Tõnis Kõiv

Tuulikuga tuumajaama ei asenda

Tõnis KõivDecember 12, 2006

Tuulikuga tuumajaama ei asenda

Tuulik tuumajaama ei asenda

Eesti on viimastel aastatel nautinud jõudsat majanduskasvu, mis on küündinud lausa 10 protsendini. Teatavasti toob kasvav majandus endaga kaasa ka energia tarbimise kiire kasvu. Kümneprotsendine majanduskasv kasvatab energiatarbimist viis protsenti. Selleks, et jõuda 15 aastaga Euroopa viie jõukama riigi hulka, peab Eesti majanduskasv olema järgmise viieteist aasta jooksul keskmiselt 7 % aastas. Kui nii-öelda vanad Euroopa riigid püsivad samal ajal paariprotsendilise kasvu juures, olemegi viiendaks jõudnud. Samamoodi saame välja arvestada, et Eesti järgmise viieteist aasta energiatarbimine kasvab ca 3,5 % aastas. Kust see energia tuleb?
Tänasest energiavajadusest annab Eesti Energia 94 %, kõik ülejäänud, sealhulgas taastuvenergia tootjad, kokku 6 %. Palju on räägitud tuuleparkidest ja vajadusest soodustada seal toodetavat energiat. Tihtipeale unustatakse aga ära tõsiasi, et tuulepargis toodetav energia ei ole stabiilne. Kui tuult ei puhu, voolu ei saa. Vaevalt, et ükski elektritarbija on nõus tuulevaikse ilmaga pimedas ja külmas istuma. Põlevkivielekter peab tagama stabiilsuse. Seega tähendab tuulepargis toodetav energia lihtsalt lisavõimsust. Kui tuul puhub ja voolu tuleb, vajatakse Narva Elektrijaama katlalt vähem võimsust. Kui tuul vaibub, keeratakse elektrijaamas võimsust juurde.

Tuul ei asenda põlevkivi
Katlad töötavad kõige suurema efektiivsusega, ehk siis toodavad elektrienergiat kõige odavamalt, teatud võimsusel. Suures ulatuses võimsuse langetamine ja jälle tõstmine kasutegurit ei tõsta. Kõrgemad tootmiskulud aga väljenduvad ju loomulikult tarbija poolt makstavas hinnas. Seega võib kokkuvõttes öelda, et tuuleparkides toodetud elekter tõstab küll meie eneseteadvust, kuid Eesti kasvava energiavajaduse rahuldamisel sel suurt rolli ei ole.
Kui valime edasiminekuks ainult tuuleparkide arendamise tee, siis istub tuulevaiksel talveilmas pool Eestit pimeduses ja tuba aga muudkui jaheneb. Sest tuulegeneraatorid parasjagu elektrit ei tooda.
Põlevkivi kaevandamise arengukava on koostamisel ning vaidlusi on palju. Arutletakse kui palju üldse põlevkivi kaevandada, kas ainult energia tootmiseks või ka õli tootmiseks, kus peaks kaevandama jne.
Energeetiline julgeolek on üks meie kindlatest valikutest. Eesti omast toorainest ehk põlevkivist toodetud elektrienergia on üks riikluse püsimise alustest. Sellega koos on väga tähtis keskkonnakaitseline aspekt – kaevandamine peab olema keskkonnasäästlik, kogu materjali maksimaalselt kasutav ning kohalike elanike elutingimusi kõige vähem halvendav.

Leedu tuumajamas tuleb kaasa lüüa
Kaevandatava põlevkivi koguste arvestamisel tuleb lähtuda Eesti kasvavast energiavajadusest seni, kuni ei ole valminud tuumajaam Leetu. Olen kindel, et kolme Balti riigi ühisprojektina rajatav tuumajaam Ignalinasse on parim viis Eesti energiatarve rahuldamisel pikemas perspektiivis. Sealt tuleva energia tootmise omahind on tunduvalt odavam kui põlevkivielektri oma. Ei tohi unustada, et põlevkivi saab ju ükskord otsa ja veel enne seda muutub ta kaevandamine kasvavate keskkonnanõuete tõttu üha keerulisemaks.
Tuumajaama puhul on meid juba jõutud hirmutada avariide ohuga. Tõesti, maailmas on päris palju tuumajaamu ning eks ole neis ka intsidente juhtunud. Nõukogude korralageduse tulemusena Tšernobõlis juhtunu oli neist mõtlemapanevaim. Kuid tehnoloogia areneb pidevalt edasi ning ka ohutussüsteemid paranevad. Me ei jäta ju autoga sõitmata, kuigi olemas võimalus avariisse sattumise oht. Kui ikka sõita on vaja, siis tuleb sõita. Aga korralikult, ohutusrihm peal, autol tuled põlemas, kvaliteetsed rehvid all ning kiirus valitud vastavalt teeoludele. Tänapäeva tuumajaamad on keskkonnale kõige ohutumad. Ega muidu Soome juba aastakümneid tuumaelektrit kasutaks.
Roheline mõtteviis on kiiduväärt asi. Kellel seda pole, ei tohiks Eesti poliitikas kaasa lüüa. Ent roheline ilmavaade jaguneb muinasjuttudeks tasuta jahvatavatest elektrituulikutest ning keskkonnapoliitikaks, mis lisaks rohelisele mõttelaadile peab olema ka riigivalitsemisel reaalselt rakendatav.

Tõnis Kõiv
Keskkonnakomisjoni esimees,
Reformierakond

Postitatud 12.dets 2006

Avaldatud Sakalas, 12.dets 2006