Vene laiusega raudteest keeldumine tõi umbusalduse
Tõnis Kõiv • May 17, 2022
Vene laiusega raudteest keeldumine tõi umbusalduse
Rae vallavolikogu 17.mai 2022 toimunud istungil esitas opositsioon umbusaldusavalduse volikogu esimees Tõnis Kõivu vastu, tuues põhjenduseks, et volikogu esimees oli aktiivselt vastu Vene laiusega raudteele Rae valla maksumaksjate raha eraldamisele. Teatavasti volikogu enamus ei toetanud aprillikuu volikogus vene laiusega ringraudteele 100 000 euro eraldamist. Umbusaldusavaldus arutab volikogu juunikuu korralisel istungil, mis toimub 21.juunil
Volikogu algus oli tavapärane, kõigepealt informeeris vallavanem Madis Sarik volikogu olukorrast vallas: koroona teemat väga ei ole. Ukrainlastest sõjapõgenikke on 136 valda registreeritud, tööl käib neist 25-30 % (Tallink, Konsum). Osad on juba tagasi läinud Ukrainasse. 16 on taotlenud lasteaiakohta, 1 saanud.
Toidupakke on väljastatud 10, jagatud eestikeelset õppematerjale. Orkla on ukraina laste rõõmustamiseks saatnud komme ja purgisuppi. Rahaline kulu seoses põgenikega oli märtsis 2 tuhat, aprillis 12 tuhat, mais seni 5 tuhat.
Energiatoetusega on seis selline, et 1 300-st taotlusest on lõpetatud üle tuhande. 222 tuh kokku välja makstud, keskmine väljamakstav summa 225 euro taotluse kohta. Taotluse arv on pidevalt vähenenud.
Ehitusmaterjalide kallinemine on üldteada. Järgmisel korral saab anda täpsema ülevaate, kuidas mõjutab valla ehitusobjekte, hetkel lisaeelarve plaani ei ole.
Küsimus: kas sõjapõgenike toetamiseks makstud valla või riigi raha?
Vastus: väljamaksed on tehtud riigi rahast. Valla rahast on tööle võetud koordinaator.
Seejärel andsin sõna eelregistreeritud sõnavõtjatele. A.Kuusk andis teada ühest halduskohtu otsusest, mis mõistis Rae vallalt välja teatud summad seoses lapsehoiuteenusega. Soovitas edasi kaevata, Riigikohtuni välja. Avaldas oma seisukoha küsimuste vormis.
A.Böckler kiitis linnade-valdade liidu head koolitust ja esitas kirjalikud küsimused liiklusohutuse kohta Vaida alevikus ja seejärel arstipunkti kohta Vaida alevikus.
M. Rosenfeld – andis volikogule üle umbusaldusavalduse volikogu esimees Tõnis Kõivule, põhjendades seda 19.aprillil 2022 toimunud volikogu istungiga, kus volikogu enamus otsustas mitte toetada Vene laiusega ringraudteele raha eraldamist. Umbusaldajate hinnangul on Rae vald sellega eemaldanud end ringraudtee otsustajate ringist ja see pidavat paha olema (TK: esitajatel ilmselt ei tulnud pähe, et kui keegi soovib Rae valla maadele mingit objekti rajada, siis on Rae vald alati otsustaja rollis).
Avaldusele on alla kirjutanud EKRE, Eesti200, Isamaa ja SDE esindajad ehk siis kokku 11 volikogu liiget 25-st.
(Sisuliselt on see muidugi järgmisel volikogu istungil peetava kõne teema, st neid mõtteid täna ei kõlanud, aga sellised nad mul on:
- Eesti ei ole Vene impeeriumi osa ja ainuke, mis meid veel seob, on raudtee laius (1520 mm). Eesti tuleb Venemaast lahti siduda. Elektrivõrk on ka veel seotud, aga selle lahtiühendamiseks on olemas nii plaan kui valmisolek.
- Venemaast sai 24.02.2022 agressorriik ja agressorriigiga äri (ka raudtee äri) ei aeta - see on julgeolekuoht Eestile.
- Euroopa raudtee on tavalaiusel ehk 1435 mm. Rail Balticust saab sobiva laiusega raudtee Tallinnast Varssavisse ja seega on 1435 mm laiusega raudteeliin Rae vallas juba ehitamisel.
- Rae vald ei ole raudtee vastu, kuid Rae vald ei vaja täiendavat raudteeliini, mis on Vene laiusega, sest normaallaiusega raudtee meile juba tuleb. Tallinna ringtee rong saab Rae vallas sõita Rail Baltica rööbastel.
- Rae valla maksumaksjate raha agressorriigi rööpalaiuse raudtee ehitamisse, rääkimata projekteerimisest, ei panda.
- Ukraina võitleb Venemaa kui agressori vastu ja isegi Ukraina ehitab oma läänepoolsed raudteed normaallaiusesse ümber.
- Ajal, mil Venemaa tapab Ukrainas rahulikke elanikke, sh naisi ja lapsi, ei ole ka moraalselt võimalik rahaliselt toetada Venemaa huvides ja laiuses raudtee projekteerimist.
- jne, jne. Aga küll saab kõigest sellest rääkida ja kirjutada järgmisel volikogul, kui toimub umbusaldusavalduse hääletamine.)
Informeerisin volikogu, et volikogu liikmetel on seadusest tulenevalt huvide deklaratsiooni esitamise kohustus ja palusin esitamiseks ettenähtud tähtaega mitte mööda lasta.
Teiseks andsin teada, et järgmine volikogu istung toimub suure tõenäosusega väljasõiduistungina, koht selgub.
Päevakord sai kinnitatud probleemideta.
1. Rae valla 2022. aasta 3 kuu majandustegevuse ülevaade
Tiit Keerma: tutvustas valla eelarve interaktiivse jälgimise tööriista, mis on avaldatud valla veebilehel ja mille abil saab jooksvalt jälgida valla eelarve täitmist. Igaüks saab seda jälgida kui avab lehekülje www.rae.ee, avades paremast servast valikud, klikkides seejärel sõnale „valdkonnad“ ja valides „Finants“, seejärel „Interaktiivne eelarve täitmine“. Sinna klikkides avaneb tabel, kus saab teha järgmisi valikuid: 1. Näitajad; 2. Koondvaade; 3. Põhitegevuse tulud; 4. Põhitegevuse kulud; 5. Investeerimistegevus; 6. Põhitegevuse tulem.
Lühiülevaade valla majandusseisust – seis on hea.
Volikogu võttis info teadmiseks.
2. Rae valla 2021. konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamine
Tiit Keerma: juhatas sisse pearaamatupidaja Anneli Viimsalu, kes tutvustas majandusaasta aruande tavapärast struktuuri ja põhiandmeid. Valla vara hulk kasvab, eelkõige ehituste tõttu. Tuludest enamuse moodustavad maksutulud. Kuludest suurimad personalikulud, tegevuskulud, antud toetused. Töötajate arv on kasvanud 1122 töötajani, 2012 oli 559. Elvesos samal perioodil vähenenud 34-lt 23-ni.
Tiit Keerma jätkas ettekannet: 34 % volikogu liikmetest ei osalenud ühiskomisjoni koosolekul ja seega kuulevad praegu ettekannet esimest korda.
Valla elanike arv kasvab jätkuvalt, 2022.aastal 22 195 elanikku. Kasv u 1000 inimest aastas. 10 a kasv 60%. Mehaaniline sisseränne on u 1800, väljaränne u 1000, sünnid juurde, surmad maha.
Võrreldes arengukavaga on Rae valla kasvustsenaariumist kasv suurem ehk kiirem. Kasvustsenaariumi kohaselt pidi 2021 olema 20 388 elanikku, aga tegelikult on 22 195 elanikku (u 2000 inimest rohkem).
Kantide osatähtsus muutub. Peetri kandi osatähtsus kasvab, oli seisuga 01.01.2021 53,7 %, nüüd on 54,7 % (01.01.2022), Jüri kandi osatähtsus kahaneb, oli 31,5 %, nüüd on 30,6 %. Vaida osatähtsus samuti väheneb, oli 6,6 %, on 6,2 %.Lagedi osatähtsus on mõnevõrra tõusnud, oli 8,2%, on 8,4%.
Rae valla maksumaksjate keskmine brutotulu on Eesti kõrgeim, st 2015 eurot kuus 2021.aastal. Kuu keskmisena. Dividenditulu sellesse arvestusse ei lähe, ainult palgatöötaja tulu läheb.
Tulumaks üha kasvab. Igal aastal + 3,5 mlj. 2022.aastaks planeeritud kasvuks 4,0 mlj, seni kõik laekub. Tulumaks kasvutempo on suurem kui maksumaksjate arvu tempo.
Valla netovõlakoormus on langenud, oli 2021 aasta alguses 20,6 mlj, aga langes aasta lõpuks 14,9 miljonini. Põhjuseks suurema summa eest kinnisvara müük ning seetõttu langes ära vajadus laenu võtmiseks. Seetõttu on ka vaba laenulimiit kasvanud 29,7 mlj-ni (oli 22,3 mlj).
Valla põhimääruse kohaselt peavad kõik komisjonis majandusaasta aruannet arutama. Arutelu toimus ühiskomisjonina 9.mail ning kaasettekandjatena andsid ülevaate oma komisjoni vaatevinklist keskkonnakomisjoni esimees Kaido Kivistik, sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni esinaine Helen Kübar, haridus-ja kultuurikomisjoni esimees Jens Vendel ning juhtivkomisjoni poolt tegi ettekande aseesimees Ain Böckler. Osalejate arv oli komisjonide kaupa erinev, aga kõik jõudsid samale seisukohale, et aruanne tuleb kinnitada.
Selgitasin volikogule, et vastavalt valla põhimääruse § 33 lõikele 3 esitab revisjonikomisjon enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogule kirjaliku arvamuse kas komisjon toetab aruande kinnitamist. Andsin sõna revisjonikomisjoni esimees Mati Sarevetile: komisjon kohtus 4.mail Tiit Keermaga, saime oma küsimustele vastused. Seejärel kohtus esimees 12.mail audiitoriga. 13.mail toimus revisjonikomisjoni koosolek, kus otsustati toetada majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks tegi komisjon mõned ettepanekud edasiseks (esitati kirjalikult).
Küsimus- kui midagi on külastanud unikaalne noor, siis mida see tähendab?
Vastus – tähendab ühekordset külastust.
Selgitasin volikogule: valla põhimääruse § 33 lg 3 punkti 2 kohaselt esitab revisjonikomisjon volikogule enne majandusaasta aruande kinnitamist aruande oma tegevuse kohta eelneval majandusaastal ja seisukoha vallavalitsuse tegevuse kohta valla arengukava ja eelmise eelarveaasta eelarve täitmisel. Põhimäärus ei sätesta aruannete vormi ja kuna ühtegi kirjalikku dokumenti nende kahe punkti kohta ei ole revisjonikomisjon volikogule esitatud, siis tuleb lugeda komisjoni esimehe ettekanne punktis 2 nimetatud aruandeks ja punktis 3 nimetatud seisukohaks. Midagi muud meil lihtsalt ei ole.
Panin majandusaasta aruande hääletusele ja 21 volikogu liikme poolthäälega sai aruanne kinnitatud.
3. Kaubanduse korraldamise nõuded ja kord Rae vallas avalikult kasutataval maa-alal
Ettekanne abivallavanem Tanel Tammela: seni meil ei ole sellist korda olnud, aga avalikel aladel kaubandustegevuseks on selged nõuded vajalikud. Naabervaldadel selline kord on olemas.
Tariifide määramiseks on volitusnorm VV-le.
Kaasettekanne eelarve-ja arengukomisjoni asesimees Ain Böckler – koosolek toimus 9.mail, kohal oli 12/15-st. Abivallavanem tegi ettekande, küsiti küsimusi, saadi vastusid. Kodukohvikud ei ole avalikul maal, soodustuse saamiseks tuleb esitada taotlus, Bolt ja Citybee ei lähe selle korra alla. Teisele lugemisele saatmine ettepanek komisjonis toetust ei leidnud. Hääletuse tulemusel otsustas komisjoni toetada I lugemisel vastuvõtmist.
VK hääletas – 19 poolt, vastu võetud.
4. Ebaseaduslike ehitiste ja ehitusjärelevalve kohta
Ettekandja abivallavanem Anna Õuekallas: alates 1.04.2022 ametis üks järelevalvespetsialist (M.Kikkas). Enne seda tegeles üks ametnik nii järelevalve kui kasutuslubadega. Kaardistame probleemseid objektid, koostame tööplaani, luubi all ka protsessid ja vormid. Tähelepanu ka teavitusel ja kommunikatsioonil.
Suured lahendamata teemad: asfalditehas rohevõrgustikus, ebaseaduslikud piirdeaiad, munitsiaalmaa loata kasutamine, Kingu 3 Lagedil jmt.
Järelevalveametnikule ligipääsud registrisse, töövahendid muretsetud. Loetelu laual olevatest teemadest koos fotodega.
Viide revisjonikomisjoni aktile 2021 nr 1 – ülevaade volikogule tegevustest revisjonikomisjoni ettepanekute alusel. Üldine järeldus on, et ilmselt ühest järelevalve ametikohast ei piisa, et teadaolevate probleemidega tegeleda.
Küsimus – GIS-i ebaseaduslike menetluste andmekiht?
Vastus – idee on endiselt olemas, teised digitaalsed plaanid samuti.
Küsimus – ebaseaduslikud ehitused on tagajärg. Põhjuseks on legaalse protsessi liigne pikkus. Ehitada tahtval isikul ei olegi muud valikut, kui ehitada ebaseaduslikult. Kas oleme ise süüdi?
Vastus – osaliselt küll, sest mõned protsessid ebaseaduslike ehitistega kestavad pikalt.
Küsimus – kas vanad soojuspumbad vajavad ka luba?
Vastus – iga asja puhul pidi see vastama tegemise aja seadusandlusele.
Küsimus – kas parkimine on ka nüüd järelevalve all?
Vastus – Vastus hetkel ei ole.
Küsimus – millal on oodata volikogule täpsema plaani tutvustamist?
Vastus – kaardistame, paneme ajajoonele, sisustame. Lähinädalatel paika aasta tööplaan.
Sareveti sõnavõtt – revisjonikomisjonile on laekunud infot, et paljud soovivad teha päikeseelektrijaamu, aga vallavalitsus pidi nõudma, et maaüksuse sihtotstarve oleks tootmismaa.
Kogeri sõnavõtt – ebaseadusliku ehitamise õigustamine on nagu vägistamise õigustamine, et teadsin küll, et keelatud, aga oli vaja. Pean kohatuks ebaseaduslike tegevuste õigustamist. Ka päikesepargid peavad käima kooskõlas seadustega, ei saa teistmoodi.
Volikogu võttis info teadmiseks.
5. Ülevaade mikrokraadiga seonduvast
Sisse juhatas Kalle Sepp, tervituse ütles Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi direktor Indrek Grauberg, kes avaldas headmeelt Rae valla ja ülikooli vahelise koostöö üle, mille tulemusel on sündinud mikrokraadi õppekava.
Mikrokraad on tervikliku sisuga täiendusõppekava, mis võimaldab paindlikult omandada erialast pädevust ühes kitsamas valdkonnas, täiendada oma erialaseid teadmisi või plaanida karjäärimuutust.
Pikema tutvustuse tegi Sulev Lääne, Tallinna Ülikooli projektijuht, valitsemiskorralduse lektor, teenekas omavalitsusteemadega tegeleja: Rae vald on parimatest parim, kes mitte ainult ei räägi, vaid ka teeb. Näiteks koostöös Tallinna Ülikooliga mikrokraadi.
Mikrokraadi õppekava maht on 15 EAP, perioodil sept2022 kuni mai2023. Toimub Kindluse koolis. Tutvustab koolituse sisu ja koolitajaid.
Koolitus kontaktõppe vormis Kindluse koolis. Reedeti algusega kell 10.30. Koolitusgrupi suurus 20 (max 25). 7 võiks olla Rae vallavolikogu liikmed.
Küsimus – kui pikk plaan on?
Vastus – suund on sinna poole, et mitme mikrokraadiga saab teaduskraadi (magister) kätte.
Küsimus – kas mikrokraadi taotlejal võib ka kõrgem haridustase olla?
Vastus – jah
Küsimus – kas on takistusi mikrokraadi käivitamisel?
Vastus - ei ole
Küsimus – palju maksab?
Vastus – Rae vallavolikogu, vallavalitsuse liikme, ametniku jaoks mitte midagi.
Küsimus – mida õpetatakse?
Vastus – vastus personaalselt küsijale.
Pildil Kaarel Koger koos allakirjutanuga lilli istutamas, rahva rõõmuks Repliik Kaarel Kogerilt – tunnustan ettekandjaid uuema lähenemine eest. Suurepärane võimalus aastatega punkte koguda, kes kohe ei jaksa, saavad jupikaupa. Väga hea. Volikogu tänas Tallinna Ülikooli esindajaid aplausiga. Volikogu liikmed, kes on huvitatud oma teadmiste täiendamisest, annavad oma huvist volikogu esimehele teada, esimesed on seda juba teinud.