Maavanema vastuvõtt 23.veebruaril

Oli au viibida maavanema kutsel 23.veebruaril Paide Kultuurikeskuses ning saada osa pidupäeva kontserdist. Isegi õigem oleks öelda – etendusest. Maavanem pidas päevakohase kõne, võttis kokku möödunud aastal toimunu ning andis edasi omapoolsed soovid edaspidiseks. Väga asjalik ja päevakohane kõne oli. Kes täispikkuses kõnet lugeda soovib, külastagu www.jarva.ee.

Kõnede ja autasustamistele järgnenud etendus oli väga hea. Kohalike Järvamaa inimeste etendatud ajalooline näitemäng, tantsu ja muusikaga. Eestlaste ajalugu käis meie silme eest läbi, kõigi oma alanduste ja vabakssaamistega. Emotsionaalselt väga hästi üles ehitatud, meeldejääv. Kusjuures omad inimesed mängisid nii Türilt kui Paidest, Koerust ja Järva-Jaanist, eks mujaltki. Tänusõnad kava lavastajale!

Peale ametliku osa lõppu asutasid paljud end lahkuma. Õues paukus kõva pakane ning nii mõnigi külaline oli juba tulles haigusevimma käes vaevlemas. Eks seepärast valitigi varajane lahkumine.

Tõnis Kõiv

Postitatud 26.veebruaril 2007

Paides avati 2 tehast

Eile, 21.veebruaril avati Paides korraga kaks tehast, Jalaccell ja Brandner PCB. Suurema peo oli ette võtnud Jalaccelli omanikud, Hollandi firma ja kohalik Jalax. Üritusturundusfirma korraldatud avamine, esinejad, söök-jook olid kõik tasemel. Soovijaid said tehases ringkäigu teha ning tutvuda nii värskelt valminud tootmishoonega kui olemasoleva tootmisega. Tootma hakatakse drenažööre, tootenäidised olid ka välja pandud.

Brandneri uue tehase avamine oli vaiksem. 60 miljonit maksnud tootmishoone Tööstuse tänava lõpus on valmis ja tootmine käib. Töötajad rõõmsad, kutsutud koostööpartnerid ja külalised samuti. Brandneri puhul on tegemist esimese tootmisega, mis on omavalitsuse kutsel ja toel Paidesse kolinud. Meenutasin esimesi kontakte, mis 2003 a sügisel linnavalitsuse ja Brandneri vahel tekkisid ja kuidas asjad edasi arenesid. Üks kohtumine Paides, seejärel tehase ülevaatamine kolmeliikmelise linnavalitsuse delegatsiooni poolt. Linnavolikogu heakskiidul sündis kolmepoolne koostööleping ning ei läinud kolme aastatki, kui tootmine oli Tallinnast Paidesse üle kolitud. Paide linn sai juurde uusi töökohti, linna ettevõtlusmaastikule lisandus uus sektor ning korda sai üks seni räämas olnud krunt.

Sama skeemi järgi lükkasin tagant ka AS-i Tere tootmise ülekolimiseks vajalikke toiminguid. Kõigepealt kohtumine, siis kohapealne pakkumine ja seejärel koostöölepingu sõlmimine. Paide linnavolikogu otsustas jätkata läbirääkimis AS-iga Tere. Kahjuks ei ole linnavalitsus soovinud valimiseelsel ajal AS-iga Tere edasi tegeleda, sest "äkki langeb au valesse kohta". Kuid ega piimatööstuse tulek seepärast veel tulemata jää. Saavad valimised mööda ning sõlmitakse vajalik koostööleping AS-iga Tere ja kolitakse veel üks tootmine Paidesse üle. Olen selles päris kindel.

Tõnis Kõiv

Postitatud 22.veebruar 2007

Anonüümsetest süüdistustest

Anonüümne süüdistus sellepärast anonüümne ongi, et ta ei põhine millelgi. Oma nime all ei saa ju valetada ja vassida, anonüümsuse katte all on see võimalik.

Järva Teataja kodulehele on keegi väga Sarapuu käekirjaga hakanud süstemaatiliselt laimavaid kommentaare kirjutama. Süüdistades alusetult, et minu korterikulud maksti linnapeaks oleku ajal linnakassast kinni. Vastan otse ja selgelt – ei makstud linnakassast kinni, kõik on minu palgast sendi täpsusega maha arvestatud. Teiste linnaametnike puhul samamoodi. Anonüümne kommentaator teab, et see nii on, aga levitab laimu ikka edasi.

Kui ma 1996 aastal linnapeaks sain, siis oli linnavalitsuses sisse harjunud komme, et linnavalitsuse raamatupidaja arvestas otse inimese palgast kommunaalkulud maha ja kandis linnavaraosakonnale üle. Mäletate, olid ajad, kus kommunaalmaksude võlgnevused olid suured ning otse arveldades püüti võla tekkimist vältida. Hiljem moodustati linnavaraosakonna asemel Paide Elamuhooldus, moodustati korteriühistuid, aga kommunaalkulude palgast mahaarvestamine jätkus. Ma ei pidanud õigeks, et linnavalitsuse raamatupidaja tegeleb inimestelt andmete kogumise, seejärel kommunaalmaksete ülekandmise ja palgast maha-arvestuse tegemisega, kulutades selleks tööaega. Sissejuurdunud tava lõpetamine ei ole kerge, kuid oma ametiaja teises pooles lõpetasin selle siiski ära.

Linnavolikogu revisjonikomisjon on oma töös mitmel korral "avastanud" kommunaalmaksete ülekanded, aga kui sinna kõrvale on pandud täpselt samas summas ametnike palgast maha-arvamised, on avastamise õhin kiiresti lahtunud. Nii ei olegi revidendid pidanud vajalikuks revisjoniaktis seda kirjeldadagi.

Olen rääkinud mitme inimesega ja küsinud nõu, mida anonüümsete süüdistustega ette võtta. On soovitatud mitte välja teha, samuti avaldatud lootust, et Sarapuu võiks endale ka kodulehe teha ja seal kõik oma mõtted üles riputada. Kahjuks eelistab ta aga anonüümseid kommentaare kirjutada. Jätkaku aga samas vaimus, ise teab, mis teeb.

Peale minu linnapea kohalt lahkumist on kolm erinevat kontrolli käinud linnavalitsuse kulusid kontrollimas. Esimene kontrollimine toimus 2004 aastal, seejärel kutsuti Sarapuu poolt lausa erikontroll Tallinna linnast, enne 2005 a valimisi tegi hoolega oma tööd ka linnavolikogu revisjonikomisjon. Kontrollijatel on olnud selge siht – leida mind kompromiteerivaid andmeid. Kuid ei saa leida seda, mida ei olegi olemas. Nii ei jäägi vastastel muud üle, kui anonüümselt valet levitada.

Tõnis Kõiv

Postitatud 21.veebr 2007

Järvamaa Haigla eskiisprojekt

Reedel esitleti Järvamaa Haigla IV korrusel uue haigla eskiisprojekti. Kõik haigla funktsionaalsed osad saavad ruume juurde, katusele tuleb helikopteri maandumisplats, esimesele korrusele bassein jne. Projekt on loomulikult ilus ja kaasaegne, ehitamiseks vaba maagi on olemas. Põhiküsimuseks on ja jääb – kust saada raha? Kahe aasta tagustes hindades oli uue haigla ehituslik maksumus 200 mlj krooni, tänaseks võime selle vabalt kahega korrutada. Lisades nimetatud summale veel sisustusele kuluva raha, võime uue haigla maksumuse suurusjärguks hinnata ei vähem ega rohkem kui pool miljardit (500 miljonit) krooni.

Euroopa liidust tuleb tervishoiu investeeringuteks 2 miljardit krooni. Sellest rahast soovivad osa saada nii Põhja-Eesti Regionaalhaigla kui Tartu Ülikooli Kliinikum. Lisaks veel Jõhvi haigla ning eks teisedki maakonnahaiglad hellita lootust. Vabariigi Valitsuses on kokku lepitud, et enne valimisi siduvaid otsuseid euroraha jagamise kohta ei tehta. Veel on kokku lepitud, et kõigepealt kinnitab peale Riigikogu valimisi moodustatud valitsus uuendatud haiglavõrgu arengukava ja seejärel investeeringute kava. Järgmisel sotsiaalministril saab raske olema, sest valikud ei ole lihtsad. On räägitud ka võimalusest suurendada tervishoiu investeeringuraha. Lisaraha saab tulla aga ainult keskkonda minevate rahapaigutuste arvelt.

Haigla saab ehitatud, kui võetakse kuulda pea-arst Andres Müürsepa sõnu ning haigla ehitusest saab Järvamaa ühine soov ja tahe. Tuleb koondada kõik jõud, erinevatel positsioonidel olevad inimesed, et Järva lobby oleks tugev. Praegu tuleb kahjuks öelda, et haigla nõukogu esimehe pidev valetamine tuleb haiglale ainult kahjuks. Meeskonnatööd ei teki ning tulemus kannatab.

Tunnustada tuleb haigla juhti Andres Müürseppa, kes on välja valinud hea arhitekti ja meditsiinitehnika spetsialisti ning me oleme saanud kvaliteetse uue haigla eskiisprojekti. Soovin jõudu tööga jätkamisel!

Tõnis Kõiv

Postitatud 17.veebruar 2007

Paide asjadest

Paide linnavolikogu võttis vastu sellise 2007 a eelarve, mille kohaselt võetakse linnale rekordiline laenukoormus. Plaanid on nii "vägevad", et laenu tuleb tagasi maksta veel ka 10 ja 15 aasta pärast. Ise-enesest pole ju paha korda teha Raekoda, ehitada spordihoone ning uus lasteaed. Aga lisaks tuleb ju veel linnatänavaid remontida, mänguväljakuid ehitada, tehisjärve äärset arendada, linna töötajatel palka tõsta jne, jne. Volinikele laiali jagatud tabelid, mis ei olnud isegi linnaeelarve ametlikud lisad, näitavad, et pea kogu järgmised kümme aastat võetakse samapalju laenu juurde kui ära makstakse. Kas Paide astus laenukarussellile, kust väljapääs puudub? Kas praegune volikogu koosseis teeb otsused ära ka kahe järgmise volikogu eest? Ei usu, et enne märtsivalimisi keegi suudab siin adekvaatseid vastuseid anda. Peale valimismöllu vaibumist ei ole aga konkreetsetest vastustest pääsu. Linnakodanikud ei ole andnud volikogule mandaati pikemaks kui neljaks aastaks. Seega tuleb pikemate kohustuste võtmine linnale inimestega avalikult läbi arutada. Paide linna kodanikuna huvitab mindki väga, mis linnast pikemas perspektiivis saab.

Paide Spordihoonega lahvatas aga õige kummaline skandaal. Selgub, et lisaks raha-asjadele ei ole selged ka sisulised teemad. Mul ei ole mingit põhjust kahelda Ervin Runneli sõnades. Ta on asjatundja, kellest kogu Eesti spordiringkonnad (ja mitte ainult) lugu peavad. Miks siis Ervinit ei kuulata? Muide, minu järel linnapeaks saanud Indrek Kivimäe rääkis mulle juba selle aasta jaanuari alguses, et spordihalli projekti läbimõtlemine enne ehitamist on võtmetähtsusega töö. Ta käis linnapeana uurimas Eesti erinevates hallides, kuidas eeltööd tehti, kellega läbi räägiti, kelle arvamust rohkem kuulati jne. Ütles Kivimäe ja kirjutab Runnel – spordihall peab ennekõike olema kasutajate huvides ehitatud. Alles seejärel tuleb arvesse võtta möödakäija soove ja tahtmisi. Kivimäegi kahtles, kas spordihalli projekt on ikka linnavalitsuse poolt hoolega läbi mõeldud. Lõpuni läbimõtlemata kavandi alusel ehitama hakkamine ei too muud kaasa kui ehituse olulise kallinemise. Aga rahast oli juba eelnevas lõigus juttu. Minu soovitus linnavalitsusele on ühene – võtke aeg maha, rääkige spordi eestvedajatega, usaldage nende arvamust! Spordihoone on suur ja tähtis ehitis Paide linna ja kogu Järvamaa jaoks. Seda ei tohi kiirustades ega läbi mõtlemata teha.

Selgub, et Paidegi valitsejad tahavad "moodsad" olla ning sammastega sõdida. Kui pronkssõduri ümber toimuvad meeleavaldused, mis mõnitavad Eesti riiki ja alavääristavad eestimaalasi, siis midagi taolist ei ole ju Lembitu pargis toimunud. Usun, et märkimisväärne hulk paidelasi ei teagi täpselt, kellele see kivi seal pandud on.Et kes see Johannes Raudmets üldse oli? Nii Paides kui Järvamaal on veel ausambaid, mis on püstitatud langenud nõukogude armee sõduritele. Seni kuni seal ümber Eesti riigi vastaseid rituaale korraldama ei hakata, võivad nad rahus seista ja meile meie ajalugu meelde tuletada.

Tõnis Kõiv

Postitatud 15.veebruar 2007

Kutse kellaviieteele!

Täna toimus Karedal järjekorras juba kolmas kellaviietee. Avalöök oli kolmapäeval Koerus. Kohal Hendrik Normann ja loomulikult maavanem ning allakirjutanu. Rääkisime oma jutud ära, näitasime pilte ka. Seejärel küsimuste vastuste voor. Koerulasi huvitasid erinevad teemad, alates kirikutest lõpetades pensionitõusu anatoomiani. Kuna inimesi oli palju ja küsimusi jagus siis kulus aega isegi rohkem kui plaanitud. Normann oli oma ülesannete kõrgusel nii endana kui peaministrina. Andris Avamere laulud koos toredate eessõnadega meeldisid samuti publikule.

Eilsel kellaviieteel Koigis arutasime pikalt, kes peaks mida tegema, et Koigi saaks nii lasteaia kui staadioni. Ülesandeid jagus nii Reformierakonnale kui Koigi valla volikogule ja valitsusele. Kuigi kriitikanooli lendas vallavalitsuse pihta parasjagu, ei saa riigikogulased siin aidata. Volikogu peab ikka ise oma valitsusega hakkama saama. Koigis võttis laulu üles Lauri Lugu ning tegi seda samuti hästi.

Laupäeval toimunud järjekorras kolmandal kellaviieteel Kareda haldushoones oli jälle senistest natuke erinev. Näiteks oli ühel kohalviibijal huvitav tõdemus erakondade liidrite kohta. Tema väitel teab ta mitmeid tublisid inimesi nii keskerakonnas kui rahvaliidus, kuid juba nimetatud erakondade liidrite tõttu ei saa kedagi sealt valida. Arusaadavalt ei kurvastanud see ülestunnistus meid sugugi. Pigem tundsime järjekordselt rõõmu, et Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi peaministrina jätkamist soovib enamus eestimaalastest. Teiste erakondade esimehed jäävad kaugele maha. Kokkuvõttes oli Karedal tore õhtupoolik, Thea Kristal laulis ilusaid laule ning publik oli samuti hea. Näiteks ei tahtnud Kareda publik Normannile peeglit anda. Miks? Tulge järgmisele kellaviieteele ja saate teada…

Tõnis Kõiv

Postitatud 10.veebr. 2007, täiendatud 11.veebruar.

Särevere noored külas

Eile külastasid Riigikogu Särevere noored. Tutvusid Toompea lossiga, jälgisid rõdult Riigikogu infotundi, ajasid võimukoridoris juttu peaminister Andrus Ansipiga, kuulasid minu ülevaadet seadusloomest ja muudest poliitilistest küsimustest, sõid lõunatoitu nagu rahvasaadikud ja said kokkuvõttes ühe kogemuse võrra jälle rikkamaks.

Tõnis Kõiv

Postitatud 8.veebruaril 2007

Möödunud nädalast

Möödunud nädalasse mahtus palju erinevaid kohtumisi. Teisipäeval kohtumine lapsepõlve koolimajas ehk siis Koeru Keskkoolis. Nii minuaegsete õpetajatega, minu ajal koolis õppinutega, kes praegu õpetajad ning abiturientidega. Väga tore ja südantsoojendav kohtumine, lisaks sai ka mitmed teemad lahti räägitud. Neljapäeval sai Paides juttu puhutud korteriühistute esindajatega.

Eriti tihe päev oli reede. Hommikul osalesin Haigekassa nõukogu koosolekul, kus sotsiaalminister Aab sai nõukogult otsuse, mis lubab tervishoiutöötajatega järgmiseks kaheks aastaks palgaleppe sõlmida. Arutelu nõukogus kestis üle tunni, sest palgatõusu mõju 2008 aasta eelarvele ei olnud väga selge. Rahandusminister Sõerd jäigi lõpuni eriarvamusele. Kuid tervishoiutöötajate palgad tõusevad, streigioht on möödas ning loodetavasti saavad patsiendid paremini ravitud, teenindatud.

Praktiliselt kohe peale nõukogu koosolekut algas Eesti Päevalehe toimetuses ümarlaud Rahva tervise teemadel. Erinevate erakondade esindajad olid kokku kutsutud arvamusi avaldama, kuidas rahva tervist parandada. Kuigi rahva tervise puhul sõltub tervishoiust vaid ca 10-15 %, kippus arutelu vahepeal siiski liigselt arstiabi ja haigekassa teemadele keskenduma. Üle 50 % rahva tervisest mõjutavad eluviisid. Reformierakonnal on olemas reaalne plaan, kuidas inimeste eluviise tervislikumate suunas mõjutada. Spordirajatised, teavitustöö, ringiraha, isiklik eeskuju jne. Täpsemalt saab lugeda aadressilt www.reform.ee

Pärast lõunat oli Kuma Raadios otsesaade, kus sai räägitud nii maareformist ehk täpsemalt nn "maasiilude" ostueesõigusega erastamise korrast kui haridusest. Maasiilude erastamise korda on Keskkonnaministeerium juba üle aasta kokku kirjutanud ning selle aasta jaanuari viimasel päeval esitati lõpuks Vabariigi Valitsusele. Loodetavasti on kord hästi tehtud ning võetakse määrusena vastu.

Nädalavahetuse veetsime perega Narvas. Reedeõhtune minek oli päris karm. Lund sadas, temperatuur oli nullis, kolmel korral nägime värskelt kraavi lennanud autosid. Inimesed viga polnud saanud, autod olid ratastel, vilgutasid ohutuledega. Meie jõudsime tervelt kohale. Narva kandi potentsiaal on ikka suur küll. Kui tööstusmaastik välja jätta, siis on ju loodus päris ilus, eriti Narva-Jõesuus. Aga teenused on välja arendamata, just üldine infrastruktuur. Ilmekaks näiteks oli lumekoristus. Reede &o

Reformierakond Järvamaal aastal 2006

Järvamaal on läinud hästi ja sedasama saab ka Reformierakonna kohta öelda.

Koostöö kõige suuremaks viljaks oli Eesti Vabariigile uue presidendi valimine. Järvamaal toimis Reformierakonna eestvedamisel koostöö teiste erakondadega hästi. Tublit tööd tegid Reformierakonna piirkonnajuhid ning erakonna nimekirjas volikokku valitud liikmed. Igas omavalitsuse volikogus esitati valijameheks kandidaat, kelle presidendieelistuseks oli Toomas H.Ilves ning enamusel juhtudel osutus volikogu enamuse tahe Ilvese poolt olevaks. Kuna Järvamaa inimeste enamuse soov oli valida presidendiks Ilves, siis nii ka Estonia kontserdisaalis läks.

Reformierakonnal on värskelt valitud presidendiga veelgi tihedam seos. Nimelt endine Reformierakonna Järvamaa arendusjuht Heli Suvi töötab nüüd presidendi kantseleis. Uueks arendujuhiks konkureeris edukalt Janno Lehemets.

Selgeks koostöö vormiks tuleb pidada Järvamaa Arengulepet, mille üks osapooltest ka Reformierakond on. Siinkohal on hea meel tunnustada Üllar Vahtramäe edukat eestvedamist, mille tulemusel sai arenguleppest sisukas ja reaalne dokument.

Kahjuks pidi Reformierakond 2006 a palju aega kulutama võitlusele uute busside liiniletuleku ja bussiettevõtja antud lubaduste täitmise eest võideldes. Reformikad ei saa pealt vaadata, kui Järvamaa inimeste huve jalge alla tallatakse, nende taskust raha ära võetakse.
Reformierakonnal on olnud aasta samad nõuded – lepingud on täitmiseks ning isiklikke majandushuve ei tohi eelistada avalike huvide ees. Mõlema vastu on Paide linnapea ja Roosna-Alliku volikogu liige oma firmadega eksinud.
Suurem avalik aktsioon toimus kevadel Türi lillelaada ajal, kui erakonna noored jagasid lendlehti, mille sisu näete lisatud lingilt: http://www.toniskoiv.ee/veb/?id=1&gallery=24

Heli Suvi Järvamaa Ühistranspordikeskuse (JÜTK) juhatuse liikmena oli selgesõnalisem lepingute täitmise nõudja. Tulemust teame me kahjuks kõik – lepingud on siiani täitmata, kuid Suvi on JÜTKi juhatusest Paide linnavõimu poolt tagasi kutsutud. Tähve Mildi asemel sai uueks JÜTK-i juhatuse liikmeks maavanem Üllar Vahtramäe. Jätkub kindlasti lepingute täitmise nõudmine ning jõuavad ka uued bussid Paide-Türi liinile.

Kuna tänu avalikule survele (kevadine kampaania, artiklid ajalehes jmt) on siiski mõned uued bussid liinile tulnud, võib reformierakonna tööd tulemuslikuks pidada. Jätkame inimeste huvide eest seismist ka järgmisel aastal

Teede olukord Järvamaal vajab parandamist pea kõikjal, et parandada inimeste elukeskkonda, kaasa aidata ettevõtjate tegevusele ning tõsta üldiselt inimeste heaolu. Ma muide usun, et lähiaastatel on võimalik muuta kõik maakonna teed tolmuvabaks. Konkreetselt tõi 2006 a tulemuseks, et Päinurme ettevõtjate mure Koigi-Päinurme tee pärast saab järgmisel aastal murtud. Ministri poolt Riigikogu liikme kirjale antud vastus lubab, et 2007 a tee parandatakse. Ettevõtjad saavad siis edasi tegutseda, inimestele tööd anda ning kohalikku elu arendada. Jälgin hoolega, et tee ikka korda saab.

Mõne sõnaga eraldi Paide kui Reformierakonna suurima piirkonna tööst. Olenemata opositsiooni rollist linnavolikogus on reformikate panus linnajuhtimisse märkimisväärne olnud. Ära on hoitud nii mõnigi otseselt seadusega pahuksisse minna võinud eelnõu vastuvõtmine, näiteks Sillaotsa parkla müük ilma konkursita volikogu liikmetega seotud firmale, on linnavalitsust tööle sunnitud näiteks piimatööstuse Tallinnast Paidesse ületoomisel või elamuehituseks detailplaneeringute algatamisel. Tublit tööd on teinud Kristjan Kõljala juhitud revisjonikomisjon, tuues välja mitmeid linnavõimu kahtlasi tehinguid, et mitte öelda kuritarvitusi.

Järvamaa Noorte Reformiklubi on 2006. aastal aktiivsete liikmete näol esindatud olnud kõikidel üle-eestilistel noorte ja vanemate erakonnaliikmete ühisüritustel. Suurim 2006. aasta projekt, mis kevadel ellu viidi, oli Euroopa Noorte projekti raames korraldatud noorsoovahetus Väätsa vallas. Nädal aega kestnud projektis „Minu valik” osales 10 noort Eestist, Portugalist, Iirimaalt ning Bulgaariast. Tutvuti erinevate kultuuride ja kommetega, arutleti mitmetel noori ja ühiskonda puudutavatel teemadel, sealhulgas Euroopa Liidu temaatikaga seonduvast (liikmesriikidest, ühinemisest jne). Alates septembrist juhib Järvamaa Noorte Reformiklubi tegus ja kohusetundlik Kadri Jakobson Paide Ühisgümnaasiumist. Novembrikuus toimunud Reformierakonna Noortekogu kongressil valiti üle-eestilisse juhatusse praegune Väätsa vallavolikogu esimees Age Kivimägi. Kohalikes omavalitsustes jätkavad volikogude liikmetena parema tuleviku nimel 5 reforminoort.

2006 a suvi tõi Reformierakonnale juurde uue piirkonna Järva-Jaani, juhiks aktiivne ettevõtja Teet Kallakmaa. Reformierakonnal on piirkonnad veel Koerus, Amblas, Karedal, Koigis, Paide vallas, Paide linnas, Imaveres, Väätsal, Türil, Roosna-Allikul.

Reformierakond pidas 2006 a oma traditsioonilised suvepäevad seekord põhiliselt laste ja perede peale mõeldes Vembu-Tembumaal. Kuigi tegelikult oli Kurtnas asuvas laste lõbustuspargis tegevust ka täiskasvanutele, seda on näha pildigaleriistki: http://www.toniskoiv.ee/veb/?id=1&gallery=7

Kalendriaasta lõppes jõulupeoga Tartu Ülikooli Türi Kolledži kohvikus. Meeleolukal õhtul seati lihtne eesmärk 2007 a Riigikogu valimisteks – võita! Lisaks tutvustas Katrin Kuldma oma uut stiiliraamatut, saadi uusi teadmisi peene joogi kohta ning selgus ka nutikam piirkonnajuht – Mati Hõbemägi Imaverest.

Reformierakonna poolt soovin kõigile kaunist aastalõppu ning paremat uut aastat!

Tõnis Kõiv
Järva MKO juht
Reformierakond

Postitatud 28.detsember 2006

Arvo Sarapuu valetab

Arvo Sarapuu on alatu valetaja, arvatavasti püüdes nii kõrvale pääseda sisulistes küsimustes vastuste andmisest, rahvale oma tegude selgitamisest.

Arvo Sarapuu on oma lühikeses loos (avaldatud Järva Teataja 15.dets 2006 numbris) jõudnud otseselt valetada lausa kolmel korral. Ei saa muidu, kui pean need valed ümber lükkama. Agressiivne ja jõuliselt esitatud suur vale viib sihile – nii arvas natsiriigi ideoloog. Eksivad need Sarapuu nõuandjad, kelle arvates valetamine päästab probleemidest. Hoopis hullemaks teeb.

Esimene vale – ähvarduskirjad peale kohalikke valimisi. Ei ole saatnud Sarapuule mingeid ähvarduskirju, ei enne ega peale valimisi. Seda on ju lihtne tõestada, sest süüdistajal peaks kirjad olemas olema. Näidaku need ette! Ta ei saa seda teha, sest kuna kirju ei ole, ei saa ka midagi näidata.

Arvo ja Kersti Sarapuu nautisid enne 2005 a valimisi olukorda, kus nad auväärsete ristivanemate rollis olles said meie kodus külas käies paljudel juhtudel head nõu. Ristivanemate hea käekäik on ju ka ristilapse vanemate huvides. Ei saa salata, et 2005 a oktoobrist olukord muutus. Kuna Reformierakond jäi Paides opositsiooni, ütlesingi Arvole väga otse – enam ma sulle nõu ei anna, sest nüüd me asume poliitilises mõttes teine teisel pool rindejoont. Nüüd pead ise hakkama saama.

Teine vale – hambaproteesihüvitise otsus Haigekassa nõukogus.

Esitasin käesoleva aasta septembris Haigekassa nõukogusse kirjalikult ettepanekud pensionäride hambaproteesihüvitise kahekordistamiseks ja hüvitise maksmisel vanusepiiri kaotamiseks. Nõukogu arutas minu ettepanekut nii oktoobris kui novembris. Nõudsin proteesihüvitise 4000 kroonile tõstmise ettepaneku hääletamist ning nõukogu enamus oli mu ettepanekuga päri, otsus oli sündinud. Haigekassa pressiesindaja teates, mis eelnevalt ka sotsiaalministeeriumis üle vaadatakse, oli mainitud ka hambaproteesihüvitise tõstmise ettepaneku tegija. Teate põhjal tehtud uudistes märgiti samuti ettepaneku tegija ära. Pool kuud hiljem aga ilmub välja täiesti kõrvaline isik Arvo Sarapuu ja püüab musta valgeks rääkida.

Soovitan tal erakonnakaaslasest sotsiaalministrilt nõu küsida enne kui valet pritsima hakata.

Kolmas vale – kaebekirjad politseile. Mina ei ole kirjutanud politseile ühtegi kirja ega esitanud avaldust. Ka seda on väga lihtne kontrollida, tuleb vaid politsei kirjade registrit vaadata või lihtsalt neilt küsida. Kõik sissetulnud kirjad on ju registreeritud.

Jagan paljude järvamaalaste arvamust, et hakkab juba villand saama neist probleemidest bussidega ja pidevatest skandaalidest. Tegeleksin minagi parema meelega hoopis muuga. Kui ma aga näen, kuidas paljude inimeste õigusi rikutakse, neid lausa petetakse, ei saa ma vaiki olla. Kõige suurem probleem ongi rahva petmises.

Kujutage ette olukorda, kus ostate näiteks kasutatud auto, mille ehitusaastaks on märgitud 2005. Paberite vormistamisel on teil hea meel, et saite hea hinnaga pea-aegu uue auto. Kui aga kodus autot üle vaadates selgub, et ehitusaasta on hoopis 1999, saate väga pahaseks. Pakuti uuemat autot, kui tegelikult saite hoopis vanema. Puhas pettus. Mida sel juhul ette võtate? Kas olete vakka ja tunnete rõõmu selle üle, kui hästi suudeti teid ära petta? Või tõstate kära ja nõuate siiski lubatut ehk siis 2005 a autot? Sarapuu on oma firmadega käitunud just eeltoodud näite kohaselt. Pakkunud keskmiselt 6,6 aastat vanu busse, võitnud hanke, kuid tegelikult liinile saatnud vanemad bussid.

Näidet laiendades – mida te võtaksite ette, kui automüüja püüab järgmise sammuna oma sõpra auto-ostja pere liikmeks sokutada? Eesmärk lihtne, et pere saadud vanema autoga siiski nõus oleks ega nõuaks uuemat autot. Kuigi seda ju algul otsesõnu lubati, pandi lepingussegi kirja.

Mina olen seda meelt, et tuleb nõuda lubatu täitmist. Minu aktiivsus on põhjustatud sellest, et bussireisijate eest seistes nõuda neile lubatu täitmist. Sellega seoses olen valmis ära kannatama kogu sopalaviini, mis inimeste huvide eest seismisega kaasneb. Lubadused on täitmiseks nii poliitikas kui ettevõtluses.

Tõnis Kõiv

Riigikogu liige

Postitatud 19. dets 2006