Kuna IRL-i fraktsioon on asunud parlamendi Põhiseaduskomisjoni menetletavat nn Valimisreformi menetlemist pidurdama, jääb Põhiseaduse muutmine ilmselt ära.

 Kahjuks on täna seis selline, et meie head partnerid otsivad ettekäändeid eelnõu mittemenetlemiseks. Vahepeal üritati seda siduda IRL-i pakutud eelarvetasakaalu põhiseadusesse kirjutamisega, aga kindlasti ei hakka Reformierakond valimisreformi ümber mingit lehmakauplemist korraldama.

 IRL on teist nädalat pidurdanud ekspertide ettepanekute alusel vormistatud tehniliste parandusettepanekute hääletamist Põhiseaduskomisjonis ning aeg hakkab otsa saama. Riigikogu valimisteni on jäänud natuke rohkem kui 4 kuud, eelnõu teise ja kolmanda lugemise vahele peab aga seaduse järgi jääma vähemalt 1 kuu.

Kahju muidugi, kui partnerid kokkulepetest ja sealhulgas oma allkirjadest eelnõul kinni ei pea, aga kui tahet ei ole valimisreformi tegemiseks siis seda ei tule. Nii lihtne see ongi.

Samas olen kindel, et varem või hiljem jõuame valimisreformi vajaduse juurde tagasi niikuinii, eks tuleb lihtsalt järele oodata.

 Varem IRLiga kokku lepitud reformikava järgi oleks oluliselt kahanenud valimisaastate arv – järgmise saja aasta kestel 70lt 46le. Kodanike võimalused ühiskonna juhtimises kaasa rääkida oleksid jäänud kava järgi samaks, kuna valimiste arv ei oleks muutunud. Küll aga oleks tekkinud korrapärane valimisrütm.

Valimisreformi eesmärk oli demokraatia kvaliteedi parandamine ja surve vähendamine Kreeka-sarnasesse lõksu kukkumiseks. Valimistsüklid mõjutavad oluliselt eelarvepoliitikat ja avaliku sektori kulutuste iseloomu. Valimiste eel kasvavad avalikkusele nähtavamad ja lühiajalise mõjuga rahakulutused, näiteks palkadele ja dotatsioonidele. Kannatavad aga hädavajalikud investeeringud, mille positiivne mõju avalduks alles aastate pärast. Praegukehtiva korra jätkumisel ei ole järgmise saja aasta jooksul ühtegi aastat, mis ei oleks kas valimisaasta või valimistele vahetult eelnev aasta.