Kuidas võidelda müraterrori vastu?

Eesti riigi kodanikud on vabad, neil on õigused, kohustused ja vastutus lahutamatult omavahel seotud. Sellegipoolest juhtub kahetsusväärselt tihti, et inimesed kasutavad oma õigust kuulata muusikat nii, et läheb meelest teise inimese täpselt samasugune õigus mitte kuulata muusikat…

Valju muusika mängimine häirib teisi inimesi, rikub nende õigusi ning seda on päris tabavalt lausa müraterroriks nimetatud, viide Postimehes avaldatud artiklile.

Et inimesed ei peaks müraterrori all kannatama ega muutuks olukorda lahendama asudes ise kurjategijaks (Kuslapi juhtum), siis järgnevalt kolmeosaline retsept käitumiseks.

Riigikogu võttis selle aasta veebruaris vastu korrakaitseseaduse, mis seab kaaskodanikke häiriva müra täiesti uude valgusse. Enam ei ole vaja otsida lahendust kohaliku omavalitsuse avaliku korra eeskirjast. Üle Eesti kehtib selge põhimõte – iga inimene on vaba kasutama oma õigusi nii, et ta ei takista teisel inimesel oma õigusi kasutada. Reformierakonna valimisprogrammist jõudis kehtivasse valitsusliidu leppesse ka siht hoida avaliku võimu tähelepanu all võitlus kaaskodanike avaliku korra rikkumisest lähtuva mürareostusega.

Seega on igaüks vaba valima, millist muusikat ta kuulab. Sama vaba on ka teine inimene (näiteks naaber), valides mitte muusika kuulamise. Seega, kui ma tahan kuulata muusikat nii valjult, et ka naaber paratamatult kuuleb, siis pean ma enne naabrilt küsima ehk tema nõusoleku saama. Kui ei taha minna naabrilt küsima, tuleb muusika kuulamiseks valida viis, mis välistab müra levimise naabri juurde.

Esimene samm. Kui kuulete oma kodus soovimatut muusikat, tuleb võimalikult kohe minna ja müratekitajale eeltoodud jutt ära rääkida. Et teil ei ole midagi naabri muusika kuulamise vastu, aga teie ei taha muusikat kuulata. Paluge naabril muusikat kuulata nii, et helid ei leviks üle kinnistu piiri teieni. Selleks on võimalik kasutada kõrvaklappe või lihtsalt heli vaiksemaks keerata. Oma õiguste eest tuleb seista viisakalt, ei ole vaja sõimata ega ähvardada. Tuleb viisakalt ära taluda ka esimene levinud vastureaktsioon – “oma maa, teen mis tahan” – ning uuesti selgitada: jah, omanikul on vaba õigus teha omal maal, mida ta tahab, aga tal ei ole õigust teha seda nii, et mõju naaberkinnistule ulatub.

Teine samm. Kui ühest korrast viisakalt rääkimisest ei piisa ja müraterror jätkub, tuleb minna teist korda rääkima. Mõnikord ei ole inimesed seadustega kursis ning seetõttu kaitsevad end viitega „öörahule“. Vastuseks tuleb uuesti rahulikult selgitada korrakaitseseaduse sätteid, mis ei luba teist inimest häirivaid tegevusi olenemata kellaajast.

Kolmas samm. Kui kahest viisakast palvest ei ole piisanud, tuleb kolmandal korral öelda, et olete sunnitud pöörduma politsei poole. Politseisse helistamisel on väga oluline öelda oma nimi ja selgitus, et teid häirib kellegi konkreetne tegevus ning teie esitate sellekohase kaebuse. Häirimine on käsitletav väärteona vaid juhul, kui on inimene, kelle õigusi rikutakse, keda häiritakse. Vaidluse puhul on seadus näinud ette, et olukorda tuleb hinnata keskmise inimese tajumise järgi. Kohaletulnud politseinik ongi keskmise inimese kehastuseks ja otsustajaks, kas naabri tegu häiriks keskmist inimest või mitte.

Kodanike riigis ei ole häbiasi oma õigusi teada ja nende eest seista.

PS! Kui teil on soov oma konkreetse probleemi lahendamiseks nõu küsida siis saatke palun e-kiri aadressile tonis@springboard.ee või helistage 50 65300.

38 mõtet “Kuidas võidelda müraterrori vastu?”

  1. Tere

    Üks üsna oluline müraliik on veel, mida millegi pärast sallitakse: eriti valjuhäälsed mootorrattad, mille tekitatud plärin on jalakäijatele tervist kahjustav. Valjust mürast tekkiv kahjustus ei taastu, s.t kuulmisnärvid ei taastu ja neid jääb aja jooksul järjest vähemaks kuni inimene jääb kurdiks või muutub indaliidiks..

    Tihti on need mootorrattad Harleid.

    Kogu see plärin on nii vali, mida üks eriti vana tehnologiaga 1 liitrise mootoriga Harlei tekitab, et jalakäijad omavehel rääkida ei saa, koretrites/ majades ärkavad kõik ülesse. See, et lubatakse sellistel asjandustel ringi sõita või veel hullem neid müüakse ARKi loal on üsna uskumatu. Samas autodele esitatud saaste- ja müranormid karmistuvad iga aastaga, 16 liitrise diiselmootoriga veoauto möödasõitu ei pane tähele.

    Viide ühele teisele blogile http://urmase.blogspot.com/2011/06/motoidiootidest.html ja veel üks kommentaar:
    Mh, autotootjad on sunnitud müra vähendamiseks midagi ette võtma, linnad üritavad erinevaid meetmeid kasutada transpordimüra vähendamiseks, tööstused maadlevad müraga st müra kui saastet üritatakse pea igal pool vähendada, selleks tehakse suuri kulutusi ja pingutusi. Paljud motikatootjad käivad aga millegipärast teises suunas.

    Või peaks linnades kus niigi palju müra, mürarikaste aparaatide liiklemise ära keelama? Või vähemalt öisel ajal läristamise keelustama? Sest noh, hilisõhutses uinuvas linnas, kus tuhanded inimesed hoiavad ka aknaid lahti, ei ole sihilik, lõbu pärast mürategemine kuigi viisakas.

    Tervitades,
    Mart Nigul

    1. Tere,
      suur tänu asjaliku kommentaari eest. Mootorrataste müra on tõesti märkimisväärne. Tavaliselt peavad mootorratturid endid viisakateks ja teistega arvestavateks, kuid kindlasti on ka erandeid.
      Mootorsõidukite müra vastu võitlemiseks võiks üks võimalus tõesti olla tehniliste tingimuste karmistamine, analoogselt autode väljalaskesüsteemiga. Ei tohi teatud detsibelle ületada. Teine võimalus oleks aga harjutada tsikliomanike ja ülejäänud kodanike rahumeelset kooselu, paigaldades vaikust nõudvad lisatahvlid elurajoonidesse sisenevatele teedele. Ega üks märk nüüd üleöö inimest ei muuda, aga sõnum on siiski antud ja küll ta kohale jõuab. Oma naabri kogemusest tean öelda, et tsikliga on võimalik küla vahel ka väga vaikselt sõita, kiirendada alles külast välja jõudes.
      Arvan, et paljud tsiklimehed naudivad oma tsikli mürinat niivõrd, et neile ei tule pähegi, et see kedagi segada võiks. Lisatahvliga saabki öelda.

      Parimate soovidega

      Tõnis Kõiv

      1. Tere

        Siiski arvan, et üksikud on väga tagasihoidlikult öeldud. Omast kogemusest ütlen, et see protsent on julgelt üle 50 ning linnas ei ole teie pakutud lahendus reaalne. Ja olen üsa kindel, et müra piirangud tehniliste piirangte näol ning kontrolliga on ainuke lahendus. Ja ikkagi ma ei saa ma aru, miks naabrimees võib oma lärin-plärin mootorrattaga linnas sõita kahjustades teiste inimeste tervist ja nende kinnistu kasutamist. Ei ole ju võimalik, et iga inimene hakab tee naabrimehele mürast rääkima. Olen üsna kindel, et teie naabrimees teie juures on oma plärinaga tagashoidlikum, aga natuke maad kodust eel, kus ta muutub nii- öelda ananüümseks… . Seega loodetavasti kehtestatkse mootoratastele sama kõrged saastenormid nagu autodele ja seda peaks tegema EU tasemel.

        Tervitades,
        Mart

      2. Tere

        Siiski arvan, et üksikud on väga tagasihoidlikult öeldud. Omast kogemusest ütlen, et see protsent on julgelt üle 50 ning linnas ei ole teie pakutud lahendus reaalne. Ja olen üsa kindel, et müra piirangud tehniliste piirangte näol ning kontrolliga on ainuke lahendus. Ja ikkagi ma ei saa ma aru, miks naabrimees võib oma lärin-plärin mootorrattaga linnas sõita kahjustades teiste inimeste tervist ja nende kinnistu kasutamist. Ei ole ju võimalik, et iga inimene hakab tee naabrimehele mürast rääkima. Olen üsna kindel, et teie naabrimees teie juures on oma plärinaga tagashoidlikum, aga natuke maad kodust eel, kus ta muutub nii- öelda ananüümseks… . Seega loodetavasti kehtestatkse mootoratastele sama kõrged saastenormid nagu autodele ja seda peaks tegema EU tasemel.

        Tervitades,
        Mart

        1. Tere,

          võib-olla tõesti on neid hoolimatult pläristavaid tsiklimehi rohkem. Naabrimehe puhul arvasite õigesti ära, ta sõidabki vaikselt kodutänavalt minema, et siis eemal kõvemini gaasi anda ja hääled valla päästa.
          Tuleb uurida seda mürasaaste normide reeglistikku, kas vajavad reeglid täiustamist või peaks politsei lihtsalt mittekorras tsiklid kordusülevaatusele suunama.
          Parimate soovidega
          Tõnis Kõiv

  2. Tere. Hea artikkel. Tekkis aga küsimus, et milline seadus siis seda näiteks kõrval korteris elavate naabrite terrorit reguleerib? Vaatasin ka seda korrakaitseseadust, kuid sealt ma seda küll ei leidnud. Oli juttu ainult avalikus kohas lärmamisest ja öistest kellaaegadest.

    Parimat

    1. Tere,
      Korrakaitseseaduses on kirja põhimõte, et igaüks on täiesti vaba oma õigusi realiseerima kuni ta ei põrku vastu teise inimese samasugust vabadust. Ehk siis naabril on vabadus kuulata oma korteris muusikat ja teil on täpselt samasuur vabadus mitte kuulata muusikat. Kui siis naaber oma muusikakuulamise õigust kasutades teie õigust mitte kuulata muusikat rikub siis on ta ka rikkunud Korrakaitseseaduses kirjas olevat põhimõtet. Nimetatud seaduses olev põhimõte on tegelikult kodanikuühiskonna aluspõhimõte, mille järgi vabad inimesed oma elu elavad. Vähemalt peaks elama.
      Kahjuks on õigusliku poolega nii, et Riigikogu on küll Korrakaitseseaduse 2011 a veebruaris vastu võtnud, aga seadus ei ole jõustunud. Korrakaitseseaduse jõustumiseks on vaja Korrakaitseseaduse rakendamise seadust, mis tuleb ja tuleb Justiitsministeeriumist Vabariigi Valitsusse, aga ei saa kuidagi tuldud. Vaidlusküsimused on Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi vahel teemal, kui suures ulatuses võib riigi funktsioonidena käsitletavat erasektorist sisse osta. Näiteks kas vanglate valvamist võib turvafirmadelt sisse osta või mitte. Vaidlused on käinud kahetsusväärselt pikalt, venitades Korrakaitseseadusegi vastuvõtmist pea nelja aasta võrra. Olen lootusrikas, et 2013 aastal jõuab Korrakaitseseaduse rakendusseadus parlamenti ja saab vastu võetud.
      Seniks aga soovitan teil naabriga rääkida juttu, et teie elate nii, et püüate naabrit mitte segada. Paluge temal sedasama teha. Igasugune jutt öörahust ei ole asjakohane. Inimeste rahu ei tohi häirida ei päeval ega öösel. Vali muusika kuulamine, mis naabrite kõrvu kostab, ei ole lubatud mitte üheski ööpäeva osas. Samas aga ei tohi ka üle piiri minna – naabri tolmuimeja tööga tuleks siiski leppida.
      Soovin teile rahulikke jõule!
      Tõnis Kõiv

  3. Aga mida teha selliste naabritega, kes konkreetselt hüppavad ja trambivad ja paugutavad ustega? Kui viisakalt ütlema minna, siis päevaks saab vaikuse majja, kuid siis jätkavad endist viisi ja hommikul ärkan jälle trampimise peale. Kindlasti on viga ka halavsti ehitatud paneelmajas, kus iga samm kõvasti kosta on.. Sussidest on ka juttu olnud, kuid kuulmise järgi pole midagi ette võetud.

    1. Ega muud varianti ei olegi kui iga häirimise korral ütlema minna või veelgi parem kui anda märku kirjalikku taasesitamist võimaldaval moel. Mingil hetkel naaber juba teab, et kui müra tekitama hakkab, naaber kohe reageerib. Aja jooksul tekib hulk tõendusmaterjale, millele tuginedes esitada kohtusse hagi ja nõuda naabrilt teatud tegevuste lõpetamist kohtu jõul, võimalik ka hüvitist nõuda. Visadus viib sihile! Soovin rahulikku, aga sihikindlat meelt!

      1. Kuidas see kirjalik taasesitamine siis tõendatav on-see viskab ju minu paberid kõik prügikasti,vb ka läbi lugemata.Tuleb teha koopiad või?

        1. Kirjalik taasesitamine tähendab, et teil on võimalik päevi, nädalaid, kuid hiljem tõestada, et olete naabrile häirimisest märku andnud. E-kirja või SMS-i saatmisel on saatmise aeg hiljem taasesitatav kella-ajalise täpsusega. Kirja postkasti panemine ei ole taasesitamist võimaldav. Paberkirja puhul tõendab kättesaamist vaid tähitult või kulleriga saatmine. Sel juhul saate vastu kviitungi, mis tõestab kirja kättetoimetamist. Kättetoimetamise kviitung koos kirjaga on tõend.
          Teie kirjast jääb mulje, et naabriga on pidev häirimise teemaline suhtlemine. Soovitan kõik naabriga suhtlemised eraldi vihikusse kirja panna (kuupäev, kella-aeg, probleemi põhjus, teie tegevus naabrile märku andmisel ja naabri reaktsioon). Seda vihikut on hiljem võimalik koos teiste tõenditega kasutada, kasvõi kohtus. Aga igal juhul peab seal juures olema kirjalikku taasesitamist võimaldavad tähelepanujuhtimised.

          1. Tere!
            Meil sama probleem.
            Mängitakse toas jalpalli, rallitakse mingi suure mängutraktoriga köögist elutuppa ja tagasi, hüppatakse kõrgust ja kaugust!
            Hommikul ärkad selle müraga ja õhtul lähed magama.
            Viimasele märkusele, et nende põrand on meie lagi, sain vastuseks, et ta ei saa midagi teha, ning ma neid rohkem ei tüütaks vaid kutsuks politsei ja siis oli vaikus 40minutit. (midagi ikka sai teha)
            Ise arvan, et kui neil tehti kapitaalremonti, siis eemaldati vana parkett ja alumised isolatsiooniplaadid ning laminaat pandi otse betoonile, ilma isolatsioonita. Kas nad tohtisid niimoodi ümber ehitust teha? Elame viiekordses paneelmajas.
            Kellele kaebus esitada? Terviseametile, politseile, ehitusjärelvalvele?

          2. Tere, kortermaja on paljude inimeste ühine kodu ja seal kehtivad ühised reeglid. Korteriühistul tuleb ette valmistada ja üldkoosolekul heaks kiita ühiselu reeglid, kus on kirjas, et kortermaja elanikud peavad arvestama teiste inimestega majas. Seejärel saab korterielanikelt nõuda nende eeskirjade järgimist.
            Seni aga tuleb pidevalt teada anda kui müra häirib ja seda kuskile üles märkida, pidada päevikut. Häirivast mürast teada-andmine peaks käima kirjalikku taasesitamist võimaldaval moel ehk siis SMS-i, e-kirja, Messengeri sõnumi vmt teel. Põhiline on säilitada rahu ja olla viisakas (kuigi seda võib olla raske saavutada) ning järjekindel.

  4. Mina olen mootorrattur, alustasin Need on väärt argumendid. Samas autode pärast on häiritud liiklus (ummikud), sõidetakse inimesi SURNUKS, kaasaarvatud jalakäijaid. Mootorratastega teisi liikluses osalejaid naljalt surnuks ei sõideta, samuti reostatakse loodust vähem. Mis me teeme siis?

    Arvestades et autosid on kõvasti rohkem kui mootorrattaid (iga paarisaja paksmao kes üksinda autos istub kohta näen äkki 1 tsiklisti), siis igasugustest heitgaaside ja lärmi juttu ei maksa meile pähe määrida. Kogusummast tuleb rääkida, mitte üksikutest masinatest.

    Päris hea loogika on inimestel – kuna 99% inimesi veab oma paksu perset autoga ringi edasi-tagasi päevast päeva, siis meil on automaatselt õigus kõiges, kuna meid on lihtsalt nii palju. Nii see planeet hukka saab.

  5. Nüüd siis tegutsetud punkt 3 järgi ja avaldusi ca.15-20 vorbitud alates juulist 2014. Täna siis kell 5 hommikul, noor idanaaber on kolistanud, joonud, pidutsenud, politsei käis, nende eesmärk ja pärimine oli, kas avalduse kirjutan (kirjutasin). Minuga läks kauem aega kui naabriga. Talle sooviti head ööd, mulle mitte sedagi, olen magamata ja närvid läbi. Ja talitan ikka edasi viisakalt punktide järgi ? Saan politseist kirja, et isikule on selgitatud vms. Ainult, et tunnen, et enam ei jõua, olen selles riigis pettunud….

    1. Tere Raul, tänan kommentaari eest! Jäi mulje, et politsei ei ole teie avaldustele kuidagi reageerinud, mis on tavatu. Tavapäraselt määrab politsei öörahu rikkumise eest paarisajaeurose trahvi ja tavaliselt see mõjub juba esimesel korral. On teil infot, on politsei teile teatanud, milliseid meetmeid nad on lisaks selgitustele kasutusele võtnud? Mõistan täiesti teie frustratsiooni, sest kui pidevalt teie kodurahu rikutakse siis ajab ikka vihale küll. Saaksite te palun politsei vastuse teie avalduse siia kommentaariumisse ümber kirjutada?

  6. Tere!
    Siin valik vastustest minu avaldustele.
    1. Meie poolt on kontrollitud asjaolusid ja selgitatud EV kehtivate seaduste järgimise vajadust ning õigusrikkumistest tulenevat vastutust ja tagajärgi
    2. Korteriomanikuga viidi läbi profülaktiline vestlus, selgitati EV kehtivate seaduste järgimise vajadust ning õigusrikkumistest tulenevat vastutust ja tagajärgi
    3. Politsei vestles korteri omanikuga, keda on hoiatatud seaduste mittetäitmise korral kaasneva vastutuse eest
    4. Meie poolt on õigusrikkuja võetud vastutusele ja karistatud prgf. 262 järgi rahatrahviga
    5. Teavitame, et meie poolt on õigusrikkuja võetud vastutusele prgf. 262 alusel
    6. Viidi läbi profülaktiline vestlus, selgitati Eesti Vabariigis kehtivate seaduste järgimise vajadust ning hoiatati nende mittejärgimisest tuleneva vastutuse eest.
    7. Rikkumise toimepannud isiku tuvastamisel võetakse ta vastutusele seaduses ettenähtud korras, millest Teid koheselt informeeritakse
    8. Meie poolt on korteriomanik võetud vastutusele ja karistatud prgf. 262 järgi rahatrahviga
    9. Meie poolt on õigusrikkuja võetud vastutusele prgf. 262 alusel
    10. Meie poolt on alustatud väärteo menetlust prgf. 262 tunnustel
    11. Meie poolt on alustatud väärteo menetlust prgf. 262 tunnustel
    Iga selle avalduse taga on tuhandeid kadunud närvirakke, mitme inimese magamata ööd ja tegemata teod.
    Politseipatrull on tegutsenud, jõudnud kohale ja korrarikkuja ukse taga käinud. Vahelduva eduga on kas uks avatud või hiirvaikselt korteris istuma jäädud. ilmselt ei ole aga meetmed olnud sellised, mis rahurikkujale oleksid mõjunud. Tõin siin välja ametlikud sisud, omaettte teema on kohalesaabunud patrullide täiesti erinev suhtumine minu muresse – mõni mees kehitab õlgu, loivab ukseni ja ütleb, et politsei ei saa siin midagi teha, teine mees justnagu peeglis tegutseb resoluutselt ja kiiresti – üldmulje jääb, et selle probleemiga ei taheta tegeleda. Konfliktsituatsioon aga süveneb iga korraga ja järgmine väljakutse võib tähendada juba midagi oluliselt hullemat.
    Väidetavalt lahendatakse sellised olukorrad Põhjamaades hoopis karmimalt ja sellistel sigatsejatel ei lasta korterelamutes naabreid järjekindlalt ruineerida sildi all: mina elan siin. (vene keeles)
    Tänan!

    1. Tänan ülevaate eest! Teoreetiliselt on politsei käitunud õigesti. Alguses on õigusrikkujaga suheldud ja alles seejärel on kasutusele võetud järgmine abinõu – rahatrahv. Teistest näidetest tean, et politsei poolt määratud trahvid kodurahu rikkumise puhul on märkimisväärsed (nii paarisaja euro ringis). Siin aga näen, et vähemalt kuuel korral on rikkujale määratud karistuseks rahatrahv ja see ei ole ikka mõjunud??? Midagi peab siin nüüd valesti olema. Kas rikkuja puhul on tegemist asotsiaalse isikuga, kes lihtsalt trahve ei maksa ja kellelt sissetuleku puudumise tõttu on trahve ka raske sisse nõuda? Aga kuidas ta siis korteris elada saab, kes selle kinni maksab? Või on tegu isikuga, kellele politsei poolt määratud trahvid ei mõju, on liiga väikesed. Aga politseil on ju õigus rikkumise korduvust ja rikkuja ilmset soovimatust rikkumisest hoiduda arvesse võtta ja veelgi rangem karistus määrata?
      Äkki te oleksite nõus saatma otse mu e-posti aadressile viimati teile politsei poolt saadetud kirja, et saaksin sellele viidates omalt poolt arupärimise esitada. Miks ei ole politsei suutnud õigusrikkumist lõpetada? Mu e-posti aadress on tonis.koiv@riigikogu.ee
      Teid ette tänades

  7. Tere. Kus on Korrakaitseseaduses see säte, mis ei luba teist inimest häirivaid tegevusi olenemata kellaajast. Tänan.

    1. Korrakaitseseadus on aluspõhimõttena kehtestanud, et iga inimene on vaba kasutama oma õigusi nii, et ta ei takista teisel inimesel oma õigusi kasutada. See põhimõte on kodanikuühiskonna alustala. Kodanikuühiskond tähendab vastutustundlike kodanike ühiskonda, kes suudavad käituda enda kui teiste huve arvestavalt. Seetõttu ei ole põhjust otsida iga konkreetse asja kohta seaduseparagrahvi. Neid ei saagi olla, sest see, mis on ühes olukorras keelatud võib teises jällegi lubatud olla. Kui te otsite õigustust oma teisi häirivale teguviisile siis ärge otsige, seda ei ole olemas.
      Kui aga otsite tuge oma nõudmisele häirimise lõpetamiseks siis kasutagegi oma õigust mitte kuulata muusikat ning apelleerige reeglitele, mis reguleerivad muusika avalikku esitamist (levimist üle kinnistu piiride avalikku ruumi). Sel juhul peab olema (eelnevalt) võetud avaliku ürituse luba kohalikust omavalitsusest, sõlmitud leping autorikaitsega jmt.

      1. Tere

        Kahjuks KOV pole asjadega kursis ja otsib vaid seadustest ridu. Öeldi, et mitteavalikus kohas on vaid öisel ajal keelatud teisi häirida. Viisakalt häirijaid teavitades oleks mulle peaaegu kallale tuldud ja öeldi, et omal maal teen mis iganes tahan.

        1. Tervist, kahjuks seda ikka juhtub, et KOV ei ole tasemel. Korrakaitseseaduses on selgelt kirjas öörahu häirimise keeld. See tähendab, et öösel rahu häirimise korral on tegu õiguserikkumisega isegi siis kui ei ole konkreetset inimest, keda öörahu rikkumine häirib. Öösel saab politsei mürtsuva muusika peale reageerida ka ilma konkreetse avalduseta, kus inimene enda häirimise üle kaebab. Päevasel ajal on aga teistmoodi. Päevasel ajal saab politsei reageerida häirimisele vaid siis kui on konkreetne inimene, keda kellegi teise tegevus otseselt häirib. See, keda häirib, peab helistama politseisse ja esitama telefoni teel avalduse häirimise kohta ning paluma politseilt abi olukorra lahendamisel. Seejärel tuleb politsei kohale, hindab olukorda (kehastub Korrakaitseseaduse mõttes keskmiseks inimeseks) ja otsustab, kas häirimine toimub või mitte. Enamus juhtudel nõuab politsei häirimise lõpetamist, sest niisama juba keegi politseisse helistama ei hakka. Ikka põhjusega. Politseisse helistades on oluline rõhutada, et olete omalt poolt samme ette võtnud (käinud teisele inimesele ütlemas, et tema tegevus teid häirib ja palunud see lõpetada) ning mis sellele on häirija poolt järgnenud (ähvardamine füüsilise vägivallaga on igal juhul raskendav asjaolu). Samas rõhutan, et häirijaga suhtlemisel on vajalik jääda viisakaks ning selgitada rahulikult, miks tema tegevus on lubamatu ja häiriv. Sõimamine toob vastusõimamise, aga mitte tulemust.
          Päris tihti kohtab õigustust, et “omal maal teen mis tahan”. Jah, muidugi. Seda ju keegi ei keelagi. Tavaliselt tekib aga probleem siis kui omal maal tegutsemise mõjud ulatuvad teise inimese maale või avalikku ruumi. Omal maal võib inimene vabalt kuulata nii valjult muusikat kui soovib, aga kui muusika kostub teisele kinnistule siis on üks maaomanik otsustanud teise eest ja seda õigust tal ei ole. Tehku omal maal, mis tahab, aga nii, et tema tegevuse mõjud ei ulatu teisele, naabri kinnistule. Seda põhimõtet võiks ka naabrile selgitada, et hoidku oma tegevuse mõjud omal kinnistul ja ei olegi mingit probleemi. Igaüks elab oma elu, ilma teist segamata, häirimata.

  8. Tere uuesti. Politsei ametlik seisukoht oli juba ette arvata. Mitteavalikus kohas ei tohi müra tekitada nn öörahu ajal. Muul ajal tee, mis tahad ja kui kõvasti soovid. Viidati ka korrakaitseseadusele
    Et kui ei meeldi, siis pöörduge kohtusse.

