Kas Linnamäe hüdroelektrijaam jääb alles, kas päikesest elektri tootmisel on Eestis perspektiivi ning lisaks koduse Rae piirkonna põlvkonnavahetusest ja suusatamisest…

Jägala jõel asuvast Linnamäe hüdroelektrijaamast (HEJ) kirjutasin ka eelmisel nädalal. Mööduval nädalal lisandus palju uut informatsiooni plaanide kohta, mille realiseerumine jätab Nõukogude armee 1941 a “saavutused” varju. Nimelt lasid Eestist põgenevad punaväed Linnamäe HEJ-i elektritootmise osa õhku, aga pais jäi terveks. Nüüd on aga plaanis Linnamäe HEJ nii “õhku lasta”, et alles ei jääks ei elektri tootmist ega vee paisutamist. Tundub uskumatuna?! Selgitan pikemalt.

Keskkonnaminister Villu Reiljani 2004 a määrusega kehtestati nende lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-ja elupaigaks olevate veekogude või veekogu lõikude nimistu, millel on vastavalt Looduskaitseseaduse paragrahvi 51 lõikele 1 keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise reźiimi muutmine.  Nimistusse on kantud Jägala jõgi joast kuni suudmeni pikkuses 5,2 km. Sellest 3,6 km on joast kuni Linnamäe HEJ-ni ja ülejäänud 1,6 km sealt edasi mereni. Täna tõlgendavad kalade eest seisjad keskkonnaministri määrust nii, et lõhede kudemisala tekitamiseks tuleb Linnamäe HEJ likvideerida, ülespaisutatud vesi alla lasta ning seejärel loota parimat lõhede jaoks. Eksperdi hinnangul on reaalne järgmise 10 aasta jooksul saavutada 3000-5000 isendi laskumine Jägala joani. Arvestades investeeringu maksumust tuleb ühe laskuja hinnaks ca 40 eurot.  Kas me Eesti maksumaksja rahast üldse mõtleks selliste kulutuste tegemise peale? Euroopa Liidu maksumaksja rahast aga mõtleme, kirjutame projekte ja oleme valmis raha kulutama, 90 aastat kestnud reaalsust muutma. Kas ikka peaks?

Laagris, Tänassilma tehnopargis asub üks nooruslike töötajatega ettevõte nimega Napssolar ,mida neljapäeval külastatud sai koos kolleegide Erki Noole ja Margus Hansoniga. Napssolar toodab päikesepaneele ja müüb neid paljudel Euroopa turgudel (ettevõtte kodulehe keeltevalik annab tunnistust sihtmaadest). Lisaks tootmise ülevaatele arutlesime pikemalt päikesest elektri tootmise võimaluste ja ohtude üle. Kokkuvõtlikult on kolm probleemi: 1. päikesepaneelide soetamiseks ei ole sobivat laenutoodet; 2. päikesepaneelide võrku ühendamine on probleemne; 3. elektriaktsiisiga maksustamine.

Järgmisel päeval Elektrilevi inimestega kohtudes tunnistasid ka nemad, et võrgueeskirja saaks lihtsamaks muuta küll ning kui Elektrimajanduse arengukava saab uuendatud siis sellest tulenevalt on loogiline jõuda ka tehniliste dokumentide muutmiseni. Arengukava uuendamise protsess on juba alanud.

Üldiselt aga muutuvad päikesepaneelid aasta-aastalt odavamaks ning Eestis on nende kasutamiseks valgust piisavalt. Kui bürokraatia lihtsamaks muuta  ja vastavad laenutooted tekitada siis võib päikesest elektri tootmine tänasest tasemest mitmekordistuda.

Pühapäeval toimunud Reformierakonna Rae piirkonna üldkoosolekul andis üle 10 aasta piirkonda juhtinud Veigo Gutmann teatepulga üle Mart Võrklaev´ale, kes ühehäälselt uueks juhiks valiti. Mul on hea meel erakonnakaaslaste usalduse üle saades samuti valituks Rae juhatuse liikmeks. Uuenenud juhatusse kuuluvad veel Kai Lasn, Veigo Gutmann, Gerli Nurms, Henri Ausmaa, Meelis Kasemaa, Kaarel Kais ja Aivo Hommik.

Plaanid on Rae vallas suured, elanikkond kasvab ja elu areneb kiiresti. Koalitsioonileppe kohaselt kerkivad uued lasteaiad, kooli juurdeehitus, pallihall, plaanimisel on ujula, tervisekeskused, projekteerimisel kergliiklustee Vana-Tartu maantee äärest Tallinna linna piirist Assakuni. Ühel hetkel saab sellelt teelt edasi liikuda Ülemiste järve kallastel asuvale teele ehk promenaadile. On siingi uusi arenguid, aga neist mõne aja pärast.

Veel enne pärastlõunast koosolekut sai hangitud suusad-kepid ja muugi varustus, et suusatamine ette võtta. Pühapäeva õhtul Jüri valgustatud suusarajal sõitsin ka esimesed kilomeetrid. Täitsa hea varustus on, aga tehnika ja stiil vajavad lihvimist:)

PS! Mis on sellel pildil valesti? Värav on lukus ja sealt ei pääse edasi Ülemiste järve kaldal asuvale teele. Kas keegi oskab mõistlikku põhjendust nimetada, miks ei võiks sinna suusaradu teha? Ega sellest ei juhtu ju midagi, kui Indrek Tarand tuleb ja lume natuke kollaseks teeb:):) Suvel peeti seda ju põhiliseks mureks, miks inimesi tuleb kramplikult järve kallastelt eemale hoida, et äkki mõni (I.T.) urineerib vette. Nüüd on aga külm vee kinni kaanetanud ning suusatajad võiksid vabalt järve kaldal asuval teel talverõõmusid nautida.