Ma näen siin suurt ohtu Järvamaale tervikuna. Kui läheb käiku see stsenaarium, et Järvamaa servad ühinevad nende naabruses asuvate suuremate keskustega siis ongi ajaloolisel Järva maakonnal kriips peal.
Hetkel on meil maakonnas kahjuks selline olukord, kus Järvamaa asju ei aja eriti keegi. Regionaalhalduse reformi tont tuuritab ringi ning paljud on äraootavas olekus. Maavanem on puudu, kohusetäitja täidab küll kohused ära, kuid aktiivset tegevust ei ole. Järvamaa omavalitsuste liit ei ole samuti suuteline piiratud rahalise ning inimressursi tõttu maakonna asja ajama. Teeb ju sisulist tööd omavalitsusliidus jätkuvalt tegevdirektor, kel ei ole sellel kohal veel aastagi pikkust staazi. Esimees ja juhatuse liikmed on ju siiski eelkõige ühes või teises omavalitsuses ametis. Kui aga maavalitsuse tähtsus väheneb, siis tuleb üha rohkem otsustada omavalitsusliidu tasandil. Läbikaalutud ja mõeldud otsus aga põhineb tugeval eeltööl. Siit need käärid tekivad. Otsustada on vaja, aga kui eeltööd pole tehtud või on vähe tehtud, on raske seisukohale jõuda.
Kas JOL peaks Tapa linna ettepaneku suhtes seisukoha võtma?! Minu arvates jah. Kes eeltöö peaks ära tegema? Kuidas sundida vallajuhte oma igapäevatöö kõrvalt tegelema maakonna pikaajalise tulevikuga? Neile küsimustele vastajad on ju ka olemas.
Ma ei jaga Andres Jalaku optimismi, mis tundub tuginevat täitevkomitee aegsetele mälestustele ja praeguse koalitsiooni lubadusele mitte liita maakondi. Oht Järvamaale ei tulene nõukogude minevikust ega üleriiklikust koalitsioonist. Järvamaa naabrid ei teki ega kao koalitsioonide tekkimise ja kadumisega. Olen täiesti nõus Ants Käärmaga, et tuleb haarata initsiatiiv ning tegutseda. On ju Järvamaa naabrid oma soovidega olemas, mis on meil sellele vastu panna?
Erinevate inimestega tekkinud olukorrast vesteldes võiks piltlikult öelda, et praegu on see aeg, kus nii maavanem kui omavalitsusliidu esimees peaksid elama Lehtse ja/või Ambla vallas. Tõsisemalt väljendudes tuleks päevast-päeva käia inimestega kohtumas, arvutusi esitlemas, tulevikuprognooside üle vaidlemas jne.
Paide linnapeana näen mina esimese emotsiooniga, et ei Ambla ega Lehtse tervikuna ei võida Tapa linnaga liitumisest. Ambla valla jaoks on suurema teenusevalikuga linn Paide, Tapa jääb kaugele maha. Lehtse vallas on teatavasti kaks kogukonda – Lehtse ja Jäneda. Liitumisega Tapa linnaga saaks sellest kogukondade vahelisest võitlusest lahti, kui Lehtse kogukond liituks Tapaga, aga Jäneda mitte. See tooks küll kaasa ühe valla lõhenemise, kuid ega praegugi just ühtse omavalitsusega tegemist ei ole. Jäneda jaoks aga oleks minu arvates mõistlik mõelda pigem Ambla kui Aegviiduga liitumise peale. Aegviidu oma rahvastiku struktuuriga toob pikaajaliselt kaasa pigem muresid, kui neid lahendab. Liitumine Ambla vallaga (või ka Albuga?!) oleks igal juhul positiivsem. Eks Ambla valla puhul ole muidugi probleemiks, et ajalooline vallakeskus Ambla näol ei ole tänasel päeval enam sugugi ainuke tõmbekeskus vallas, Aravete on kõrvale, kui mitte ette tõusnud. Üks on selge, et sellise tuntusega koha kui Jäneda olemasolu on maakonna jaoks võtmetähtsusega. Kõik variandid nõuavad läbitöötamist, rahvaga läbiarutamist ning tänaste otsuste homse mõju välja toomist.
Murranguliste otsuste aeg on ees.
Tõnis Kõiv
Paide linnapea
Järva Teatajas 2003 a detsembris avaldatud lugu