Haigekassa on erand
Augustis toimunud Haigekassa (edaspidi HK) nõukogu lõpetas spekulatsioonid HK maakondlike büroode teemal. Juhatuse tegevus kiideti põhimõtteliselt heaks ning mingit muudatuste tagasikeeramist isegi ei arutatud.
Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov informeeris nõukogu klienditeeninduses toimunud arengutest. Erinevate ametkondade vahel toimub infovahetus elektrooniliselt, inimesel endal ei ole vaja enam paber näpus ühest asutusest teise käia. Asja-ajamine on üha rohkem muudetud inimese jaoks mugavaks. Näiteks vastsündinud lapsele ravikindlustuskaitse saamiseks ei ole lapsevanemal vaja HK poole pöörduda. Kui lapsele on ametlikult nimi pandud ehk sünnitunnistus väljastatud, liiguvad andmed juba ilma vanema kaasaabita HK-sse ning ravikindlustus tekib automaatselt. Taolisi näiteid on veel ja veel. Erinevaid HK esitatavaid avalduse vorme oli varasemalt üle kahekümne, nüüd on alles jäänud 10. Üha enam kolib ka tööandjate ja HK suhtlemine internetti, töötab üle-eestiline HK infotelefon 16363. Nii jõutugi seisu, kus teenindusbüroo ametnike töökoormus vähenes oluliselt. HK juhatus valis koostöö Eesti Postiga, mis lubas sisuliselt teenuse viia inimesele veelgi lähemale – elukohajärgsesse postkontorisse. Seniste maakondlike teenindusbüroode asemel saab HK avaldusi esitada kokku 250 postkontoris üle Eesti. Nii jääb ära vajadus maakonnakeskusesse sõiduks, saab kodu lähedal asjad korda ajada.
Palju on juttu olnud nõustamise vajadusest, millega väidetavalt postkontorid hakkama ei saa. Kõigepealt tuleb öelda, et tervisealast nõustamist vajav inimene peaks pöörduma siiski oma perearsti poole. Tervisemuret saab lahendada ainult arst. Kui aga inimene vajab nõustamist HK-le avalduse esitamise osas, saab ta postkontori väljaõppinud teenindajalt kindlasti abi. Ega sinna avaldusele midagi keerulist kirjutada pole vajagi – oma nimi, elukoht, kontakttelefon ja pangakonto number. Haigekassa ülesanne ei ole inimesi ravida, ta peab maksma arstile haigete ravimise eest.
On väidetud, et hädavajalik on HK teenuse osutamine ka maavalitsustes. Võib-olla tõesti on 250 postkontorit liiga vähe, lisame juurde maavalitsused ja siis saab paras arv?! Aga kui maavalitsustes ei ole ametnikud väga koormatud ning nad saavad inimesi HK küsimustes teenindada, siis miks mitte. Haigekassa nõukogu andis juhatusele loa maavalitsustega läbirääkimisteks, kusjuures aluseks tuleb võtta Eesti Postiga sõlmitud lepingu tingimused. Maavalitsuste poolt teenuse osutamine ei tohi minna kallimaks, kui on postkontorites. Inimeste ravimiseks mõeldud raha kantimine maavalitsuste ametnike kuludeks ei ole mõeldav.
Haigekassa hoiab klienditeeninduse ümberkorraldamisega aastas kokku üle kolme miljoni krooni. Mida selle raha eest siis saab? Näiteks 25 203 inimest saavad täiendavalt eriarsti juurde või saab teha 15816 mammograafiat (rinnavähi uuring) või 7243 hooldusravi päeva. Üks on selge, kui ametnikke jääb vähemaks, on raha rohkem inimeste raviks.
Järvamaa on sellises seisus, et kui tavaliselt mõni riigiasutus end koomale tõmbab, siis tavaliselt kaugeneb teenus inimesest. Paide asemel tuleb asja hakata ajama Tallinnas, Tartus, Pärnus või Jõhvis. Haigekassa on maakondliku klienditeeninduse ümberkorraldamisega selge erand. Teenus ei läinud Paidest mitte kaugemale, vaid hoopis inimesele lähemale, elukohajärgsesse postkontorisse. Seega ei saa antud juhul rääkida riigi kaugenemisest, elukvaliteedi langusest, ääremaastumisest ja kõigest muust taolisest. Seda vähest suhtlemist Haigekassaga, mida ikka veel inimene ise tegema peab, saab teha lihtsamalt ja mugavamalt.
Tõnis Kõiv
Haigekassa nõukogu liige
Postitatud 05.september 2006