    1. Siin peab veel mingi viga olema, sest üldiselt saab politsei siiski üle riigi ühtmoodi Korrakaitseseadusest (KKS) aru. KKS-e paragrahv 54 sätestab avaliku koha, milleks on määratlemata isiku kasutamiseks antud või olev koht. Raske on ette kujutada olukorda, kus naabri tekitatav häiring levib ainult teise naabri isiklikus kasutuses olevale kinnistule, aga mitte kuidagi avalikku ruumi. Kui näiteks müra kostab kortermajas teise korterisse siis kostab ta kindlasti ka maja ette ehk avalikku ruumi. Ühe naabri terassilt või hoovist kostab müra kindlasti ka avalikule teele. Seega taandub kõik sellele, kuidas me asju vaatame või politsei jaoks esitame.
      KKS-e paragrahv 55 sätestab keelud avalikus kohas käitumisele ja paragrahv 56 keelab otsesõnu teist isikut oluliselt häiriva müra. Paragrahv 57 aga sätestab, kuidas tuleb hinnata eelmistes paragrahvides sätestatud käitumise häirivust. Politseinik kehastub keskmiseks objektiivseks isikuks ja hindab ka eesmärki, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning samuti selle piirkonna tavasid.
      Tihtipeale on probleem selles, et häiritud inimene helistab küll politseisse, aga ei ütle selgesõnaliselt, et ta esitab politseile avalduse avaliku korra rikkumise kohta. Aga seda tuleb selgesõnaliselt öelda, sest avaliku korra rikkumise lõpetamiseks või karistuse vormistamiseks on vaja isikut, kelle õigusi on rikutud. Ainult siis kui isik, kelle õigusi on rikutud, esitab politseile avalduse, saab politsei ka tegelikult reageerida, õigusrikkumise lõpetada ja avaliku korra taastada. PS! See tähendab muuhulgas ka seda, et end häirituna tundev inimene peab olema valmis sündmuskohal politsei ära ootama, andma politseile tunnistuse häirimise kohta jmt.

  9. Korrakaitseseaduse paragrahv 56 ütleb, et avalikus kohas on keelatud tekitada müra. Nimetatud müra aga ei teki avalikus kohas- see vaid kandub sinna.
    Asjaõigusseaduse paragrahv 143 on väike lause: pole õigust keelata naaberkinnistult tulevat müra, kui see ei kajusta oluliselt kinnisasja kasutamist.

    1. Korrakaitseseadus sätestab muuhulgas avaliku korra reeglid. Ehk siis oluline ei ole kustkohast müra tuleb, rikkumine toimub kui avalikus kohas on keelatud ajal või teist inimest häiriv müra. Ikka ja jälle tuleb meenutada Korrakaitseseaduse (ja ka mitmete teiste seaduste) aluspõhimõtet – inimene on vaba realiseerima oma õigusi piirini, kus ta põrkub teise inimese samasuguse õigusega. Ehk siis koduses majapidamises mingite tööde tegemine või enda lõbustamine on igati lubatud ja tervitatav, aga vaid piirini, et ei rikutaks teise inimese õigusi. Seda ei saa kunagi lõpuni seadusega paika panna. Kodanikuühiskonnas tuleb kodanikel omavahel suhelda ja mingid asjad kokku leppida. Suhtlemine peab toimuma viisakal ja vastastikku lugupidaval moel. Viisakale selgitusele ja tähelepanujuhtimisele tavaliselt ei vastata ebaviisakalt, veel vähem vägivalla ähvardusega. Kodanikuühiskonnas on kodanikel võrdsed õigused, ei ole sellel rohkem õigusi, kel võimsam helisüsteem ostetud või kel rohkem raha näiteks ATV ostuks. Niisamuti ei saa vaikuse ja rahu nõudmine olla ülemäärane. Elutegevus tekitab helisid ja neid tuleb mõistlikul määral taluda. On seegi osa kodanikuks olemisest.

  10. See on küll tore aga seda aluspõhimõtet ei tunnista ei politsei (vähemalt need, kes ametliku kirjaga vastasid), KOV ega arvatavasti ka kohus, kuna pole mustvalgel kirjas kahjuks. Teie jutt on igati mõistetav aga see, kes tahab müra tekitada, keeldu seadusest ei leia. Inimesi on kahjuks igasuguseid, ka neid kelda teiste nn õigused ei huvita.
    (Olen teisel alal kokku puutunud seadustega ja pean alati seaduse konkreetseid punkte aluseks tooma, et ei oleks pärast jamasid. )

    1. Minul on avalikele andmetele tuginedes veendumus, et politsei tunnistab küll Korrakaitseseaduse aluspõhimõtteid. Lisan kiiruga googli abil leitud paar näidet, kus politsei on reageerinud otsustavalt öörahuvälisel ajal: Tartu, Kaunase puiestee, 2013 a oktoober, kell 13.50 päeval nõudis politsei kortermajas muusika valjusti kuulamise lõpetamist ja kuna sellele ei kuuletutud siis murti maha korteri uks ja vaigistati müra (link uudisele:http://www.tartuekspress.ee/index.php?page=1&id=1743). Teine näide, jälle Tartu, Puiestee tänav, september 2014, kolmapäeva õhtu. Politsei murdis korterisse sisse, et vaigistada sealt tekkiv lärm (http://www.pealinn.ee/newset/politsei-murdis-ukse-maha-et-noorte-peole-punkt-panna-n22051).
      Konkreetseid seaduse punkte on teil vaja siis kui pöördute kohtusse. Enne kohut häirijaga suheldes tuleb rääkida üldisest põhimõttest, et ei teil ega teisel ei ole õigust teist inimest asjata häirida. Teie peate selgelt väljendama, mis ja miks teid häirib ning tegema seda iga kord kui naaber jällegi häiriva tegevuse ette võtab. Naabrile tuleb häirimisest teada anda kirjalikku taasesitamist võimaldaval moel, et seda saaks hiljem kohtus tõendina kasutada. Emotsioonid ja viha on kasutud, solvangud tulevad vaid kahjuks. Oma õiguste eest tuleb võidelda rahulikult ja otsustavalt, läbimõeldult ja kaalutult. Soovitan suhelda ka teiste naabritega, kujundada ühist seisukohta mingite müra tekitavate tegevuste suhtes. Rohkem on raske üldist nõu anda, igal konkreetsel juhtumil on aga omad nüansid, millega tuleb arvestada.

  11. Täna oli politseiga pikk jutuajamine. Ta tõi ka palju näiteid, kus olukord on vastupidine olnud, et polegi midagi teha ja peab taluma lärmi. Seda ka pärast kohtus käimist. Helistada politseisse soovitas samas ikka, et kohtus oleks näha, et oled midagi teinud selle heaks.
    Proovin veel seda kirjalikult naabritele teatada. Suuliselt jutule ei võeta ja ülbitsetakse vaid.

    1. Jah, naabritega tuleb suhelda ja politseisse helistada ning olla valmis ka kohtusse minema. Enda õiguste eest tuleb võidelda, soovin edu!

  12. Kas probleem pole mujal ?
    Lapsed jooksevad üleval korrusel, remonti teevad isased hilisõhtul või varahommikul.
    Mis moottorratturid?
    Eesti kliimas on nas max.3 kuud.
    Praegu ka uued elanikud üleval korrusel, peremees lõpetas puurimise , nüüd hakkas siis tite jooksmine ühest toast teise.

    1. Kortermajas elades on vähem vabadusi kui eramajas. Teiste inimestega koos elades on vähem vabadusi kui üksi olles. Need on kõik valikud, mida inimesed ise teevad, mõnikord nad ei teadvusta ainult oma valikuid.

  13. Kuidas võidelda naaberkinnistul põlevast lõkkest tuulega läbi lahtiste akende tuppa kanduva lõkkesuitsu- ja lõkkesuitsuhaisuga ehk kuidas võidelda tossuterrori vastu?

    1. Tegemist on naaberkinnistult lähtuva mõjutusega, mille suunamine teie kinnistule on teatud juhtudel paratamatu. Aga üldiselt siiski tuleb naabril valida lõkke süütamiseks vaikse tuulega ilm ning lahtise tule kasutamine on eriti tiheasustuses rangelt reguleeritud. Teil aga tuleks naabrile koheselt teada anda, et tema lõkkesuits levib teie elamisse ja häirib teid. Iga mõistlik inimene peaks aru saama, et nii üks omanik naabri suhtes ei käitu.

  14. Tere, küsimus selline, et kas tööstustele (tegu saeveskiga) samuti laieneb öörahust kinnipidamine. Kuhu peaks pöörduma, kas vallavalitsusse ….?
    Aitäh.

    1. Tere, ka tööstused peavad arvestama naabruskonnas elavate inimestega. Esmalt soovitan rääkida saeveski juhiga või omanikuga ning teavitada, et häiringuga tegemist. Põhiline on rääkida rahulikult ja kurta oma muret.
      Kui saeveskist abi ei saa ehk sealsed inimesed teie muret ei mõista siis tuleb pöörduda omavalitsuse poole. Omavalitsusel on kohustus kontrollida, kas saeveski puhul järgitakse maakasutuse reegleid. Kõik tegevused peavad olema planeeritud ja planeerimise käigus mõjud hinnatud. Müra on üks mõjudest, mida tuleb hinnata. Kui on jäänud hindamata siis on omavalitsuse võimuses hinnata, koostöös saeveskiga planeerida, välja ehitada müra leevendavad meetmed jne. Põhiline on ühine arusaamine, et saeveski tekitatav müra on selgelt häiriv, ka antud olustikus häiriv ja elukvaliteeti halvendav.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga