotsendine majanduskasv kasvatab energiatarbimist viis protsenti. Selleks, et jõuda 15 aastaga Euroopa viie jõukama riigi hulka, peab Eesti majanduskasv olema järgmise viieteist aasta jooksul keskmiselt 7 % aastas. Kui nii-öelda vanad Euroopa riigid püsivad samal ajal paariprotsendilise kasvu juures, olemegi viiendaks jõudnud. Samamoodi saame välja arvestada, et Eesti järgmise viieteist aasta energiatarbimine kasvab ca 3,5 % aastas. Kust see energia tuleb?
Tänasest energiavajadusest annab Eesti Energia 94 %, kõik ülejäänud, sealhulgas taastuvenergia tootjad, kokku 6 %. Palju on räägitud tuuleparkidest ja vajadusest soodustada seal toodetavat energiat. Tihtipeale unustatakse aga ära tõsiasi, et tuulepargis toodetav energia ei ole stabiilne. Kui tuult ei puhu, voolu ei saa. Vaevalt, et ükski elektritarbija on nõus tuulevaikse ilmaga pimedas ja külmas istuma. Põlevkivielekter peab tagama stabiilsuse. Seega tähendab tuulepargis toodetav energia lihtsalt lisavõimsust. Kui tuul puhub ja voolu tuleb, vajatakse Narva Elektrijaama katlalt vähem võimsust. Kui tuul vaibub, keeratakse elektrijaamas võimsust juurde.

Tuul ei asenda põlevkivi
Katlad töötavad kõige suurema efektiivsusega, ehk siis toodavad elektrienergiat kõige odavamalt, teatud võimsusel. Suures ulatuses võimsuse langetamine ja jälle tõstmine kasutegurit ei tõsta. Kõrgemad tootmiskulud aga väljenduvad ju loomulikult tarbija poolt makstavas hinnas. Seega võib kokkuvõttes öelda, et tuuleparkides toodetud elekter tõstab küll meie eneseteadvust, kuid Eesti kasvava energiavajaduse rahuldamisel sel suurt rolli ei ole.
Kui valime edasiminekuks ainult tuuleparkide arendamise tee, siis istub tuulevaiksel talveilmas pool Eestit pimeduses ja tuba aga muudkui jaheneb. Sest tuulegeneraatorid parasjagu elektrit ei tooda.
Põlevkivi kaevandamise arengukava on koostamisel ning vaidlusi on palju. Arutletakse kui palju üldse põlevkivi kaevandada, kas ainult energia tootmiseks või ka õli tootmiseks, kus peaks kaevandama jne.
Energeetiline julgeolek on üks meie kindlatest valikutest. Eesti omast toorainest ehk põlevkivist toodetud elektrienergia on üks riikluse püsimise alustest. Sellega koos on väga tähtis keskkonnakaitseline aspekt – kaevandamine peab olema keskkonnasäästlik, kogu materjali maksimaalselt kasutav ning kohalike elanike elutingimusi kõige vähem halvendav.

Leedu tuumajamas tuleb kaasa lüüa
Kaevandatava põlevkivi koguste arvestamisel tuleb lähtuda Eesti kasvavast energiavajadusest seni, kuni ei ole valminud tuumajaam Leetu. Olen kindel, et kolme Balti riigi ühisprojektina rajatav tuumajaam Ignalinasse on parim viis Eesti energiatarve rahuldamisel pikemas perspektiivis. Sealt tuleva energia tootmise omahind on tunduvalt odavam kui põlevkivielektri oma. Ei tohi unustada, et põlevkivi saab ju ükskord otsa ja veel enne seda muutub ta kaevandamine kasvavate keskkonnanõuete tõttu üha keerulisemaks.
Tuumajaama puhul on meid juba jõutud hirmutada avariide ohuga. Tõesti, maailmas on päris palju tuumajaamu ning eks ole neis ka intsidente juhtunud. Nõukogude korralageduse tulemusena Tšernobõlis juhtunu oli neist mõtlemapanevaim. Kuid tehnoloogia areneb pidevalt edasi ning ka ohutussüsteemid paranevad. Me ei jäta ju autoga sõitmata, kuigi olemas võimalus avariisse sattumise oht. Kui ikka sõita on vaja, siis tuleb sõita. Aga korralikult, ohutusrihm peal, autol tuled põlemas, kvaliteetsed rehvid all ning kiirus valitud vastavalt teeoludele. Tänapäeva tuumajaamad on keskkonnale kõige ohutumad. Ega muidu Soome juba aastakümneid tuumaelektrit kasutaks.
Roheline mõtteviis on kiiduväärt asi. Kellel seda pole, ei tohiks Eesti poliitikas kaasa lüüa. Ent roheline ilmavaade jaguneb muinasjuttudeks tasuta jahvatavatest elektrituulikutest ning keskkonnapoliitikaks, mis lisaks rohelisele mõttelaadile peab olema ka riigivalitsemisel reaalselt rakendatav.

Tõnis Kõiv
Keskkonnakomisjoni esimees,
Reformierakond

Postitatud 12.dets 2006

Avaldatud Sakalas, 12.dets 2006

Õiguskantsleri vastus

Lugupeetud juhataja!

Austatud arupärijad, Riigikogu liikmed!

Riigikogu liikmete Tõnis Kõivu, Jaanus Marrandi, Sven Mikseri ja Andres Jalaku arupärimine puudutab Roosna-Alliku vallavolikogu liikme, Järvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe Arvo Sarapuu ja tema abikaasa Paide linnapea Kersti Sarapuu tegevust ning korruptsioonivastase seaduse kohaldamist.

Esimene küsimus, kas teie hinnangul on Eesti Vabariigi seadustega piisava täpsusega reguleeritud küsimused, mis seonduvad omavalitsusjuhtide, sealhulgas omavalitsusliitude juhtide osalemisega nende otseseid majandushuve puudutavate küsimuste arutamisel ja otsuste langetamisel? Korruptsioonivastase seaduse § 4 lõike 2 punkti 14 järgi on ametiisikud korruptsioonivastase seaduse tähenduses valla- ja linnavolikogu esimees ja liikmed. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 15 järgi on ametiisikuteks ka vallavanem ja linnapea ning valla- ja linnavalitsuse liikmed. Korruptsioonivastase seaduse § 25 määratleb huvide konflikti mõiste ning käitumisjuhised ametiisikutele, nagu teavitamine, otsuse tegemisest loobumine, taandamine huvide konflikti esitamise korral.
Huvide konfliktiga on muuhulgas tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on aktsiaselts, mille aktsionär või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik või tema lähisugulane või hõimlane.
Lisaks näeb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 50 lõige 2 lause 2 ette, et vallavanem või linnapea ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohalike omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Kohalike omavalitsusüksuste liidu juhatuse liikmed ei ole korruptsioonivastase seaduse § 4 lõikes 2 toodud ametiisikute loetelus nimetatud. Korruptsioonivastase poliitika kujundamine on seadusandja otsustada. Kui kohalike omavalitsusüksuste liidu juhatuse liikmete tegevuses nähakse potentsiaalset korruptsiooniohtu, on võimalik vastavalt täiendada korruptsioonivastast seadust.

Teine küsimus, kas omavalitsusjuhtide ja omavalitsusliitude juhtide osalemine nende majandushuve puudutavate küsimuste otsustamisel võib kaasa tuua korruptsiooniohtliku olukorra tekkimise? Kehtiv õigus ei kasuta mõistet ,,korruptsiooniohtlik olukord". Korruptsioonivastase seaduse § 5 sisustab korruptsiooniohtliku suhte ja korruptiivse teo mõisted. Korruptsiooniohtlik suhe on korruptsioonivastase seaduse § 5 lõike 2 järgi defineeritud formaalsete kriteeriumite kaudu. Korruptsiooniohtlik suhe on ametiisiku suhe teise isikuga, mis on tekkinud või võib tekkida korruptsioonivastases seaduses sätestatud töökoha, tegevuse või toimingu piirangute rikkumise tagajärjel ametiisiku poolt.
Korruptsioonivastase seaduse § 5 lõige 1 sätestab korruptiivse teo mõiste. Korruptiivne tegu on ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Omavalitsusjuhtide puhul näeb korruptsioonivastase seaduse § 25 ette huvide konflikti esinemise korral kohustuse sellest viivitamatult teada asjaomasele organile ja oma vahetule ülemusele või teenistusse võtmise või ametisse nimetamise õigusega isikule või organile ning loobuda otsuse tegemisest. Kui isik peab otsuse tegema ainuisikuliselt, siis on ta kohustatud ennast otsuse tegemisest taandama ning teatama huvide konfliktist oma vahetule ülemusele, kes peab otsuse tegemiseks määrama teise ametiisiku. Seega on seadusandja näinud ette konkreetsed käitumisreeglid juhuks, kui omavalitsusjuht peab osalema tema enda majandushuve puudutavate küsimuste otsustamisel, et ära hoida korruptsiooniohtliku suhte tekkimine.
Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse § 2 lõike 2 järgi on maakondliku liidu eesmärgiks maakonna kohalike omavalitsuse üksuste ühistegevuse kaudu maakonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule kaasaaitamine, maakonna kultuuritraditsioonide säilitamine, edendamine, maakonna ja oma liikmete esindamine, liikmete ühiste huvide kaitsmine, samuti maakonna kohaliku omavalitsusüksuste koostöö edendamine ja liikmetele seadusega ette nähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine. Liidu esindusülesanded ning liidu poolt täidetavad kohaliku omavalitsuse ülesanded ja riiklikud ülesanded on reguleeritud sama seaduse §-s 8-10.
Teoreetiliselt on kahtlemata võimalik, et liidu üldkoosolek või juhatus peab langetama otsuse mõnes küsimuses, mis mõjutab oluliselt mõne liidu liikme esindaja või juhatuse liikme majandushuvisid. Tuleb ka silmas pidada, et kohaliku omavalitsusliidu esindajaid võib nimetada vaid kohaliku omavalitsuse volikogu või valitsuse liikmete seast, kes on samal ajal ka ametiisikud korruptsioonivastase seaduse tähenduses. Seega laienevad neile vastavate töö- või teenistuskohustuste täitmise raames ka korruptsioonivastase seaduse §-s 25 tulenevad huvide konfliktiga seotud piirangud.

Kolmas küsimus, kas Arvo Sarapuu oleks pidanud ennast taandama Järvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse koosolekul päevakorrapunkti arutelust, mis puudutas Järvamaa Ühistranspordikeskuse MTÜ juhatuse moodustamist? Kas teie hinnangul võis Järvamaa Omavalitsuste Liidu esimehe Arvo Sarapuu käitumine tekitada korruptsiooniohtliku olukorra? Õiguskantsleri pädevuses ei ole hinnata, kas mõni ametiisik on järginud või rikkunud konkreetsel juhul korruptsioonivastast seadust. Taolise hinnangu andmiseks on vaja uurida igakülgselt ja põhjalikult konkreetseid asjaolusid. Korruptsioonivastase seaduse § 263 näeb karistusena töökoha tegevus- või toimingu piirangute rikkumise eest ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Vastava väärteo kohtuväline menetleja on politseiprefektuur.

Neljas küsimus, kas Paide linnapea Kersti Sarapuu tegevus Järvamaa Ühistranspordikeskuse MTÜ uue juhatuse moodustamise mõjutamisel võis tekitada korruptsiooniohtliku olukorra? Õiguskantsler saab täita talle põhiseaduse ja seadusega pandud ülesandeid, täites selliselt põhiseaduslikkuse järelevalvaja ja ombudsmani funktsioone. Nimetatud üksikjuhtumi uurimine või sellele õigusliku hinnangu andmine väljuks kaugeltki minu pädevusest.

Viies küsimus, kuidas mõjutab teie hinnangul kohaliku omavalitsuse autoriteeti ja prestiiþi olukord, kus omavalitsuse juhid ajavad segi isiklikud ja avalikud huvid? Olen seisukohal, et olukord, kus ametiisikute avalikud ja erahuvid on põimunud, mõjub avaliku võimu autoriteedile ja prestiiþile negatiivselt. Huvide põimumise ärahoidmiseks ongi seadusandja kehtestanud korruptsioonivastase seadusega töökoha-, tegevus- ja toimingupiirangud.

Kuues küsimus, kas ja milliseid muudatusi peaks teie hinnangul tegema korruptsioonivastases seaduses, et taolisi olukordi tulevikus vältida? Esiteks ei ole mul võimalik anda, nagu ma eelpool juba märkisin, hinnangut konkreetsele olukorrale. Teiseks, korruptsiooni vältimise vahendite kehtestamine on seadusandja ülesanne ja õigus. Seejuures tuleb mõistagi silmas pidada, et korruptsioonivastase võitluse vahendid piiravad suuremal või vähemal määral põhiseaduse §-ga 26 kaitstud õigust perekonna ja eraelu puutumatusele, §-ga 29 kaitstud õigust valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta ning §-dega 31 ja 48 kaitstud õigust tegeleda ettevõtlusega ja koonduda tulundus- ja mittetulundusühingutesse ja liitudesse. Seega peavad kehtestatavad piirangud olema põhjalikult kaalutud ning oma intensiivsuselt soovitava eesmärgi suhtes proportsionaalsed. Tänan tähelepanu eest!

Väljavõte Riigikogu 11.detsembri istungi stenogrammist, kus õiguskantsler Allar Jõks vastas nelja riigikogu liikme arupärimisele.

Postitatud 12.dets 2006

Türi Kolledž vajab arenguhüpet

Et Tartu Ülikooli Türi Kolledžis ka kümne aasta pärast head keskkonnaharidust omandada, vaja lähiajal avada uusi erialasid, juurde meelitada rohkem üliõpilasi ning rajada üliõpilaslinnak.

Vanarahvas teadis, et tuleb pikalt ette vaadata ja tänaseid tegemisi toimetada homset ja ülehomsetki silmas pidades. Eestis on iive olnud juba mitu aastat negatiivne ja sündimata lapsed annavad end igal aastal rohkem tunda. Kui käesoleval aastal on näiteks 18 aastaseid noori 25 tuhat, siis kümne aasta pärast on neid järgi ainult 13 tuhat. Meie kõrgkoolid, kolledžid ja kutsekoolid peavad need noored omavahel ära jagama. Aga mida sa jagad, kui 15 000 noorest piisaks ainult avalik-õiguslikele ülikoolidele?! Rääkimata sellest, et majandus vajab rohkem häid spetsialiste, kes tulevad pigem kutsekoolidest, kuhu siis peaks samuti noori õppima jaguma.Konkurents koolide vahel muutub väga teravaks ning paratamatult viib see osade koolide sulgemiseni, teiste ühinemisteni jmt.

Üliõpilasti vaja juurde

Meie peame Järvamaal samuti tuleviku peale mõtlema. Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehena valutan südant eelkõige Tartu Ülikooli Türi kolledži pärast. Kümme aastat tagasi alustatud kool on teinud tublit tööd, erialad on populaarsed ning lõpetajad saadud haridusega rahul. Kui kolledžile 2006 a lisa-ja 2007 a põhieelarvest eraldatud vahenditest saab peahoone fassaad lõplikult korda, on väliselt kõik ilus.

Kuid kolledži sisse vaadates selgub, et tudengeid on ikkagi liiga vähe, et jätkusuutlikkus oleks automaatselt tagatud. Ka kohalikus kogukonnas positiivse mõju avaldamiseks ei ole õppureid piisavalt. Türi kolledž vajab olemasolevate erialade edasiarendamist, et suurendada tudengite vastuvõttu. Juurde on vaja vähemalt kahte uut eriala, mis tuleneksid olemasolevate erialade edasiarendusest. Samuti on vaja uusi investeeringuid nii peahoone edasiarendamiseks kui üliõpilasküla rajamiseks. Seda ei ole vaja mitte kunagi tulevikus vaid juba lähiaastatel, sest me peame ju potentsiaalsete tudengite drastiliseks vähenemiseks valmis olema. Vastasel juhul võib Türi kolledž sattuda sulgemisohtu. Kolledžil on see eelis, et sinna saavad astuda ka inimesed, kes ei ole tavamõistes tudengieas. Kolledžis antav keskkonnaalane haridus sobib väga hästi juba olemasoleva haridustasemele lisaks ja võimalust kasutavad paljud tudengid.

Arengulepe kohustab

Muretsedes Türi kolledži tuleviku pärast tegin selle aasta kevadel ettepaneku kõikidele Järvamaal esindatud erakondadele sõlmida kolledži arendamiseks koostööleping. Lepingus oli kirjas vajadus uute erialade järele kui üliõpilaslinnaku rajamine. Kui kõik poliitilised erakonnad lepingule alla kirjutavad, annab see omamoodi garantii kolledži arengule, tõstes kolledži erakonnaülesele tasemele. Sel juhul on toetus tagatud olenemata sellest, kes parasjagu riigis võimul on. Ma ei jaga mõne poliitiku arvamust, et koostööleping Türi kolledži arendamiseks jätaks arenguvõimalusest ilma Paide kutsekooli või isegi Järvamaa Haigla. Minu arvates on mõlemad eelnimetatud sobilikud, et nendegi peale sõlmida erakondadeülene kokkulepe. Täna on mitmed hoovad keskerakondlasest haridusministri käes, homme on minister mõnest teisest erakonnast. Kui maakonnas on sedavõrd laial tasemel sõlmitud kokkulepe, tuleb seda täita igal ministril.

Kahjuks ei saanud kevadel ühe erakonna kohaliku juhi vastuseisu tõttu koostöölepingust kolledži kohta asja, kuid seda selgemini sai kooli edasiarendamise vajadus kirja maavanema algatusel sõlmitud Järvamaa Arenguleppesse. Punkt 11 arenguleppes ütleb, et Tartu Ülikooli Türi Kolledžist on saanud keskkonnahariduse keskus riigis, kasvanud on üliõpilaste arv, paranenud õppimis-ja olmetingimused. Välja on ehitatud üliõpilaslinnak. Vastutajateks on kolledž ise, asukohavallana Türi vald ja maavalitsus ning täitmise tähtajaks 2010. Erakondadevahelise koostööleppe puhul oleks saanud täitjatena juurde lisada erakonnad, mis oleks rahastamise kohalt suurema kindluse andnud.

Minu arvates on Tartu Ülikooli Türi Kolledž väga tänuväärne kool. Teen kummarduse neile türilastele, kes kümme aastat tagasi alustades olid veendunud kooli asukoha õigsuses ja panustasid oma võimaluste kohaselt kooli arenguks. Õige tegu, aga nüüd on aeg uueks tõsiseks arenguhüppeks. Teadmishimuliste inimeste soov tulla Türile õppima ning kooli lõpetanute rahuolu saadud haridusega on juba täna olemas.  Lisades uued erialad, mis annab rohkem õppimisvõimalusi ning toob kaasa suurema arvu tudengeid ja üliõpilaslinnaku rajamine on hoovad, mis tagavad Türi kolledži pika-ajalise jätkamise. Keskkonnaharidust andev keskus Türil on vajalik vallale, maakonnale, tervele Eestile.

Täna tuleb pingutada, et saaks vanarahva kombel öelda, mis täna tehtud, see homme hooleta.

 

Tõnis Kõiv

Järva- ja Viljandimaalt valitud Riigikogu liige, Reformierakond

 
Postitatud 5.dets 2006

Avaldatud Türi Rahvalehes, 7.dets 06

Pensionäride hambaproteesihüvitis kahekordseks

Eesti Haigekassa nõukogu otsustas 24.novembril tõsta pensionäridele makstavat hambaproteesihüvitist 4000 kroonini. Nõukogu enamuse otsuse alusel valmistab haigekassa juhatus ette järgmise aasta eelarve, kus on juba uue hüvitise suurusega arvestatud.

Esitasin septembrikuu haigekassa nõukogu koosolekule kaks ettepanekut. Üks neist nõudis proteesihüvitise tõstmist nelja tuhande kroonini ning teise kohaselt tuleb proteesihüvitist maksta kõigile riikliku pensionikindlustuse seaduse järgi pensioni saajatele, olenemata vanusest. Hüvitist oli vaja tõsta, sest hambaproteeside valmistamise hind on kasvanud, kasutusel on kvaliteetsemad materjalid ning mitmed lisavõimalused. Protees ju ise suhu ei lähe. Kõigepealt peab ju hambaarst võtma mõõdud, tegema korda veel suusolevad hambad või nad eemaldama, seejärel proteesi suhu paigutama. Tööd on keskmiselt viieks visiidiks ja pensionär peab selle kõik kinni maksma. Oluliselt on tõusnud hambaarsti ja teda teenindava assistendi palk. Kindlasti on argumente veel, miks on vaja proteesihüvitist tõsta, kuid haigekassa nõukogule piisas neistki. Hüvitise tõstmine suurendab proteeside kättesaadavust ning tõstab pensionäride elukvaliteeti.

Minu ettepaneku teine pool puudutab hambaproteesihüvitise saajate ringi laiendamist ning selle põhjendamiseks tuleb kaugemalt pihta hakata.
Põhiseadus eeldab, et riik peab tagama igaühele inimväärse äraelamise ning seetõttu on sotsiaalsete õiguste näol tegemist igaühe õigusega saada riigilt hüvesid. Ühtlasi on riik kohustatud aktiivselt tegutsema, et igaühele need hüved tagatud oleksid. Tervis on oluline väärtus, ilma milleta ei ole võimalik enamiku teiste põhiõiguste kasutamine. Vaid tervislik elu saab olla täisväärtuslik ja inimväärne elu. Keeruliselt küll, aga nii saab Põhiseadusest tulenevalt selgitada inimese õigust tervise kaitsele ja riigi kohustusi.

Seadusega peab olema määratud, milles täpselt väljendub igaühe õigus tervise kaitsele. Seadusandja aga peab selle igaühe õiguse kujundamisel lähtuma samuti Põhiseaduses sätestatud isikute võrdsuskriteeriumist seaduse ees.
Pensionäridele makstakse Haigekassa poolt hambaproteesihüvitist Ravikindlustuse seaduse ja sotsiaalministri määruse alusel üks kord kolme aasta jooksul. Hambaproteesihüvitist on õigus saada riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud vanaduspensioni saajatel ja isikutel, kes on vanemad kui 63 eluaastat.

Teatavasti ei ole vanaduspension ainuke riikliku pensioni liik. Pensionikindlustuse seaduse § 5 kohaselt on riikliku pensioni liikideks vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension ja rahvapension. Riik on teinud vahe sisse, vanaduspensionäril on õigus proteesihüvitisele, aga näiteks töövõimetuspensioni saajal mitte. Samas aga kui inimene juba töövõimetuspensioni saab, siis on tal ju tervis rikutud ning suure tõenäosusega vajadus ka hambaproteeside järele. Ta ei peaks ootama, mil 63 eluaasta täitub, sest siis ei ole enam tähtis, millist pensioni inimene saab.

Võib küll vastu väita, et alla 63 aastasel inimesel peavad ikka omad hambad suus olema ning me ei saa üldse proteesidest rääkidagi. Tegelik elu on kahjuks teine. Töövõimetus võib saabuda ka hilises keskeas ja tihtipeale toovad erinevad haigused (või nende ravimine) kaasa ka hammaste kiirema lagunemise. Miks peaks siis inimene ootama aastaid, enne kui tekib võimalus hambaproteesidega oma elukvaliteeti parandada.
Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud pension on piisav kriteerium hambaproteesihüvitise saamise õiguse tekkimiseks. Lisaks on ju kogu aeg arvestatud meditsiinilise vajadusega ehk siis kui hambad vajavad parandamist, tuleb neid parandada. Kui enam midagi parandada ei ole, alles siis saab rääkida proteesidest.
 
Haigekassa nõukogu on vanusepiiri kaotamist samuti kolmel korral juba arutanud. Viimasel korral sai nõukogu kindlust, et sotsiaalministeeriumis tegeletakse juba vastava seaduseelnõu ettevalmistamisega. Loodan, et vastava eelnõu väljatöötamine ei võta liiga kaua aega, sest paljud inimesed juba ootavad.
Anname paljudele eakatele inimestele võimaluse teha valik inimväärsema elu kasuks ning paigaldada korralikud hambaproteesid.

Tõnis Kõiv
Haigekassa nõukogu liige
Reformierakond

 

Postitatud 27.nov 2006

Avaldatud Nädaline 2.dets 2006, Meie Maa 5.dets 2006, Valgamaalane 5.dets 2006, Vooremaa 5.dets 2006, Võrumaa Teataja 7.dets 2006, Põhjarannik, 12.dets 2006, Severnoje Poberezje, 12.dets 2006; Sakala, 10.jaan 2007

Arupärimine õiguskantslerile

Hr Allar Jõks 13.november 2006

Eesti Vabariigi Õiguskantsler

Arupärimine

Austatud hr õiguskantsler Allar Jõks,

Korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 5 lõike 1 kohaselt on korruptiivne tegu ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud.

Sama seaduse paragrahvi 24 lõike 2 punkti 1 kohaselt on keelatud tegevuseks ametiisiku poolt tema kätte usaldatud vara osas tehingute sõlmimine iseenda või juriidilise isikuga, mille aktsiad või osad kuuluvad kas täielikult või osaliselt talle või tema lähisugulastele ja -hõimlastele või mille juhtkonna või otsuseid tegeva organi liige ta on. Paragrahv 25 lõike 1 kohaselt on huvide konfliktiga tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või -hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on.

Ametiisikuks on seaduse paragrahvi 4 lõike 2 kohaselt teiste hulgas ka valla- ja linnavolikogu esimees ja liikmed ning vallavanem ja linnapea, valla- ja linnavalitsuse liikmed.

Eeltoodud seadusest lähtuvalt pöördume Teie poole, saamaks hinnangut ühistranspordi korraldamisel kujunenud olukorrale Järvamaal ja võimalikele lünkadele Eesti Vabariigi korruptsioonivastases seadusandluses.

Järvamaal korraldab ühistransporti Järvamaa Ühistranspordikeskus MTÜ (edaspidi JÜTK), mille omanikeks on Järvamaa omavalitsused. JÜTK-i üldkoosoleku moodustavad omavalitsuste volitatud esindajad, kelle valitud juhatus on JÜTK-i otsustav organ.

JÜTK-i poolt korraldati riigihange ühistranspordi korraldamiseks Järvamaal uute vedajate leidmiseks neljas liinigrupis. Kahes liinigrupis võitsid hanke Atko Liinid ja Atko Trans.

Teadaolevalt ei olnud vähemalt 1.oktoobri 2006.a. seisuga eelnimetatud firmad firmad täitnud JÜTK-iga sõlmitud lepingut. Täitmata on nimelt üks riigihanke kriteeriumitest, mis puudutab busside vanust. Bussid on nimelt siiani vanemad, kui riigihankel pakutud ja lepingus sätestatud. JÜTK-i juhatuse pädevuses on otsustada, kuidas käituda lepingut rikkunud vedajaga: kas teha hoiatuskiri, määrata lepingu kohane trahv või algatada lepingu lõpetamine. 2006. aasta suvel pöördus JÜTK-i juhatus lepingut rikkunud vedaja poole, nõudes lepingu täitmist ja hoiatades lepingu lõpetamisega. 2006. a. oktoobris kutsuti JÜTK-i juhatus Paide linna algatusel täies koosseisus tagasi ja valiti uus juhatus.

IV liinigrupis on JÜTK-i korraldatud hange lõpuni viimata, sest Atko Liinid on hanke kohtus vaidlustanud. Nii Riigihangete Amet kui I astme kohus on jätnud kaebuse rahuldamata. Seni, kuni kestab kohtuprotsess, on takistatud IV liinigrupis võitjaks kuulutatud pakkujaga lepingu sõlmimine. Võitjaks on kuulutatud konkureeriva AS-i GoBus pakkumine. Täna teostab IV liinigrupis vedusid jätkuvalt senine vedaja Atko Trans ajutise lepingu alusel, mis kehtib käesoleva aasta lõpuni ja mille edasine pikendamine on JÜTK-i juhatuse pädevuses.

Järvamaa Omavalitsuste Liit (JOL) koordineerib Järvamaa omavalitsuste poolt loodud ühisasutuste, sealhulgas JÜTK, tööd. JOL-i juhatus arutas käesoleval aastal kahel korral ühisasutuste, sh JÜTK-i juhtorganite moodustamist. Juhatuse koosolekut juhtis JOL-i esimees, Roosna-Alliku volikogu liige Arvo Sarapuu. Arvo Sarapuu on Atko Grupi ettevõtete, kuhu kuuluvad ka Atko Trans ja Atko Liinid, põhiomanik. Liinikonkursside võitmine on seega tema otsene majandushuvi. JOL-i juhatuse koosolekul ei taandanud Sarapuu ennast liinikonkursse korraldava organi (JÜTK-i juhatus) moodustamise arutelust.

JÜTK tegevusse on aktiivselt sekkunud ka Paide linnapea ja JOL-i juhatuse liige Kersti Sarapuu, kes on Arvo Sarapuu abikaasa. Paide linnavalitsus Kersti Sarapuu juhtimisel algatas JÜTK-i juhatuse tagasikutsumise. Paide linnapea aktiivsusest uue juhatuse formeerimisel annab tunnistust see, et ühe uue juhatuse liikme kandidaadi nõusolek saabus e-kirjaga Paide linnapea postkasti, mitte JÜTK-i e-postkasti. Paide linnapea saatis üldkoosoleku toimumise eelõhtul omavalitsusjuhtidele oma kasutuses olevalt telefonilt järgmise sisuga SMS sõnumi: „Kes teil läheb JÜTK-i üldkoosolekule, peab teadma, et hääletab kogu endise juhatuse tagasikutsumise poolt, mille teeb Paide linn ning hääletab nimekirja poolt kus on järgmised nimed Jüri Elram, Kaido Ivask, Kalju Kertsmik, Jaago Kuriks, Peeter Saldre, Enn Mäger, Üllar Vahtramäe. Juhatuse esimeheks Jüri Ellram. Pidage palun kokkuleppest kinni, Kersti”.

Meie hinnangul võib olla tegemist olukorraga, kus ametiisikud on oma tegevuses lähtunud mitte avalikest, vaid oma isiklikest majandushuvidest. Sellega on kahjustatud nii omavalitsuste mainet kui ka Järvamaa elanike huve, kuivõrd lepingu tingimuste mittetäitmise ja kohtuvaidlustega venitamise tõttu on Järvamaa ühistranspordi kasutajad sunnitud sõitma vanemate bussidega. JÜTK-i poolt vedajatele liinikilomeetri eest makstavast tasust moodustub JOL-i esimehele ja Paide Linnapeale kuuluva firma kasum.

Lähtudest ülaltoodus esitame Teile järgmised küsimused:

1. Kas Teie hinnangul on Eesti Vabariigi seadustega piisava täpsusega reguleeritud küsimused, mis seonduvad omavalitsusjuhtide, sealhulgas omavalitsusliitude juhtide osalemisega nende otseseid majandushuve puudutavate küsimuste arutamisel ja otsuste langetamisel?
2. Kas omavalitsusjuhtide ja omavalitsusliitude juhtide osalemine nende majandushuve puudutavate küsimuste otsustamisel võib kaasa tuua korruptsiooniohtliku olukorra tekkimise?
3. Kas Arvo Sarapuu oleks pidanud ennast taandama JOL-i juhatuse koosolekul päevakorrapunkti arutelust, mis puudutas JÜTK-i juhatuse moodustamist? Kas Teie hinnangul võis Järvamaa Omavalitsuste Liidu esimehe Arvo Sarapuu käitumine tekitada korrputsiooniohtliku olukorra?
4. Kas Paide linnapea Kersti Sarapuu tegevus JÜTK-i uue juhatuse moodustamise mõjutamisel võis tekitada korruptsiooniohtliku olukorra?
5. Kuidas mõjutab Teie hinnangul kohaliku omavalitsuse autoriteeti ja prestiiži olukord, kus omavalitsuse juhid ajavad segi isiklikud ja avalikud huvid?
6. Kas ja milliseid muudatusi peaks Teie hinnangul tegema korruptsioonivastastes seadustes, et taolisi olukordi tulevikus vältida?

Lugupidamisega

Tõnis Kõiv

Jaanus Marrandi

Sven Mikser

Andres Jalak

Postitatud 13.novembril 2006

Liiklusohutus = korras teed + korralikud liiklejad

Riik investeerib Tallinn-Tartu maanteesse lähiaastatel miljardeid kroone. Lisaraha tuleb nii  käesoleva aasta lisaeelarvest kui ka järgmise aasta eelarvest. Maanteeamet on oma plaanid teel ettevõetavate remonttööde kohta avaldanud ning tööd käivad. Aga kas me tõesti usume, et miljardite paigutamine teede-ehitusse lahendab hoobilt ära kogu liiklusprobleemistiku, vähendab drastiliselt hukkunute arvu ning tõstab liiklemise kultuuri?!

Päris palju on teha meil endil, igaühel meist.

Autorooli istudes tuleb endal kinnitada turvavöö. Samuti tuleb turvavöö kinnitada ka kõrvalistmel või tagaistmel istudes. Näiteid selle kasulikkusest ei tahakski hakata välja tooma. Mina olen küll olnud olukorras, kus ma pidin tagaistmel istujalt nõudma turvavöö kinnitamist ja kohtasin imestunud pilku – aga miks ma pean? Võib vastata, et nii on ohutum sõitjale endale, laupkokkupõrke korral ka eesistujale.

Kui autoga sõites tekib oht plaanitud kohtumisele hiljaks jääda, ära lisa gaasi vaid helista ja teata hilinemisest. Loomulikult on veelgi parem hakata lihtsalt varem sõitma, kuid ka teel võib ette tulla ootamatusi. Helistada ette ja teatada hilinemisest on alati väiksem "õnnetus" kui oht sattuda avariisse või üldse mitte kohale jõuda. Tegelikult ei ole ju meil sugugi nii kiire! Pidev kiirustamine tuleneb meie mõtlemisest ja seda me saame ju ise muuta!

Kasuta turvavarustust. Juba auto soetamisel pööra rohkem tähelepanu turvavarustusele (õhkpadjad, mitteblokeeruvad pidurid, veojõukontroll jmt) ja kasuta neid. Telefoniga helistamisel kasuta käed-vabad süsteemi ning pea meeles, märkmikusse sõidu ajal kirjete tegemine ei ole ohutu. Mobiili laadima panekuks ei tasu pidada paljuks ka korraks kinni pidamist, et mitte tekitada liiklusohtlikku olukorda.

Eraldi jutt käib laste turvalisuse kohta autos. Loomulik on, et laps on alati olenevalt vanusest kas turvatoolis või -istmel ja loomulikult turvavööga kinnitatud. Tegelikkuses aga näeme ikka liikluses autosid, kus lapsed istuvad vabalt tagaistmel või lausa esiistmel täiskasvanu süles. Igasugune elementaarne turvareegel ütleb, et süles istuv laps on avarii korral täiesti kaitseta.

Füüsikaseaduste kohaselt teatud kiirustel kokku põrgates esemete kaal füüsikaseaduste kohaselt lausa kümnekordistub. Kui laps istub süles ja turvavöö on peal, siis avarii korral satub laps nagu kruustangide vahele. Ühelt poolt rihm ja teiselt poolt süleshoidja. Ei taha kirjeldadagi, mis siis juhtuda võib. Kui aga laps rihmaga kinni ei ole, lendab ta avarii korral lihtsalt esiklaasi, suurema löögi korral sealt isegi läbi. Kas leidub mõni lapsevanem, kes ütleb, et jah, ma olen selle ohuga arvestanud?! Lapse koht sõitvas autos on turvatool või -iste ja alati turvavööga kinnitatud.

 Luba endale 90 km/h sõitmist

Paljud ostavad üha suuremaid ja võimsamaid autosid, et siis maanteel kehvematele ära teha ehk suuri kiirusi arendada. Võimsa ja kalli autoga kaasneb justkui garantii, et seal sees istudes olen kaitstud, minuga ei juhtu midagi. Võin kiirustada ja kihutada. Ühiskonnas on valitsev suhtumine, et mida suurem ja vägevam auto on, seda kiiremini pead sellega sõitma. See näitab justkui su edukust. Kas tegelikult ei ole mitte vastupidi?!  Edukas saab ikka see inimene olla, kel on aega mõelda enese peale, oma lähedaste peale. Kel on soovi elada ja tegutseda rohkem kui lihtsalt punktist A punkti B jõudmiseni. Kes saab omale lubada ohutut sõitu.

Hästi läheb sellel sõidukijuhil, kes saab endale lubada maanteel 90 km/h tunnikiirusega sõitmist. Mis kõige tähtsam – juhi enesetunne, et mina saan endale lubada sellisel kiirusel sõitmist, sest ma ei pea rabelema nahast välja riski piiril kihutades, mul on aega, mulle meeldib nii rohkem. Ma vaatan autoaknast kahetsusega neid, kes must mööda kihutavad. Tihtipeale lubaks minu auto ja minu autojuhivõimed neist kõigist mööda sõita, aga milleks? Mul ei ole vaja maanteel endale ja teistele pidevalt tõestada, kui hea auto mul on ja kui hästi ma sõita oskan. Mul on tähtis jõuda sinna, kuhu ma tahan jõuda ja ma jõuan sinna.

Miljardid Tallinn-Tartu maantee remondiks ei muuda liiklusohutuses suurt midagi. Teatud avariide arv lihtsalt asendub teist tüüpi avariidega, sest parem tee annab võimaluse veel rohkem kihutada.

Muutus meie elus toimub siis, kui me ise mõtleme oma käitumisele liikluses ja muudame seda ohutumaks. Ning soovitame sõbral, naabril ja kolleegilgi sama teha. 

 

Tõnis Kõiv

RK liige

 

Postitatud 09.novembril 2006

Avaldatud muudetud kujul Delfi uudisteportaalis 14.nov. 2006:

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=14312628

Paide linnapea korraldab pereäri huvides bussiliiklust

Paide linnapea on väga aktiivselt sekkunud Järvamaa Ühistranspordikeskuse uue juhatuse valimisse, olles ise omanik bussiliiklusega tegelevas perefirmas. Kas on tegemist huvide konfliktiga?

Järvamaa Ühistranspordikeskusel on alates 13.oktoobrist uus juhatus. Pean oma kohuseks avalikkust teavitada mitmest seni varju jäänud tegevusest, mis olid kõik suunatud uue juhatuse valimisele.

Uue juhatuse täies ulatuses tagasikutsumise algatas Paide linn esiotsa isegi arusaamatutel põhjustel. Enamuse juhatuse liikmete tähtaeg oli niikuinii lõpukorral, ainult senise Paide linna esindaja Heli Suvi volitused  oleks veel paar aastat kestnud. Kersti Sarapuu juhitav linnavalitsus pidas aga vajalikuks teha teistele omavalitsustele ettepanek tagasi kutsuda kogu  JÜTK-i juhatus.

Paide linnapea ja tema abikaasa olid väga aktiivsed ka uute juhatuse liikmete kandidaatide leidmisel ja kokkulepete korraldamisel. Järvamaa omavalitsuste liit arutas juhatuse esimehe Arvo Sarapuu juhtimisel lausa kahel korral ühisasutuste, sh JÜTK-i juhtorganite moodustamist. Sarapuud ei mõelnudki end taandada neist aruteludest nagu seadus ette näeb. „Vabatahtlikud kokkulepped” uue juhatuse liikme kohta sõlmiti piirkondades ehk näiteks Põhja-Järvas (Albu ja Ambla vald) ja Ida-Järvas (Koeru, Kareda ja Järva-Jaani vald) leppis omavalitsusjuhid omavahel kokku, kes on juhatuse liikme kandidaat.

Kõik laabus, aga viimasel minutil tekkisid veel tõrked. Sarapuu liitlane mitmes küsimuses Kalju Kertsmik sõitis varem plaanitud reisile Ungarisse, aga täiesti ootamatult jättis ta enne äraminekut koostamata kirjaliku nõusoleku JÜTK-i juhatuse liikmeks asumise kohta. Kas tärkas südametunnistus ja tekkis soov vältida Sarapuu „tööriistaks” olemist JÜTK-i juhatuses?! Vaene Kalju unustas aga ära, et mobiiltelefon levib ka välismaal. Nii jõudis nõue „kokkulepet täita” Kertsmikule järele ja ei jäänudki tal muud üle, kui e-postiga oma nõusolek saata. Loomulikult saabus e-kiri Paide linnapea Kersti Sarapuu postkasti, kellele siis veel?! Kokkulepe tuleb täita ikka sellele, kellega kokku lepiti.

Et asi ikka päris kindel oleks, saatis Kersti Sarapuu oma mobiiltelefonilt neljapäeva, 12 oktoobri õhtul laiali järgmise sõnumi: „Kes teil läheb JÜTK-i üldkoosolekule, peab teadma, et hääletab kogu endise juhatuse tagasikutsumise poolt, mille teeb Paide linn ning hääletab nimekirja poolt kus on järgmised nimed Jüri Elram, Kaido Ivask, Kalju Kertsmik, Jaago Kuriks, Peeter Saldre, Enn Mäger, Üllar Vahtramäe. Juhatuse esimeheks Jüri Ellram. Pidage palun kokkuleppest kinni, Kersti”

Sõnumi saajateks olid põhiliselt vallavanemad, kelle pädevuses otsustada, kes läheb valla kui omaniku esindajana JÜTK-i üldkoosolekule, et neile siis veel viimasel minutil sõnad peale lugeda.

Mis see on, mis sunnib Paide linnapead Kersti Sarapuud nii aktiivselt tegutsema Järvamaa Ühistranspordikeskuse juhatuse muutmisel? Kas põhjuseks on endale kuuluva bussifirma huvid? Või on tegemist lihtsalt aktiivse linnapeaga, kes hoolega asja ajab? Aga miks ta siis mõnda teist nõukogu või juhatust sama innuga ei aja?

Põhjust muretseda JÜTK-i juhatuse pärast on Sarapuudel rohkem kui küll. Nimelt on kevadest saadik Sarapuu firmadel täitmata JÜTK-iga sõlmitud lepingutes sätestatud busside vanuse kriteerium. Bussid on tänagi veel vanemad kui lepingus kokku lepitud. Ainult JÜTK-i juhatusest sõltub, kui rangelt nad suhtuvad lepingut rikkuvasse vedajasse. Kas teevad ainult kurja kirja või nõuavad trahvi või lõpetavad hoopis lepingu ja teevad uue hanke.

Paide-Türi liiniga on Sarapuu huvid veelgi suuremad. Äsjaavaldatud kohtuotsusest selgub, et nii Riigihangete Ametis kui kohtus on Sarapuu lüüa saanud. Karta on, et vaidlus jätkub ringkonnakohtus. Edasikaebamine võtab JÜTK-ilt võimaluse sõlmida uute busside peale liinilepingut ning nad on sunnitud pikendama olemasolevat, ajutist lepingut Sarapuu firmaga. Kui pikaks ajaks, otsustab jällegi JÜTK-i juhatus. Loomulikult on Sarapuu huvi saada võimalikult pikk ajutine leping, Järvamaa inimeste huvid aga risti vastupidised.

Igatahes JÜTK-i uuel juhatuse liikmete õlgadele on nüüd väga suur vastutusekoorem laotud. Avalikkus ootab huviga, kas JÜTK nõuab jätkuvalt kehtivate liinilepingute täitmist Sarapuu firmadelt, kui pikaks ajaks pikendab JÜTK Sarapuu firmaga ajutist lepingut Paide-Türi liinil, jne. Kas otsused, mis vastu võetakse, arvestavad rahva huvidega või ühe vedaja huvidega?
Jälgin minagi olukorda väga tähelepanelikult.

Tõnis Kõiv

Postitatud 8.novembril 2006

Avaldatud Järva Teatajas, 9.nov 2006

Samal teemal

Ettevõtja sattus huvidekonflikti http://www.toniskoiv.ee/veb/?id=47  veebruar 2006

Raha bussireisija taskust http://www.toniskoiv.ee/veb/?id=11 mai 2006

Reformierakonna võit 2 http://www.toniskoiv.ee/veb/?id=40  juuni 2006

Kohtu otsus Paide-Türi liinide osas, 31.10.06

Kohtuotsus
Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Halduskohus
Kohtunik Aili Maasik
Otsuse tegemise aeg ja koht 31.oktoober 2006.a. Tallinn
Haldusasja number 3-06-358
Haldusasi AS-i ATKO Liinid kaebused Järvamaa Ühistranspordi Keskus MTÜ juhatuse 23.01.2006.a. koosoleku
protokolli nr.49 punkti 2.1. ja 27.02.2006.a. koosoleku protokolli nr.53 punkti 1.1 osaliseks tühistamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev 10.oktoober 2006.a.
Menetlusosalised Kaebuse esitaja AS ATKO Liinid, esindaja Margo Tomingas ja Katrin Martis.
Vastustaja Järvamaa Ühistranspordi Keskus MTÜ, esindaja Vello Tammer.
Kolmas isik AS GoBus, esindaja Anti Selge.

RESOLUTSIOON 1. Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6).
2. Mõista AS-lt ATKO Liinid Järvamaa Ühistranspordi Keskus MTÜ kasuks välja menetluskulud 9440 krooni (HKMS §92 lg 1).

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavakstegemisest 31.10.2006.a. esitada apellatsioonkaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; §31 lg 4).

ASJAOLUD

1. 23.11.2005.a. avaldati riigihangete registris Järvamaa Ühistranspordi Keskus MTÜ pakkumise kutse riigihankes „Avalik liinivedu Järva maakonna bussiliinidele 01.04.2006.a. – 31.03.2014.a.”

2. 18.01.2006.a. toimus esitatud pakkumiste avamine, mille kohta on Järvamaa Ühistranspordi Keskus MTÜ koostanud pakkumise avamise protokolli (tl.38-43).

3. Järvamaa Ühistranspordi Keskus MTÜ juhatuse 23.01.2006.a. protokollilise otsuse nr.49 punktis 1.1 kvalifitseeriti pakkujad AS Assotrans, AS ATKO Liinid, AS ATKO Trans, AS GoBus ning punktis 2 tunnistati nende poolt esitatud pakkumised vastavaks pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele (tl.26-27).

4. 30.01.2006.a. esitas AS ATKO Liinid vaidlustuse Riigihangete Ametile ning palus tühistada Järvamaa Ühistranspordi Keskus MTÜ juhatuse 23.01.2006.a. koosoleku protokolli nr. 49, otsuse punkti 1.1, millega kvalifitseeriti pakkujad AS Assotrans ja AS GoBus ja punkti 2.1, millega tunnistati AS-i GoBus poolt esitatud pakkumine vastavaks pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele (tl.16-18). 10.02.2006.a. otsusega nr.22-06/023425 jättis Riigihangete Amet AS-i ATKO Liinid vaidlustuse rahuldamata (tl.9-15).

5. 20.02.2006.a. esitas AS ATKO Liinid Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigihangete Ameti 10.02.2006.a. otsuse nr.22-06/023425 tühistamiseks. 27.02.2006.a. muutis kaebaja kaebuse taotlust ning esitas kaebuses taotluse Järvamaa Ühistranspordi Keskus MTÜ juhatuse 23.01.2006.a. koosoleku protokolli nr.49 punkti 2.1. tühistamiseks.

6. Järvamaa Ühistranspordi Keskus MTÜ juhatuse 27.02.2006.a. protokollilise otsuse nr.53 punktis 1.1 tunnistati I liinigrupis edukaks pakkumiseks AS-i GoBus pakkumine (tl.235-236).

7. 08.03.2006.a. esitas AS ATKO Liinid Tallinna Halduskohtule kaebuse Järvamaa Ühistranspordi Keskus MTÜ juhatuse 27.02.2006.a. koosoleku protokolli nr.53 punkti 1.1 osaliseks tühistamiseks.

8. 10.03.2006.a. määrusega liitis kohus kaebused ühte menetlusse.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

9. Kaebaja palub tühistada Järvamaa Ühistranspordi Keskus MTÜ (edaspidi JÜTK) juhatuse 23.01.2006.a. koosoleku protokolli nr.49 punkti 2.1 osas, mis käsitleb AS-i GoBus poolt esitatud pakkumise vastavaks tunnistamist pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele ja 27.02.2006.a. koosoleku protokolli nr.53 punkti 1.1, mis käsitleb AS-i GoBus poolt I liinigrupis esitatud pakkumise edukaks tunnistamist ja välja mõista JÜTK-ilt AS-i ATKO Liinid kasuks kohtukulud-tasutud riigilõiv.

10. Tulenevalt RHS § 39 lg 1 sätetele peab pakkumine vastama pakkumise kutse dokumentides (edaspidi PKD) esitatud tingimustele ega või olla mis tahes viisil eksitav. PKD punkti 2.2.3. kohaselt peab ostja kõrvaldama pakkuja pakkumiselt, kui selgub, et pakkuja on esitanud eksitavat teavet või valeandmeid, mis on otsuse tegemisel määrava tähendusega.

11. Pakkumiste avamise protokolli kohaselt on AS GoBus esitanud pakkumise neljas liinigrupis bussidega, millede keskmine vanus varieerub 1-hest kuni 13,75 aastani ning pakkuja poolt taotletav summa ühe liinikilomeetri kohta (01.04.2006.a. – 31.07.2007.a.) moodustab 9,39 kuni 11,10 krooni; I liinigrupis hind ühe liinikilomeetri kohta 9,39 krooni, busside keskmine vanus 1,0 aastat; II liinigrupis hind ühe liinikilomeetri kohta 11,10 krooni, busside keskmine vanus 13,0 aastat; III liinigrupis hind ühe liinikilomeetri kohta 11,00 krooni, busside keskmine vanus13,75 aastat; IV liinigrupis hind ühe liinikilomeetri kohta 9,49 krooni, busside keskmine vanus 6,0 aastat. Võrreldes busside keskmist vanust ja pakutud ühe liinikilomeetri hinda liinigruppide vahel on ilmne, et AS GoBus on ühe liinikilomeetri hinna kujundamisel I liinigrupis vääralt sidunud bussi vanuse ja hinna suhte, mistõttu on saanud üheaastase bussi puhul, mille orienteeruv maksumus on 3 000 000 krooni, ühe liinikilomeetri hinnaks 9,39 krooni s.t. madalama, kui vanemal, näiteks 13 aasta vanusel bussil, mille orienteeruv maksumus on 100 000 krooni ning ühe liinikilomeetri hinnaks on pakutud 11,10 krooni, mis aga tegelikult üheaastase bussi puhul peaks olema vastupidises suurusjärgus.

12. Pärast pakkumiste avamise protokolli edastamist pakkujatele, juhtis AS ATKO Liinid juba 23.01.2006.a. JÜTK-i tähelepanu asjaolule, et üheaastane buss tõstab oluliselt liinikilomeetri hinda võrreldes vanemate bussidega, mistõttu ei ole I liinigrupis AS GoBus poolt pakutud ühe liinikilomeetri hinnaks esitatud 9,39 krooni reaalne. AS ATKO Liinid palus Ostjalt selgitusi, kas Ostja on võrrelnud AS-i GoBus I liinigrupi hinna pakkumist teiste tema poolt pakutud gruppide hinna kujundamisega; kas ostja on nõudnud AS-lt GoBus täiendavaid selgitusi I liinigrupi pakkumise hinna kujundamise kohta; kas Ostja on kontrollinud, et AS GoBus I liinigrupi hinna kujundamisel on pakkuja eraldanud avaliku liiniveo majandusarvestuse kommertsliiniveost või muust ettevõtlustegevusest. Samas soovitas AS ATKO Liinid kaaluda võimalust, et AS-i GoBus poolt pakutud I liinigrupi hinnale sõltumatu ekspertiisi tellimiseks, et anda hinnang, kas pakutud ühe liinikilomeetri hinnaga on reaalselt võimalik nimetatud liinigruppi täiesti uute bussidega teenindada. 26.01.2006.a. vastas JÜTK teabenõudele ja selgitas, et AS-lt GoBus ei ole nõutud täiendavaid selgitusi hinna kujundamise kohta.

13. Riigihangete Amet asus 10.02.2006.a. otsuses nr.22-06/023425 seisukohale, et RHS §-s 48 nimetatud toimingud on seotud üksnes pakkumise põhjendamatult madala maksumusega võrreldes riigihanke eeldatava maksumusega, mitte aga vaidluse esitaja poolt väidetud teenuse osutamiseks kasutavate busside vanuse või AS-i GoBus poolt pakkumises esitatud hinna kujundamisega teistes liinigruppides. Kaebuse esitaja ei eita, et RHS ei ole sätet, mis kohustaks ostjat RHS § 48 lg 1 sätestatud toiminguid teostama lähtuvalt kasutatavate seadmete vanusest ja pakkumises esitatud hinna kujundamisel teistest liinigruppides, kuid samas ei tohiks ostja eirata riigihanke eesmärki – sõlmida hankeleping, mis tagaks rahaliste vahendite säästliku ja ratsionaalse kasutamise. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Ostja oleks pidanud RHS §48 lg 1 analoogiat kasutades I liinigrupis AS-i GoBus poolt pakutud maksumuse põhjendatust kontrollima ja nõudma täiendavaid selgitusi pakkumise ja selle elementide kohta. Sõlmitav hankeleping peaks ka reaalselt toimima s.t. ühe liinikilomeetri hind peaks olema summa, millega on võimalik tegelikult teenust pakkuda ning seeläbi ei eirataks ka riigihanke eesmärki – sõlmida hankeleping, mis tagaks rahaliste vahendite säästliku ja ratsionaalse kasutamise (RHS §7).

14. Samuti ei nõustu kaebuse esitaja Riigihangete Ameti seisukohaga, et vaidluse esitaja maksumuse kujundamisel kasutatavate elementide osakaal võib olla erinev teiste samal tegevusalal tegutsevate ettevõtete omast ning seetõttu ei saa otsustada, millise pakkumisega seotud elementidega võrreldes (teenuste osutamiseks kasutatavate busside vanus) on teise pakkuja pakkumise maksumus ilmselgelt põhjendamalt madal. Kaebuse esitaja arvates on pakkujate pakkumised võrreldavad, kuna reisijate veoga tegelevates ettevõtetes kasutatakse hinnakujundusel samu elemente s.o. kütus, bussid, tööjõud, remondikulud.

15. Kaebuse esitaja nõustub Riigihangete Ameti otsuses toodud väitega, et AS-i GoBus pakkumise maksumus 9,39 krooni ühe liinikilomeetri kohta I liinigrupis ei ole võrreldes riigihanke eeldatava maksumusega (s.o. 9,24 krooni Ostja andmetel, mis ilmneb Riigihangete Ameti 10.02.2006.a. otsusest) põhjendamatult madal. Kuid AS-i ATKO Liinid poolt esitatud vaidlustuses Riigihangete Ametile kui ka käesolevas kaebuses käsitletakse AS-i GoBus pakkumist kui eksitavat pakkumist RHS § 39 lg 1 tähenduses, kuna pakkuja on ühe liinikilomeetri hinna kujundamisel bussi hinna ja vanuse suhet vääralt sidunud, mistõttu on saanud üheaastase bussi puhul madalama ühe liinikilomeetri hinna kui vanema aastakäigu bussi puhul, mis aga tegelikult üheaastase bussi puhul peaks olema vastupidine.

16. PKD punkti 4.3. kohaselt hinnatakse pakkumisi liinigruppide kaupa 100 väärtuspunkti ulatuses, kusjuures pakkuja poolt taotletav summa ühe liinikilomeetri kohta 01.04.2006.a. – 31.03.2007.a. annab maksimaalselt 70 punkti, pakkuja poolt kasutatavate busside keskmine vanus annab maksimaalselt 25 punkti, pakkuja võimalus kasutada busside hooldus-ja remondibaase annab maksimaalselt 5 punkti. AS GoBus kogus I liinigrupis väärtuspunkte 88,74.

17. Kaebuse esitaja on seisukohal, et JÜTK juhatuse koosoleku protokolli nr.49 punktis 2.1 tehtud otsus tunnistada AS-i GoBus pakkumine vastavaks pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele (RHS § 43 lg 2) ja 27.02.2006.a. koosoleku protokolli nr.53 punktis 1.1 tehtud otsus tunnistada AS-i GoBus pakkumine I liinigrupis kõige soodsamaks pakkumiseks RHS § 45 lg 2 tähenduses on väärad, kuna AS GoBus on I liinigrupis esitanud mittetõese ühe liinikilomeetri hinna ning seeläbi on pakkumine eksitav (RHS § 39 lg 1). Seega on edukaks tunnistatud pakkumine, mis ei saa olla kõige soodsam ja objektiivselt põhjendatud (RHS § 45 lg2). Ostja oleks pidanud pakkuja pakkumiselt kõrvaldama.

18. JÜTK-i juhatuse 27.02.2006.a. koosoleku protokollilise otsuse nr.53 punktiga 1.1. on rikutud teiste pakkujate sh ka AS-i ATKO Liinid õigusi ja huve, kelle pakkumine 78,23 kogutud väärtuspunktiga oleks võinud olla soodsaim pakkumine RHS § 45 lg 2 tähenduses.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

19. Vastustaja palub jätta kaebuse tervikuna rahuldamata ja mõista välja AS-lt ATKO Liinid JÜTK-i kasuks menetluskulud – tasu advokaadi õigusabi eest.

20. HKMS §-st 7 lg 1 tuleneb, et tühistamiskaebuse võib esitada üksnes see isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebusest ei selgu, milliseid kaebuse esitaja õigusi JÜTK-i juhatuse 23.jaanuari 2006.a. koosoleku protokolli nr.49 p 2.1 vaidlustatud osa rikub või milliseid vabadusi piirab. Asjaolu, et kaebaja peab vastustaja otsustust vääraks, ei ole aluseks selle otsustuse tühistamisnõuete esitamisele.

21. Kaebus tugineb väitele nagu oleks kolmas isik pakkujana esitanud eksitavat teavet või valeandmeid ning seetõttu on vastustaja otsus eduka pakkumise kohta väär. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga ja vaidleb sellele vastu. Kaebaja on oma väidete tõendamiseks võrrelnud kolmanda isiku poolt esitatud andmeid erinevate liinigruppide kohta, mis riigihanke käigus võrdlemisele ei kuulu. Tulenevalt pakkumise kutse dokumentide punktist 4.1 Tellija võrdleb ja hindab esitatud pakkumisi liinigruppide kaupa, seda ka siis, kui pakkumine on esitatud mitmele liinigrupile. Pakkumise esitamisel mitmele liinigrupile arvestab pakkuja sellega, et Tellijal on vastavaks tunnistatud pakkumiste seast õigus välja valida ja tunnistada edukaks pakkumiseks igale liinigrupile esitatud majanduslikult soodsaim pakkumine. Seega pakkumise kutse dokumentide 4-nda punkti alapunktide sisust tulenevalt ei olnud vastustajal kohustust hinnata ühe pakkuja poolt erinevatele liinigruppidele esitatud pakkumisi omavahel. Erinevate liinigruppidele ühe pakkuja poolt esitatud pakkumistes sisalduvad andmed on riigihanke seisukohalt võrreldamatud ning ei aita kuidagi välja selgitada konkreetse liinigrupi osas soodsaimat pakkumist. Vastustaja on kõiki riigihangete seaduses sätestatud nõudeid ja pakkumise kutse dokumentides nimetatud hindamiskriteeriume arvesse võttes selgitanud välja eduka pakkumise riigihanke I liinigrupis, kusjuures edukas pakkumine on põhjendatud JÜTK-i juhatuse 27.veebruari 2006.a. koosoleku protokolli nr.53 punktis 1.1.

22. Kaebaja on püüdnud kolmanda isiku pakkumist siduda põhjendamatult madala maksumusega tehtud pakkumise mõistega riigihangete seaduse § 48 lg 1 tähenduses. Vastustaja leiab, et Riigihangete Amet on oma 10.veebruari 2006.a. otsuses nr.22-06/023425 kaebaja väite põhjendamatult madala maksumusega pakkumise kohta piisava põhjalikkusega ümber lükanud. Samas ei anna kolmanda isiku poolt riigihanke I liinigrupi kohta esitatud pakkumises nimetatud andmed kuidagi alust kahtlusteks konkurentsi moonutavate eeliste olemasolus.

23. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et pakkumine on pakkujale siduv, kuna tulenevalt RHS §-st 52 lg-st 2 hankelepingu tingimused peavad vastama pakkumise kutse dokumentides ja edukaks tunnistatud pakkumises esitatud tingimustele. Kui edukaks tunnistatud pakkuja ei soovi oma pakkumises esitatud tingimustel hankelepingut sõlmida või ei soovi seda sõlmida muudel põhjustel, lükkab ostja pakkumise tagasi RHS § 52 lg 4 alusel. Vastustajal puuduvad mistahes andmed selle kohta, et kolmas isik ei soovi hankelepingut sõlmida või et kolmas isik ei oleks võimeline hankelepingut täitma pakkumises märgitud tingimustel.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

24. Kolmas isik on seisukohal, et kaebaja kaebused on põhjendamatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kolmas isik ühineb vastustaja kirjalikus seletuses toodud seletusega.

25. Täiendavalt leiab kolmas isik, et RHS kohaselt tuleb eristada kolme eri instituuti: pakkuja kõrvaldamine, pakkuja mittekvalifitseerimine, pakkumise tagasilükkamine. Pakkuja kõrvaldatakse, kui selgub, et pakkuja on esitanud valeandmeid või muud oluliselt eksitavat teavet, mis on otsuse tegemisel määrava tähtsusega, või võltsinud dokumente (RHS § 35 lg 1). Seejuures saab pakkuja kõrvaldada igas pakkumismenetluse staadiumis (RHS § 35 lg 8). Pakkuja jäetakse kvalifitseerimata, kui esinevad RHS § 35 lõikes 2 nimetatud alused. Pakkumine lükatakse tagasi, kui pakkumine ei vasta pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele (RHS § 43) või kui pakkumine on põhjendamatult madal (RHS § 45). Kõik pakkumised lükatakse tagasi RHS § 44 alusel.

26. Kaebaja on vaidlustanud AS GoBus pakkumise vastavaks tunnistamise. RHS §-st 43 ja § 35 lg-st 8 tuleneb, et vastavaks tunnistatakse pakkumised, mis ei ole tagasi lükatud ja mille on teinud pakkujad, kes ei ole pakkumismenetlusest kõrvaldatud. Järelikult, kui pakkumist ei ole eelnevalt tagasi lükatud või pakkujat kõrvaldatud, ei ole alust pakkumist vastavaks mitte tunnistada. Antud juhul puudub vaidlus selles, et AS GoBus pakkumist ei ole tagasi lükatud. Ka ei ole AS-i GoBus pakkumismenetlusest kõrvaldatud. Seega on JÜTK-i juhatuse otsus AS GoBus pakkumise vastavaks tunnistamise kohta seaduslik.

27. Kaebaja on asunud seisukohale, et AS GoBus on põhjendamatult jäetud pakkumismenetlusest kõrvaldamata. See on kaebusest nähtuvalt ainuke põhjus, miks kaebuse esitaja arvates ei oleks tohtinud tunnistada AS GoBus pakkumist vastavaks ja edukaks. Seega tegelikkuses ei vaidlusta kaebuse esitaja mitte JÜTK-i juhatuse protokolle AS GoBus pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamise osas, vaid JÜTK-i juhatuse tegevusetust – seda, et JÜTK pole vastu võtnud otsust AS GoBus pakkumismenetlusest kõrvaldada. Selline viide tegevusetusele ei anna põhjust tühistamiskaebuse rahuldamiseks.

28. Edukaks tunnistamist reguleerib RHS § 45 lg 2, mille kohaselt edukas pakkumine on vastavaks tunnistatud pakkumiste hulgast pakkumise kutse dokumentides esitatud hindamiskriteeriumide suhtes kõige soodsam pakkumine. Kui pakkumiste edukaks tunnistamise puhul tuleb arvestada RHS § 35 lõikega 8, millest tuleneb, et vastavaks tunnistatud pakkumist ei arvesta eduka pakkumise väljaselgitamisel, kui pakkuja on pärast vastavaks tunnistamist kõrvaldatud pakkumismenetlusest. Kui pakkujat ei ole kõrvaldatud, ei ole alust soodsaimat pakkumist edukaks pakkumiseks mitte tunnistada.

29. Vaidlus puudub selles, et AS GoBus ei ole pakkumismenetlusest kõrvaldatud. Seega puudus alus jätta AS-i GoBus pakkumisega eduka pakkumise väljaselgitamisel arvestamata. Vaidlus puudub ka selles, et AS-i GoBus pakkumine on soodsaim. Seega on eduka pakkumise väljaselgitamine seaduslik.

30. JÜTK ei saanudki kõrvaldada AS-i GoBus pakkumismenetlusest, sest selleks puudus seaduslik alus. Pakkumismenetlusest kõrvaldamise alus tuleneb RHS § 35 lõikest 1. Selle kohaselt on ostja kohustatud kõrvaldama pakkuja pakkumiselt igal ajal, kui selgub, et pakkuja on esitanud valeandmeid või muud oluliselt eksitavat teavet, mis on otsuse tegemisel määrava tähtsusega. Seega selleks, et pakkujat saaks pakkumismenetlusest RHS alusel kõrvaldada, peavad üheaegselt olema täidetud järgmised tingimused: pakkuja peab olema esitanud ostjale teavet, see teave peab olema eksitav, tegu peab olema oluliselt eksitava teabega ja see oluliselt eksitav teave peab olema otsuse tegemisel määrava tähtsusega.

31. Kaebaja arvates on eksitav AS GoBus esitatud õiend liinikilomeetri hinna kohta. Muule AS-i GoBus poolt esitatud dokumentatsioonile kaebaja eksitavust ette ei heida. AS GoBus on seisukohal, et RHS §-s 35 on teabe all silmas peetud informatsiooni objektiivsete, tegelikkuses aset leidnud asjaolude kohta. Õiend liinikilomeetri hinna kohta on konkreetse pakkuja kalkulatsioon (eelarve) oma eeldatavate tulevikus tekkivate tulude ja kulude kohta konkreetsel liiniveol, mille alusel vedaja taotleb veo korraldamiseks toetust. Selline eelarvestus ei ole oma olemuselt teave RHS § 35 mõttes. Küll annab õiend liinikilomeetri hinna kohta informatsiooni selle kohta, milliste kuludega AS GoBus kavatseb liinivedu korraldama hakata. Selles mõttes ei ole aga õiend mingil juhul eksitav, sest AS-l GoBus ongi plaanis just nimelt nende kuludega veoteenust I liinigrupis osutada.

32. Kaebaja pole tõendanud oma väidet, nagu oleks AS GoBus pakkumine eksitav. Riigikohus on asjades 3-2-1-84-03 ja 3-2-1-7-03 asunud seisukohale, et menetlusosalisele ei saa panna negatiivse asjaolu tõendamise kohustust. Seega ei saa AS GoBus tõendada seda, et tema pakkumine oli mitteeksitav – pakkumise eksitavust peab tõendama kaebaja, kes eksitava pakkumise väitele tugineb.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et kaebus on alusetu ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt:
33. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega haldusakti tühistamiseks pöörduda halduskohtusse isik, kelle õigusi haldusakt rikub. Kaebuse esitaja ei ole märkinud kohtule esitatud kirjalikus kaebuses ega suutnud ka kohtuistungil selgitada, milliseid kaebaja õigusi rikub JÜTK-i juhatuse 23.01.2006.a. koosoleku protokolli nr.49 punkt 2.1 osas, mis käsitleb AS-i GoBus poolt esitatud pakkumise vastavaks tunnistamist pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele. Haldusakt piirab isiku subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab osaliselt või täielikult õiguse kasutamise, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Kohus leiab, et JÜTK juhatuse 23.01.2006.a. koosoleku protokolli nr.49 punkt 2.1 ei riku vaidlusaluse riigihanke pakkumismenetluses ühtegi RHS-st tulenevat kaebaja õigust, kuna ei tee kaebajale mingeid takistusi ega sea kaebajale piiranguid edasiseks pakkumismenetluses osalemiseks.

34. Kaebaja leiab, et võrreldes busside keskmist vanust ja pakutud liinikilomeetri hinda liinigruppide vahel on ilmne, et AS GoBus on ühe liinikilomeetri hinna kujundamisel I liinigrupis vääralt sidunud bussi vanuse ja hinna suhte. Sellega on AS GoBus esitanud I liinigrupis mittetõese ühe liinikilomeetri hinna ning seeläbi on ka AS GoBus pakkumine eksitav, mistõttu oleks Ostja pidanud AS-i GoBus pakkumiselt kõrvaldama. Kohus nõustub vastustajaga, et vaidlusaluses riigihankes ei kuulu võrdlemisele andmed erinevate liinigruppide vahel. PKD (tl.44-54) punkti 2.2.2 kohaselt hinnatakse iga liinigrupi pakkumist eraldi, olenemata sellest, kas pakkumine on esitatud ühele või mitmele liinigrupile. PKD p 4.1 kohaselt Tellija võrdleb ja hindab esitatud pakkumisi liinigruppide kaupa, seda ka siis, kui pakkumine on esitatud mitmele liinigrupile. Pakkumiste esitamisel mitmele liinigrupile arvestab pakkuja sellega, et Tellijal on vastavaks tunnistatud pakkumiste seast õigus valida ja tunnistada edukaks pakkumiseks igale liinigrupile esitatud majanduslikult soodsaim pakkumine. PKD p 4.3 kohaselt hinnatakse pakkumisi liinigruppide kaupa 100 väärtuspunkti ulatuses ja p.4.4 kohaselt Tellija võrdleb ja hindab kõiki pakkumisi liinigruppide kaupa, mida ei ole tagasi lükatud, kusjuures arvestatakse ainult pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimusi. Seega ei olnud pakkumise kutse dokumentidest tulenevalt vastustajal kohustust hinnata ühe pakkuja poolt erinevate liinigruppidele esitatud pakkumisi omavahel ja teha erinevatele liinigruppidele esitatud pakkumiste võrdlemisest järeldusi.

35. Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja oleks pidanud nõudma AS-lt GoBus täiendavaid selgitusi pakkumise ja selle elementide kohta. 23.01.2006.a. on kaebaja esitanud vastustajale teabenõude (tl.24), milles on leidnud, et AS GoBus on esitanud I liinigrupis põhjendamatult madala liinikilomeetri hinna 9,39 krooni võrreldes riigihanke eeldatava maksumusega ning soovitanud Ostjal RHS §-le 48 tuginedes kaaluda sõltumatu ekspertiisi tellimist AS-i GoBus I liinigrupis esitatud hinnapakkumisele. RHS § 48 lg-st 1 tulenevalt on ostja kohustatud nõudma pakkujalt täiendavaid selgitusi pakkumise ja selle elementide kohta siis, kui pakkumise maksumus on põhjendamatult madal võrreldes riigihanke eeldatava maksumusega. Kohtule esitatud kaebuses on kaebaja nõustunud, et AS-i GoBus pakkumise maksumus 9,39 krooni ühe liinikilomeetri kohta I liinigrupis ei ole võrreldes riigihanke eeldatava maksumusega põhjendamatult madal. Seega ei olnud vastustajal RHS § 48 lg-st 1 tulenevalt vaidlusaluse riigihanke menetluses kohustust nõuda AS-lt GoBus pakkumise ja selle elementide kohta täiendavaid selgitusi. Vastustaja ongi 26.01.2006.a. vastusest kaebaja 23.01.2006.a. teabenõudele teatanud, et ei ole I liinigrupi pakkumiste hinna kujunduse kohta pakkujatelt täiendavaid selgitusi nõudnud ning osutanud, et PKD p.4.4 kohaselt arvestab Tellija pakkumiste võrdlemisel ja hindamisel ainult pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimusi.

36. PKD p6 , mis kehtestab pakkumise hinna väljendamise viisi, alapunkti 6.3 järgi tuli õiendis liinikilomeetri hinna kohta tuua välja vastava liinigrupi kulude arvutused vastavalt lisa 3 (tl.73) struktuurile ning õiend liinikilomeetri hinna kohta tuli täita iga liinigrupi kohta eraldi. AS GoBus esitatud õiend liinikilomeetri hinna kohta I liinigrupis vastab PKD lisa 3 struktuurile (tl.221). Pakkumiste avamise protokollist (toimik nr.3-06-358 lk 11) nähtuvalt on I liinigrupis AS-i GoBus pakkumise maksumus 9,39 krooni ühe liinikilomeetri kohta võrreldes teiste pakkujatega kõige kõrgem. AS Atko Liinid on I liinigrupis pakkunud maksumust 7,88 krooni ja AS Atko Trans on pakkunud maksumust 9,18 krooni ühe liinikilomeetri kohta. Seega I liinigrupis teiste pakkujate pakkumistega võrdlemisel ei pidanud vastustajal ka tekkima kahtlust, et AS-i GoBus esitatud pakkumise maksumus 9,39 krooni ühe liinikilomeetri kohta võiks olla ebaharilikult madal ja eksitav.

37. Kohtumenetluses AS-i Atko Liinid esitatud tema poolt tellitud Tallinna Tehnikaülikooli Majandusarvestuse instituudi juhtimisarvestuse õppetooli Tarmo Kadaku isikus koostatud hinnangud AS-i GoBus I liinigrupis liinikilomeetri hinna kohta (tl.251-252 ja II kd lk 11) ei kinnita üheselt kaebaja väidet, et AS GoBus on esitanud I liinigrupis mittetõese ühe liinikilomeetri hinna. Hinnangutes on küll leitud, et AS GoBus I liinigrupis pakutud liinikilomeetri hind on pigem vääralt kui tõeselt moodustunud, samas on hinnangus märgitud, et hinnangu andmisel ei ole kasutatud AS GoBus raamatupidamisandmeid vaid analüüs on teostatud läbi suhtarvude ja läbi muude tähelepanekute. AS GoBus esitas kohtule nimetatud hinnangu mitme punkti osas vastuväited ja jäi seisukohale, et AS GoBus poolt vaidlusaluses riigihankes esitatud hinnapakkumine on reaalne ega vaja korrigeerimist (II kd lk1-2). Samuti on AS GoBus kohtule esitatud seletuses kaebuse kohta kinnitanud, et AS-l GoBus on plaanis pakkumises esitatud kuludega I liinigrupis veoteenust osutada.

38. Vastavalt RHS § 52 lg-le 1 sõlmitakse kirjalik hankeleping edukaks tunnistatud pakkumise esitanud pakkujaga. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peavad hankelepingu tingimused vastama pakkumise kutse dokumentides ja edukaks tunnistatud pakkumises esitatud tingimustele ning lg 3 kohaselt hankeleping, mis ei vasta sama paragrahvi lõikes 2 sätestatule, on tühine. Seega on hankelepingu sõlmimisel AS-i GoBus pakkumises esitatud liinikilomeetri hind I liinigrupis AS-le GoBus siduv. Vastavalt RHS §52 lg-le 4 kui edukaks tunnistatud pakkumise esitanud pakkuja ei soovi oma pakkumises esitatud tingimustel hankelepingut sõlmida või ei soovi seda sõlmida muudel põhjustel, lükkab ostja pakkumise tagasi. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et vastustajal ei olnud alust pidada AS-i GoBus pakkumist eksitavaks ja teda pakkumiselt kõrvaldada.

39. Vastustaja palub kaebuse esitajalt välja mõista menetluskulud 16 520 krooni, milleks on tasu advokaadi õigusabi eest. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 83 lg 1 ja lg 4 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud menetluskulud. Vastustaja on esitanud menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekirja ja kuludokumendi (II kd lk 16-22). Tulenevalt HKMS § 93 lg-st 5 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab,e t arvestades haldusasja keerukust oli vastustajal advokaadi õigusabi kasutamine põhjendatud. Asjas on esitatud kaks kaebust vastustaja erinevate tegevuste peale, mis õigusliku põhjenduse osas ei erine. Seetõttu leiab kohus, et ei ole põhjendatud arvel nr.26 märgitud 4 tunni kulumine kaebustega tutvumise ja kaebuste kohta kirjaliku seletuse koostamise peale. Vastustaja pidi kaebustega tutvuma vajalikul määral juba kohtu 03.03.2006 ja 10.03. 2006 määruste saamisel, millega kohus kaebused menetlusse võttis, eriti arvestades, et vastustaja esitas määruskaebuse kohtu 10.03.2006.a. esialgse õiguskaitse määruse peale. Kohus leiab, et esitatud arvetel märgitud õigusabi osutamisel vajalik ja proportsionaalne esindaja kulu on kokku 8 tunni eest, so 8000 krooni + käibemaks 1440 krooni, kokku 9440 krooni, mis kuulub kaebajalt väljamõistmisele.

Aili Maasik
Kohtunik

Piimatööstus toob Paidesse kümneid töökohti

Paide linnavolikogu on võtnud vastu otsuse, millega luuakse tingimused Tallinna Piimatööstuse aktsiaseltsi (uue nimega Tere AS-i) tootmise ületoomiseks Paidesse.

Käesoleva aasta alguses, täpsemalt 25.jaanuaril toimus Järva maavalitsuses minu initsiatiivil kokkusaamine, kus osalesid nii Tallinna piimatööstuse, Paide linna, Väätsa ja Paide valla, kahe Järvamaa kutsekooli ning maavalitsuse esindajad. Kohtumise eesmärgiks oli tekitada Paidesse tootmise ületoomiseks vajalike läbirääkimiste algus, viia inimesed kokku. Asi läkski käima. Kohtumisel otsustati esitada piimatööstusele kirjalik pakkumine Järvamaa poolt ning edasine areng viis juba aruteludeni kirjaliku koostöölepingu üle. Valmistasin protsessi kiirendamiseks ette koostöölepingu projekti. Kolm osapoolt (piimatööstus, linn ja maavalitsus) jõudsid aprilliks lepingu põhipunktides kokkuleppele, õhku jäi puhastusseadmetega seonduv ning piimatööstuse perspektiivseks arenguks vajaliku maaressursi olemasolu.

Mais esitas Paide linnavolikogu reformierakonna fraktsioon volikogule eelnõu, mille sisuks oli koostöölepingu heakskiitmine ning Paide linnapeale lepingu allkirjastamiseks volituste andmine. Menetlus volikogus kestis tulemusteta mitu kuud.

Oktoobris jõuti volikogus esindatud jõudude koostöös lahendini, mille kohaselt muutis volikogu eelarve-ja majanduskomisjon reformierakonna nõusolekul algset eelnõud ja volikogu võttis otsuse vastu. Mida siis muudeti? Kõigepealt võeti otsuse juurest ära koostööleping, sest seda on väidetavalt vaja veel muuta. Näiteks Tallinna Piimatööstuse AS nimi vahetada TERE AS-i vastu. Samuti võib olla tekkinud poole aasta jooksul, mil volikogu on koostöölepingut menetlenud, mõni uus nüanss, mis võib lepingus täiendamist vajada.

Reformierakond läks kompromissile just seepärast, et nii saame üheskoos edasi liikuda. Volikogu on vastu võtnud otsuse, mille kohaselt on linn selgelt üles näidanud huvi, et TERE AS otsustaks Paide kasuks. Linnapeale anti kohustus juba kuu aja pärast esitada volikogule kokkuvõte läbirääkimiste tulemustest. Nii saime koalitsiooni ja opositsiooni koostöös vahepeal tekkinud seisakust üle. 

Mäletan hästi, kui palju pidi pingutama, läbi rääkima, suhtlema 2002 aastal, kui endine Paide piimakombinaat praktiliselt seisis. Pidev suhtlemine tolleaegse Kalev Paide tootmise juhi Aavo Sõrmusega ning igakülgne abi linna poolt aitas kaasa tegevuse elavnemisele. Eriti hull aeg oli enne 2002 aastat, kui Ühinenud Meierei oli laenu tagatisena pangale üle läinud ning ettevõtet juhtisid panga esindajad nõukogus. Nõukogu otsustas, et tootmine peab Paides jätkuma, aga tolleaegne juhataja ei hoolinud otsusest ja talitas ikka omasoodu. Nõukogu otsustas teist korda, et tootmine peab Paidesse jääma. Kuna juhataja tegevuses ikka midagi ei muutunud, otsustas nõukogu kolmandal korral loobuda sõnakuulmatust juhatajast.  Aga põhiosas oli tootmine selleks ajaks juba Paidest mujale viidud. Aavo Sõrmuse ajal alles taastus sisuliselt tegevus piimakombinaadis ning inimestel tekkis jälle uus lootusekiir. Loodan väga, et TERE AS-i  tulek Paidesse muudab taas lootused reaalsuseks ning annab nii tänastele kui tulevastele töötajatele vajaliku kindluse.

Teen omalt poolt kõik ja loodan, et kokkulepe Paide linna ja Järva maavalitsusega saab sõlmitud, et TERE AS otsustab Paide kasuks, et tootmise ületoomine saab alata ning kümned uued töökohad tekkida.  

Tõnis Kõiv
Paide linnapea 1996-2004

Vaata ka Paide ootab Piimatööstust tagasi http://www.toniskoiv.ee/veb/?id=45 ja Piimatööstus tuleb Paidesse tuua http://www.toniskoiv.ee/veb/?id=46

 

Postitatud 19.oktoober 2006