Tõnis Kõiv

Valik on euro või rubla vahel

Tõnis KõivAugust 8, 2011

Valik on euro või rubla vahel

Euroopas on hädas riigid, kus võlakoormus on suur ja riigieelarve suures puudujäägis. Lihtsustatult öeldes on aastaid võlgu elatud ning kulutatakse praegugi rohkem kui teenitakse. Arusaadavalt on väga raske harjumuspärast elukvaliteeti koomale tõmmata ehk kulusid kärpida. Meie Eestis ju teame ja mäletame, kui raskeid otsuseid tuli majanduskriisi ajal langetada ja taluda. Mitmes Euroopa riigis on Eestis aasta-paar tagasi läbielatu kõik veel ees. Vabadus tähendab vastutust. Oma riigi rahanduse korraldamine läheb sama kategooria alla. Iga riik on vaba oma raha-asju otsustama, kuid kui seda on tehtud vastutust tundmata siis tuleb edukamate naabrite sõna kuulata. Ameerika mured on veelgi mastaapsemad. Võimul olevad demokraadid eesotsas Barack Obamaga soovivad üha rohkem laenu võtta ning sellega kaasnevad mured lahendada inflatsiooni abi. Raha trükitakse lihtsalt juurde ning kuna USA dollar on maailmavaluuta siis jaguneb dollari odavnemise mõju kogu maailma peale laiali. Vabariiklased aga sooviksid ka Ameerikas lähtuda põhimõttest, et kulutada saab vaid seda, mida oled teeninud. Vabariiklaste sihiks on kärped avalikus sektoris, et võla kasvamisele piir panna ja vähendamise teele asuda. Kuna lahendusteed on nii erinevad, ongi USA Kongressis kompromissid visad sündima. Eestit aga märgatakse ja kadestatakse Ameerikaski. Üks näide sellest siin  Kuidas see kõik Eestile mõjub? Eesti majandus kasvab tänu ekspordile ja ka sisetarbimisele. Kaupade eksportimisel võlakriisi sattunud riikidesse ohud kasvavad. Avaliku sektori kärped võivad kaasa tuua ka majanduse jahenemise, tellimuste vähenemise. Samas aga ei ole ju sugugi kõik Eesti ettevõtjate ekspordipartnerid kriisiriikides ehk siis riskid on hajutatud. Dollariga arveldamisel on raha väärtuse alanemise oht suurem kui euro puhul. Euro kasutuselevõtt selle aasta algul on oma kuigi armsast, ent maailma mõõtkavas marginaalsest rahast tingitud valuutariskid kaotanud. Eurotsoonis ei lõpe spekulatsioonid teemal, et äkki tuleks eurotsoon kaheks lüüa, toimetulevad riigid ja kriisis olevad riigid. Ühest küljest tõesti, ega lõpmatuseni ei suuda ja ei ole mõtetki finantsturgudele signaale saata, et olenemata eurot kasutava riigi majandusest kaetakse ühiselt riskid. Kuskil peab piir ette tulema. Raskustesse sattunud riigid peavad suutma oma avaliku sektori kulutusi reaalselt vähendada. Muidu teiste riikide ühine abi ei kustuta mitte tulekahju vaid lihtsalt alandab korraks leeke ja kuumust, et mõne aja pärast uuesti lahvatada. Samas aga toob kaheks jagamine kaasa veelgi suurema segaduse ja võimalusi geopoliitilisteks mängudeks. Euroopa on üks tervik nagu märkis ka Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas. Eesti on piiri-riik. Meeldetuletuseks tasub alati heita pilt kaardile ja kontrollida ega Eesti asukoht muutunud ei ole?! Ei, imesid ei juhtu. Ikka on üheks naabriks Venemaa ja teisalt Soome, Rootsi ja Läti. Eesti on ajast aega olnud kas Lääne või Ida mõjusfääris. Iseseisvuse taastamisel oli selge siht rebida end lahti Idast ja uuesti ühenduda Läänega. Rahapoliitiliselt on meil samuti lihtne valik, kas kasutame eurot või rubla. Me ei ole Šveits (vaadake uuesti kaarti). Eestis ei ole poliitilist jõudu, kes sooviks loobuda eurost ja üle minna rublale. Isegi Savisaar ootas Moskvast ju ikka eurosid (mäletate - 2/3 ülekandega ja 1/3 sulas, pikemalt siit ), mitte rublasid. Eesti ees seisab unikaalne võimalus arendada oma majandust ja tõsta inimeste elukvaliteeti ning samal ajal õpetada meist tublisti vanemaid Euroopa riike (Kreeka, Hispaania, Portugal, Itaalia), kuidas tuleb avaliku sektori kulutusi kontrolli all hoida ning kustkohast kärpida ei tohi. Laste ja eakate pealt kokkuhoid ei ole õiglane, aga 13-14 kuupalga äravõtmine ametnikelt hädavajalik. Töötute ümberõppelt ei saa kokku hoida, aga Tööseadusandlus tuleb paindlikuks muuta. Samalaadseid näiteid on veel. Selles, kas eestlastel tuleks Euroliidus hätta sattunud riike ka laenugarantiidega aidata, ei maksa samuti kahelda. Euroopa Liit on viimasel kümnendil Eestit toetanud miljardite kroonide tagastamatu abiga. Nüüd on meie kord solidaarne olla, mh kindlustunnet ja õpetusi pakkudes.