Eesti Metsanduse arengukava 2020

Riigikogu kiitis teisipäeval heaks Eesti Metsanduse arengukava aastani 2020. Arengukava rõhutab säästlikku metsandust ja majandusmetsade efektiivset majandamist. Enne vastuvõtmist juhtisin tähelepanu järgnevale…

Mets katab üle poole (50,6%) Eesti maismaast. Metsade pindala ja tagavara on viimase poolsajandi jooksul oluliselt suurenenud ja selle näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Metsa sihipärane ning heaperemehelik kasutamine on üks olulisi ühiskonna arengu tagamise võimalusi.

Pea 60 % Eesti metsadest on eraomandis, seega on tähtis luua tingimused kestlikuks, kasumlikuks ja isemajandavaks erametsanduseks. Reformierakonnal on plaanis muuta tulumaksuseadust, mille kohaselt saab metsamaterjali müügi korral maksustatavast tulust maha arvata kolme müügijärgse aasta kulud.

Kui erametsaomanik suurendab metsa majandamist siis tekib juurde uusi töökohti, elavneb majandus ja praeguse paukuva pakase puhul eriti aktuaalseks tõusnud toasooja hind alaneb. Mis peamine, kogu ringlev raha jääb Eestisse.

Eesti kaitseb oma metsi. Eesti on umbkaudu 30%-lise metsade kaitse osakaaluga peajagu ees oma naaberriikidest. Näiteks Lätis on kaitse all 19,5%, Leedus 18,7%, Rootsis 12,3%, Venemaal 10,7% ja Soomes 7,2% metsadest.

Metsa ei saa vaadata ainult majanduslikust aspektist, aga samas ei tohi ka majanduslikku poolt ära unustada.

Eesti metsapoliitikas on metsandusele püstitatud kaks üldeesmärki:

* säästlik metsandus, mille all mõeldakse metsade majandamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil;

* metsade efektiivne majandamine.

Eesti metsapoliitika järgi kujutavad Eesti metsad suurt looduslikku ja ökoloogilist väärtust. Metsapoliitika aluseks on ka arusaam, et Eesti metsandussektoril on tugev tulunduslik materiaalsete ja sotsiaalsete hüvede potentsiaal ning selle kasutamist tuleb soodustada sellisel määral, et muud, sh keskkonnakaitsealased, väärtused ja hüved ei kannataks.

Metsanduse arengukava on koostatud meie metsaomanike, teadlaste, ametnike, metsatööstuse ja looduskaitsjate ühistöös, kaasates meie parimat teadmisi ja oskusi. Tunnustamist väärt on ka Riigikontrolli püüd pidevalt kasvatada oma metsandusalast kompetentsi. Tubli meeskonnatööna on koostatud hea arengukava, mis on sobilik vastuvõtmiseks ja mille alusel saab liikuda metsanduse ees seisvate eesmärkide täitmise suunas.

2 mõtet “Eesti Metsanduse arengukava 2020”

  1. See üleolev ja “isalik” märkus Riigikontrolli kohta on küll ääretult kohatu! Nagu Riigikogu oleks tohutult pädev kõikides teemades ja küsimustes otsuseid vastu võtma!! vaadates iga nädalavahetus ülekaalulisi metsarekkaid meie maakodust mööda kihutamas, tekib tõesti küsimus – kellele need maksutulud siis ka jõuavad ja omades nii “metsaärikatest” tuttavaid kui ka nende heaks töötavaid harvesteri mehi, siis maksekuulekuse ja ametliku palga maksmisega need mõlemad pooled küll ei hiilga!
    ja tohib ka küsida, kui palju siis ka looduskaitsjate ja teadlaste arvamust kuulda on võetud? Ning Talijärv on muidugi täielikult kits kärneriks antud kontekstis…..

    1. Riigikontrolliga on mul vägagi töised ja asjalikud suhted. Me ei ole kummaltki poolt ei üleolevad ega isalikud.
      Metsanduse küsimuses on aga nii juhtunud, et ühel pool on Riigikontroll ja kaks Tartu Ülikooli õpetlast, teisel pool aga kogu Eesti Maaülikooli metsateaduskond, metsaomanikud, töösturid ning ametnikud. Kusjuures täiesti emotsioonivabalt väljendudes on Riigikontrolli auditid aja jooksul aina paremaks muutunud. Kui veel 2007 aastal soovitas Riigikontroll oma auditis metsa hindamiseks ülepinnalist kluppimist (kõikide puude ülemõõtmist metsas) siis 2010 a auditites enam sellist absurdi ei kohta.
      Üks on aga kindel, et Riigikontrolli poolne vaatenurk suurendab kindlasti avalikkuse tähelepanu ja ka mõistmist metsa suhtes. See on aga igati vajalik, sest mets on meie rikkuseks mitmel erineval moel.
      Tänan teid kommentaari eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga