Kas Raasiku vald on “vigane pruut”?

Tänase (16.august 2016) Rae vallavolikogu istungi peateemaks kujunes küsimus, mis ei olnudki üldse päevakorras ehk siis mis juhtub Rae vallaga kui ta ühineb Raasiku vallaga? Kes peab Raasiku valda “vigaseks pruudiks”?

Volikogu algas tavapäraselt õnnitlustega ja seekord kinkis volikogu esimees Agu Laius lilled Erika Popovitšile, kel oli volikogude vahelisel ajal sünnipäev.  Seejärel tegi volikogu esimees lühikese sissejuhatava sõnavõtu volikogu tööle algaval sügishooajal.

Lilled Popovitsile
Lilled Popovitsile

Seejärel algas tavapärane vaba sõnavõtt, kus seekord sai esimesena sõna volikogu esimees Agu Laius. Ta teavitas volikogu, et Rae naabervald Raasiku on juulis 2016 langetanud volikogus otsuse, mille kohaselt soovivad nad liituda Rae vallaga kuna nende elanike arv ei vasta iseseisvalt jätkamise kriteeriumitele. Rae vald peab tehtud ettepanekule vastama kahe kuu jooksul ehk siis juba septembrikuu volikogus on otsustamine päevakorras. Laius soovitas volinikel ühinemise teema rahulikult, aga väga tõsiselt läbi mõelda. Õige pea saadetakse volinikele ka Raasiku vallavolikogu otsus koos seletuskirjaga.

Seejärel tavapärased arupärimised Uukkivilt:  Tuulevälja külas maaüksus nimega Väikeleiva, millele on algatatud planeering, aga ehitus juba käib. Palun kontrollida, kas ehitusel seaduslik alus on ja kas ehitatakse teemaale või mitte.

Teine arupärimine Patika külas asuva Kiire maaüksuse kohta, kus on väidetavalt juba 10 a pikkune ajalugu garaaž-töökoja rajamiseks. Nüüd on see väidetavalt muutumas korterelamuks. Jällegi vajab vallavalitsuse kontrolli.

Seejärel võtsin sõna mina ja panin volikogu liikmetele südamele, et Rae valla inimesed on valinud meid vallavolikogusse esindama Rae valla huve. Raasiku vald on meie hea naaber, aga me ei saa esmajoones vaadata, mida nemad soovivad, mis on nende huvides. Meie peame siiski Rae valla inimeste ja nende huvide peale mõtlema. Rohkem veel kui Raasiku vallavolikogu otsust ootan ma oma postkasti Rae vallavalitsuse selgitust, mida Raasiku valla võimalik liitumine Rae vallale kaasa toob? Lihtne on välja tuua kui palju lisandub elanikke ja maksumaksjaid, aga kui suured on lisanduvad investeeringuvajadused ja millest neid katta? Mis saab Rae valla täna juba olemasolevatest investeerimisplaanidest? Mis plaanitust lükkub edasi või jääb üldse ära? Need on kõik tõsised teemad, mis vajavad tõsist arutelu, et teha Rae valla elanike huvides kaalutletud otsus.  Lõpetuseks märkisin, et täna päevakorras olev Rae valla arengukava ei sisalda sõnakestki võimalikust liitumisest naabervallaga. Sellist arengut ei ole Rae vald ette näinud.

Rohkem sõnavõtte ei olnud, päevakord kinnitati.

  1. Rae valla arengukava muutmine ja vastuvõtmine. Eessõna vallavanem Mart Võrklaevalt. Põhiettekandjaks Jaan Cumulus Consultingust. Ülevaade hetkeolukorrast. Arengukava (AK) ei sisalda võimalikke liitumisi, sest Rae vald täidab kõiki seadusest tulenevaid kriteeriume ja ei vaja liitumist. AK on keskendunud peamistele küsimustele, esmajoones haridus: põhikooli osas koolikohtade puudus Peetri kandis, algushariduse tagamine (Peetri ja Lagedi kantides), vajaliku personali leidmine. Teiseks planeerimine, kolmandaks vaba aeg, töötajate puudus, täiendavate meelelahutusvõimaluste (kino) puudumine, rõhuasetus välistele spordialadele. Neljandaks sotsiaalvaldkond – teenused on koondunud Jürisse, sotsiaalkeskuse/päevakeskuse puudumine, personalipuudus.
    Rae valla rahvastikuprognoos
    Rae valla rahvastikuprognoos, tulbad – loomulik juurdekasv, joon – koos sisserändega.

    Rahvastiku juurdekasvust – loomulik kasv toob aastaks 2025 17 483 elanikku, koos välise kasvuga 23 673 elanikku. Lasteaiakohtade prognoos näitab keskmiselt vajaduse ja kohtade kattuvust, aga ainult vallas keskmiselt ( Uukkivi mängib telefoniga arengukava arutelu ajal, klikkides videol, mis valjusti mängima hakkab. Lausa kahel korral järjest…). AK rakendamine. Investeeringute kogumaht 2016-2025 on ligikaudu 41,6 mlj eurot. Tulemuslikkuse hindamine. Elanikkonna rahulolu teenustega  -perioodilised rahuloluküsitlused elanike hulgas. Elanikkonna juurdekasv – aastaks 2048 elanike arv küündida 25-30 tuhandeni, kui ajas ja ruumis ühtlasemalt kui seni.

Kaasettekanne Ülo Timuskalt: majandus-eelarve komisjon arutas 8.augustil 2016 a arengukava.  Tekkis palju küsimusi, millest osad said täna ettekannetes juba ka vastuse. Parandusettepanekute esitamise tähtajaks teen ettepaneku seada 24.august 2016 kell 12.00. Küsimused ettekandjatele.

Kõiv – mida Cumuluse konsultant kui asjatundja arengukavade osas arvab Rae ja Raasiku valla liitumise mõjudest Rae vallale?

Cumulus – Raasiku valla elanike kohta andmed puuduvad, nende elanikkond kiirelt ei kasva. Aruküla on linnalisem ja ülejäänud haja-asustusega. Tõenäoliselt tekiks juurde mingi hulk investeeringuvajadust sealse sotsiaalse infrastruktuuri kaasa-aitamiseks. Raske on prognoosida (andmete puudumisel) vajadust õpetajate, kultuur-ja sotsiaalsfääri töötajate palkade ühtlustamise ja sellest tulenevate kulude järele.

Parbo  – küsimus lasteaiakohtade olemasolu kohta, kas siin ei ole vastuolu AK materjalide ja vallavalitsuse andmete vahel.

Võrklaev – ei ole. Kasutame ju samu materjale.  Peetri lasteaed-algkooli kõrvale plaanime paigaldada moodulid, et leevendada lasteaiakohtade puudust. Lisaks taotleme riigilt maad Järveküla kooli juurde uue 180 kohalise lasteaia ehitamiseks (2018 valmis).

Cumulus – lasteaiaealiste laste ja lasteaiakohtade arv ei peagi langema üks-ühele kokku, sest kõik lapsed ei käi lasteaias.

Uukkivi sõnavõtt – Rae asju tuleb ikka laiemalt vaadata, on olemas oht, et Raasiku vald pannakse meile sunniga külge. Raasiku vald saab endaga hästi hakkama, Raasiku vald ei olegi nii vigane pruut* kui te arvate (nii väljendab ennast Raasiku vallavanemast Rae vallavolikogu liige Raivo Uukkivi!!!).

Laius – kas Raasiku valla arengukava sisaldab liitumist?

Kõiv – keegi peale Uukkivi ei ole siin saalis naabervalda vigaseks pruudiks pidanud ja veel vähem seda öelnud. Minu arvates ei ole nii ilus naabri kohta öelda, eriti veel volinikul, kes samaaegselt Raasiku valla vallavanema kohustused kanda on.

Haldusreformi seadus on kaevatud Riigikohtusse ja seal oleva vaidluse üks raskuspunktidest on just sunniviisilise liitumise seaduslikkus, KOVi autonoomia riive põhiseaduspärasus. Loodetavasti tuleb lahendus Riigikohtust juba sel kuul, hiljemalt sept alguses ja seega annab tänuväärse sisendi Rae volikogu otsusele.

Uuemaa – AK on dokument, mis vaatab tulevikku, aga täna tuleb seda lugedes tukk peale. Nii vallavalitsusel  kui Cumulusel on olemas võimekus analüüsida võimaliku ühinemise mõju. Seda loeks küll AK-st huviga.

Volikogu saatis Rae valla arengukava muutmise teisele lugemisele, parandusettepanekute tähtaeg on 24.august kell 12.00.

  1. Ülevaade Rae valla 2016 a eelarve täitmisest. Valla finantsjuhtTiit Keerma andis (väga) lühikese ülevaate. Küsimused. Kõiv: kas revisjonikomisjon on küsimust arutanud? Tiit Keerma: ei ole. Laius: kuidas kinnistute müük läheb? Tiit: ei lähe kõige paremini, kinnistud on müügis, aga ostusoove väga ei ole. Laenukoormus kasvab aasta lõpuks üle 55 %.

Uukkivi sõnavõtt: kuna revisjonikomisjoni liikmed on kõik volikogu liikmed siis saavad nad kõik küsimused küsitud ka volikogu istungil. Ei ole vajagi revisjonikomisjonil eraldi arutada (Tõnis Kõiv: sama loogika aga ei ole kehtinud teiste analoogiliste teemade puhul. Pealegi saaks  eelarve täitmise ülevaatest väga palju olulist informatsiooni, mis võiks opositsiooni juhitava revisjonikomisjoni töös ära kuluda.  Aga ilmselt on see liiga sisukas küsimus).

Uuemaa lisas, et vahepeal oli suvi.

Volikogu võttis eelarve täitmise info teadmiseks.

Torjus, Laius, Timuska
Aleksander Torjus saab Agu Laiuselt lilled.

Kuna vahepeal oli saabunud Aleksander Torjus siis saab tema ka volikogu esimehelt Agu Laiuselt lilled kahe volikogu vahel olnud sünnipäeva puhul.

  1. Rae vallavolikogu tööst osavõtu eest makstava tasu suurus ja kord. Ettekandja Agu Laius: teema on olnud juba mõnda aega päevakorras ja seda eelkõige Tõnis Kõivu eelnõu tõttu muuta ainult revisjonikomisjoni esimehe tasu. Ei pea ainult ühe komisjoni esimehe esiletõstmist ja eraldi tasu maksmise reguleerimist õigeks. Pidasin läbirääkimisi mitmete volikogu liikmetega, sh eelarve-ja majanduskomisjoni liikmetega ning selle tulemusel koostasin, esitasin uue eelnõu. Seal on küsimus lahendatud terviklikult. Kindlasti ei ole eelnõuga kiiret, sellel aastal midagi midagi jõustumas ei ole. Pigem on tegemist pikalt ette vaatava eelnõuga, mis on sisendiks ka uuele, valitavale volikogule.

Kaasettekandja Ülo Timuska: komisjoni istungi ajaks oli Tõnis Kõiv oma eelnõu tagasi võtnud ja seda me ei arutanud. Sellegipoolest oli arutelu tihe ja sisukas. Otsus oli saata eelnõu teisele lugemisele, ettepanekute tähtajaks 24.08.2016 kell 12.00.

Kahele opositsioonivolinikule valmistas palju rõõmu see,  et ma oma varasemalt esitatud eelnõu tagasi võtsin. Nende hea tuju nakatas teisigi:)  ning nii saadetigi arutusel olnud eelnõu teisele lugemisele.

  1. Soodevahe küla Laanemäe kinnistu ja reformimata riigimaa kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine. Ettekandja abivallavanem Priit Põldmäe – algatus Tehnilise Järelevalve Ametilt. Põhjus Rail Baltica raudteeprojekti soov rajada nimetatud kinnistule vedurite hooldamise depoo. Seda valla kavad praegu ette ei näe.

Kaasettekanne Aleksander Torjuselt: volikogu keskkomisjon toimus 3.augustil 2016, kuulas abivallavanem Põldmäe ettekande ära ja otsustas ühehäälselt toetada volikogus otsuse vastuvõtmist.

16 poolthäälega vastu võetud.

Volikogu lõppes 18.45.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga