Kodutee maksustamine ehk enda eest tuleb seista

Nädal tagasi avaldas Eesti Ekspress emotsionaalse loo Rae vallast, kus “ärimees” on pankrotipesast inimeste kodutee ostnud ning nüüd nende kasutamist maksustada soovib…

Nädalalehe Eesti Ekspress andmetel on Rae vallas, Rae külas ärimees omandanud enampakkumiselt  Tammi tee, Väike-Tammi tee ja osa Nurme teest ning nõuab nüüd elanikelt eelnimetatud teede kasutamise eest raha. Kahjuks ei ole tegu just erakordse juhtumiga. Analoogseid näiteid on veel ning enamuse neist on põhjustanud ebaõnnestunud kinnisvaraarendused, kus äri pankrotistumise tõttu on vallale infrastruktuuri üleandmise kohustus jäänud täitmata. Pankrotihalduril aga mingit tasuta üleandmise kohustust ei ole.

Ärimehele võib tunduda hea idee osta tänav ja asuda siis selle kasutamise eest raha koguma. Tegelikult on Eesti õigusruum hästi normidega raamitud ja mingit rikastumist kodutee maksustamise läbi olla ei saa. Tasuliseks muutunud teest huvitatud inimestel tuleb ühineda seltsiks ja esitada ühiselt kohtusse hagi tee kasutamise eest õiglase hinna määramiseks. Hagiga koos tuleb taotleda kohtult esialgse õiguskaitse tee kasutamise lubamist ilma tasu maksmata. Eesti Ekspressi lugugi näitab, et esialgne õiguskaitse määratakse ja tee kasutamist takistada ei saa.

Järgmine küsimus on aga selles, et loomulikult nõuab tee hooldamist ja teatud aja tagant ka remonti (või kõigepealt nõuetekohaselt valmisehitamist, kui jäänud poolikuks), mis arusaadavalt vajab raha. Kõik kütuseostjad maksavad avalike teede hoolduse ja korrashoiu eest, sest aktsiis sisaldub kütuse hinnas. Riik kogub aktsiisi kokku ja kasutab riigiteede puhul ning eraldab omavalitsustele nende teede kulude katteks.

Eratee puhul aktsiisist abi ei ole, tuleb eraldi maksta. Tasu suuruse lepivad eraomanikud omavahel kokku. Kui nad seda ei suuda, määrab tasu kohus. Konkreetse Rae valla juhtumi näitel soovib tee omanik saada 50 eurot kuus kinnistu kohta, aga inimesed oleksid nõus maksma vaid 4,40 eurot.  Õiglase tasu määramiseks on kohtutee paratamatu. Nii seadus kui olemasolevad kohtulahendid ei luba tee kasutamisest rikastuda siis ilmselt määrab kohus mõistliku kuutasu, mis toob “ärimehe” tagasi maa peale ja ta saab aru, et tee ostmine ja maksustamine ei ole teadlike ja oma õiguste eest seista suutvate inimeste puhul mingi äri, millega rikkaks saada. Loodan, et ka konkreetsed tänavad ostnud “ärimees” mõistab peale suurt avalikku tähelepanu ja elanike koondumist oma õiguste kaitseks, et mõistlik on tänavad nendesamadele elanikele maha müüa ning millegi tootlikumaga tegelema hakata.

Ajalehes mainitud loos tuleb elanikel samuti koonduda ja ühiselt oma õiguste eest seista. Ideaalis oleks tulnud koonduda juba enne arendaja pankrotti või siis enne tee enampakkumisel müüki.  Kirjeldatud tänavatest üle kilomeetri Tallinna poole on analoogses juhtumis külaselts arendaja pankrotipesast välja ostnud nii kolm tänavat kui vee-ja kanalisatsioonitrassid. Viimased on juba üle antud Rae valla vee-ettevõttele, tänavate osas tuleb veel pankrotistunud arendajaga (kes on vahepealse kompromissi tõttu ikka veel tegutsev) edasi vaielda, aga siingi on vaid üks siht – vallale tasuta üle anda.

Kohalikule omavalitsusele ei saa kindlasti panna kohustust pankrotipesadest tänavaid välja osta. Sel juhul looksime lihtsalt uue võimaluse, kuidas kinnisvara arendades rikastuda. Kui vald on kohustatud ostma, siis saab panna ju täitsa suvalise hinna, mis viga oleks sel juhul pankrotte läbi viia. Konkreetsed ostjad, kes arendusse on kinnistu soetanud, on jätnud kodutöö tegemata või siis ei ole seda ka hiljem ette võtnud. Inimene peab ikka ise vaatama, mida ta ostab, kellele kuuluvad kommunikatsioonid, on nad üldse olemas, kes rajab, millal ja mis neist edasi saab. Kõik eeltoodu ehk põhilised tingimused peaks olema notariaalses lepingus kirjas. Kui arendaja keeldub kirja panemast siis teie keelduge seal arenduses kinnistut ostmast. Kui siiski ostsite ja võtsite riski siis tuleb normaalse olukorra saavutamiseks veel vaeva näha. Külaselts luua, ühiselt pankrotipesast tänavad välja osta, korda teha ning vallale tasuta üle anda. Miks tasuta? Aga seetõttu, et tee rajamine on omaniku kohustus. Kui te olete oma kohustuse täitnud siis te annate vallale üle igapäevase hoolduse ja tulevaste remontide kohustuse ning ise siis sellest vastavalt ka vabanete.

Eesti on vabade inimestega vaba maa. Vabad inimesed võivad sõlmida igasuguseid leppeid, kui nad kokkuleppele ei saa, aitab kohus. Eesti õigusruumis on kodutee kaitstud, seda ei saa meelevaldselt sulgeda ega selle kasutamise eest üüratut tasu nõuda. Aga enda õiguste eest tuleb ikka endal seista, ühiselt on see veel mõistlikum.

2 mõtet “Kodutee maksustamine ehk enda eest tuleb seista”

  1. Väga eluvõõra inimese jutt. Väga suur hulk teid määrati valdade poolt pähe elanikele nende koduümbruse maade erastamisega. Valdades levis praktika, et enne maad ei saa erastada kui võtad tee ka. Kui ei nõustu, siis unusta ära. Ole üks neid, kes ligi aasta otsa pidi taluma vallavalitsuse omavoli ja lõpuks olin sunitud selle tee ostma ca 200m. On valdasid, kes sundisid isegi jupikesi riigimaanteid inimestele erastama. Seda kohtades kui nn. erastatav tee ristub riigimaanteega
    Nüüd tahab vald seda teed tagasi. Miks ma peaksin selle maad nüüd nii sama tagasi andma, seda pärast aastatetagust ülbitsemist ja omavoli vallaametnike poolt. Kui, siis ikka “õiglase hinnaga”, hinnaga, mis maksab selles piirkonnas maa.
    Tekkinud olukorras ja ka teie poolt kirjeldatud juhtumi puhul on peamine põhjuseks ikkagi puudulik seadusandlus ja saamatud vallad, mis on enamuses olematu suurusega ja koos sellega ka olematu haldussuulikusega ja vastutusega. Aga noh meie erakond on selles küsimuses äärmiselt tagurlik ja eluvõõras. Aga sealt suurest linnast võib igasugust eluvõõrast juttu puhuda!

    1. Mina kirjutasin muide Rae vallast, mitte linnast. Analoogseid juhtumeid on uusarendustes üle Eesti. Teie kirjeldate oma kogemust konkreetses omavalitsuses. Mäletan omast ajast omavalitsusjuhina, et teed erastati inimesele koos maja või suvilakrundiga tavaliselt siis kui sooviti plaanimaterjali alusel erastada. See oli grammi võrra odavam kui alternatiiv, kus pidi tellima mõõdistamise. Viimasel juhul mõõdistati teemaa alati elamumaast välja, sest eriti tiheasustuses on erateed nonsess. Haja-asustuses võib veel mõista, et privaatsuse vajadus on nii suur, et viimased sajad meetrid teed on eravalduses ja seaduse jõuga häirijate eest kaitstud. Eks neis valdades, kus nii elanikevaenulik suhtumine erastamise ajal oli, ole kindlasti võim vahetunud ja targem suhtumine asemele tulnud. Paljud omavalitsuses kasutavad praktikat, mille kohaselt kunagi eravaldusse müüdud tee võetakse omanikult lepingu alusel tasuta avalikku kasutusse, koos kohustusega teed hooldada ja remontida. See on lihtsaim ja odavaim viis teemaast n ö “lahti saada”. Lõplikult vabanemiseks tuleb tänagi hulk maakorralduslikke toiminguid teha (üks protsess on minu enda asumis praegu pooleli ja tean täpselt, kui kaua see aega võtab ja palju maksab), et teemaast eraldi kinnistu teha ja vallale tasuta üle anda. Miks tasuta? Sellest kirjutasin juba blogipostituses. Soovin teile jõudu oma probleemide mõistmisel ja lahendamisel!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga