Metsanduse pudelikael

Mööduvast nädalast jääb eelkõige meelde muidugi ööistung, aga toimus ju muudki. Teisipäeval arutasime RK konverentsisaalis keskkonnakomisjoni algatusel metsanduse arengu pidurit ehk metsaveokite täismassipiirangu mõju… 

Rahvusvahelisel seminaril jagati Soome, Läti ja Rootsi kogemust ning loomulikult saime ülevaate Eesti olukorrast.  Aga kõigest järjekorras.

Soomes hinnatakse auto raskuse lubatavust arvestades telgede arvu. Mida rohkem on telgi, seda rohkem raskus laiali kandub ja vähem teed kahjustab. Täna on Soomes lubatud sõita 7-teljelise autoga täismassiga 60 tonni. Soome Transpordiministeeriumi strateegiaettepaneku kohaselt tõuseb see järgmise 5 aasta jooksul 64 tonnini, 8 -teljelise veokiga on 68 tonnini ja 9-teljelise veokiga 76 tonnini.  Lisaks on plaanis tõsta koorma kõrgust 20 sm võrra 4,4 meeetrini. Põhjendused lihtsad – väheneb teede kulumine, veokite arv teedel ning seega ka transpordikulu ja vajadus veokijuhtide järele. Soomes nimelt on lähiaastatel palju metsaveokite juhte pensionile siirdumas ning asendust ei ole peale kasvamas.

Rootsis on juba aastakümneid kehtinud 60 tonnine täismassi piirang. Nende teedevõrk on hea, keskkonnaspektid tähtsad ja majanduslik mõtlemine paigas. Seetõttu on nad viimasel kolme aastal Põhja-Rootsis katsetanud 90-tonniseid autoronge ning nüüd laiendavad katsetusi kogu Rootsile. Teed on kvaliteetsed, ehitatud heaperemehelikult ning nii saabki järgmisi samme astuda.

Lätis leppis metsasektori ja valitsus kokku ja nii sündiski 2010 a kevadel valitsuse määrus, mis tõstis vähemalt 6-teljeliste veokite täismassi piirangu 52 tonnini. Arvestati, et Läti metsandus konkureerib Soome ja Rootsiga ühises majandusruumis ja neil on lubatud täismass veelgi suurem. Lätlased ei saanud viidata Eestile, sest meil kehtib üldine piirang 40 tonni, mida on talvel võimalik suurendada 44 tonnini.

Erinevad ettekandjad kirjeldasid Eesti olukorda. Kõigepealt ei suuda me  mõistlikult hinnata teljekoormuse tähtsust. Soomlastel ja rootslastel on lubatud teljekoormus ca 8,5 tonni (täismass jagatud telgede arvuga) ja see täismassi suurenemisel säilib, sest lisatakse ka telgi. Lätis lubatud teljekoormus on samuti ca 8,5 tonni, aga Eestis 7,3 tonni ja osad teedemehed on vastu täismassi suurendamisele isegi koos telgede lisamisega. Teadlased tõid välja, et hiljuti tehtud täismassipiirangu tõstmise mõjude uuringus on positiivset mõju märkimisväärselt alla hinnatud. Suuremad koormad võrdub väiksem läbisõit (summaarne vähenemine oleks 42%), väiksem kütusekulu ja väiksem teede kulumine. Kuna mets on ju hajutatud üle Eesti siis on autotranspordi kasutamine vältimatu. Nii tookski piirangu leevendamine tulu eelkõige metsaomanikule ja seejärel kogu metsasektorile. Samas ei saa kõrvale jätta kõiki teisi majandusharusid, mida piirangu leevendamine positiivselt mõjutaks, näiteks alandaks tanklas kütuse hinda kütuseveoki täies mahus koormamine tänase 3/4 asemel jne.

Täismassi piirangu muutmisel mõju liiklusohutusele puudub, küll aga tuleks investeerida mõnikümmend miljonit eurot sildade tugevdamisse. Kõige kurioossem ongi selle loo juures, et Maanteeamet kasutab siiani vene-aegseid teede-ehitusnorme. Tol ajal olid aga hoopis teistsugused veokid ning ka liiklustihedus. Lisaks on väidetavalt 2006 a otsustatud 1 cm õhem asfaldikiht teedele panna. Et saaks sama raha eest pikema lõigu asfalti, mis aga jälle kiiremini ära kulub?! Inglased ütlevad selle peale, et nemad ei ole nii rikkad, et saaks endale lubada odavaid asju.

Oma osa on veel ka ebakvaliteetsel tööl. Riigikontroll hindas hiljuti Maanteeameti tööd meie teede ja sildade hooldamisel ja oli väga kriitiline. Konkreetselt heitis audit ette sildade mitte hooldamist ja seeläbi nende kvaliteedi halvendamist.

Riigikogu Keskkonnakomisjon on otsustanud koostada raporti “Raskeveokite täismassipiirangute mõju metsanduse arengule ja keskkonnaseisundile”  ning toimunud seminar oli osa raporti koostamise protsessist. Loodetavasti annab valmiv raport piisava sisendi, et sünniks mõistlik kokkulepe majanduse ehk maksude maksja ja teede-ehituse ehk maksuraha kulutaja vahel, mille tulemusel paraneks metsasektori konkurentsivõime ja kasvaks maksude laekumine riigieelarvesse.

4 mõtet “Metsanduse pudelikael”

  1. Siiski on veokite täismassipiirang metsaomanikele rahalises mõttes vähem oluline kui näiteks EV Põhiseadusega vastuolus olevad Metsaseadus ja Jahiseadus ning erikütuse kasutamise keeld. Kokkuvõttes viivad nad selleni et meie kasvavat metsa kas ei saa raiuda või pole mõtet raiuda. Liiga kõrge puidu omahind tekitab probleeme metsa rasketööstusele – seda näitab näiteks kuue pöördumine. Samal ajal on vale järeldus nagu oleks see tingitud puidu ahju ajamisest. Puitu tulebki ahju ajada. vastasel korral jääb ligi kolmveerand meie puidust asjatult metsa lagunema. Lähemalt: http://www.eramets.ee/foorum/viewtopic.php?id=4546
    http://www.eramets.ee/foorum/viewtopic.php?id=5814
    http://www.eramets.ee/foorum/viewtopic.php?id=5503

    1. Tere, tänan kommentaari eest! Vaatasin, et olete lingitud foorumis väga pikalt metsanduse teemat lahanud. Arvan, et see arutelu on toonud kaasa osaliste suurema mõistmise, millest üldse jutt on. Teie viidatud jahiseadust on ette valmistatud juba mitu aastat ning väidan, et osaliste arusaamad on aastatega lähenenud, mitte kaugenenud. Metsaomaniku roll on kasvanud jahimehe kõrvale ja tõusnud kõrgemale, mis on ka loomulik. Kui uuenenud jahiseadus Riigikokku jõuab siis arutame ta korralikult läbi ja võtame vastu.
      Metsaseadus ei ole EV Põhiseadusega vastuolus. Küll tuleks seal kirjas olevat leevendada ehk anda omanikule rohkem õigusi (ja kohustusi ning vastutust, sest need kolm käivad alati käsikäes) oma vara eest hoolt kandmiseks ja majandamiseks. Metsa majandamine on täiesti normaalne tegevus, mitte mingi eriolukord.
      Erimärgistusega kütus on tegelikult fossiilne kütus, mille kasutamine saastab loodust ja mille kasutamist ei peaks soodustama. Energiakulu, sh kütusekulu on meil toodetu ühikhinnas liiga suur ja soodustuse kaotamine aitab ettevõtjail kasutusele võtta innovatiivseid lahendusi, mis kütuse osakaalu vähendavad.
      Veokite täismassipiirangu leevendamine ehk sidumine teljekoormustega on üks võimalustest vähendada metsaveokite sõite ehk vähendada kütusekulu ja saadud sääst jõuab ka metsaomanikuni (kännule jääb rohkem raha).
      Soovin teile edu!

      1. Minu teada on ka Soomes käimas uue Metsaseaduse väljatöötamine ja põhjuseks on toodud enam – vähem sama mis ma foorumis esitasin. Ka seal on leitud et praegune seadus rikub metsaomanike põhiseaduslikke õigusi. Näiteks raievanusest tahetakse üldse loobuda.
        Kas Teie kujutaksite ette olukorda kus töösturile tehtakse samal hulgal ettekirjutisi millega sisuliselt tullakse riigi poolt tema ettevõtet majandama? Ilma riigi poolt tulemuste eest mingit vastutust võtmata. Kas me hakkame ka sel juhul rääkima et anname omanikule rohkem õigusi oma vara eest hoolt kandmiseks ja majandamiseks? See oleks ju täielik nonsens. Oleme ilmselt kõik veel kinni nõukogude aegsetes mallides kus mets ja maa ei kuulunud eraisikutele. Õigemini oli neilt ära võetud. Asjadest parema arusaamise huvides soovitan tutvuda veel ühe teemaga: http://www.eramets.ee/foorum/viewtopic.php?id=5766

        1. Olen täiesti nõus, et puude raievanus on ebavajalik piirang metsaomanikule ning vajab kaotamist Eestiski. Jõudumööda.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga