Tuulelohe lend 2009
Tõnis Kõiv • February 15, 2009
Tuulelohe lend 2009
Tööandjate keskliidu korraldatud majandusfoorum toimus 13 ja reedel Swissotelis. Foorumi ajakava oli ambitsioonikalt meditsiiniline: diagnoos, ravi ja uuestisünd. Tervishoius küll tavaliselt keegi uuesti ei sünni, pigem saab jälle terveks ehk endiseks.
Veel enne diagnoosi panekut sai sõna EV President Toomas H.Ilves. Ta rääkis selgelt ja otse, esmapilgul isegi valusalt öeldes. Näiteks miks süüdistavad ettevõtjad kinnisvaramullis riiki ja valitsust, kui näiteks 2007 a andmetel investeerisid Eesti ettevõtjad 30% investeeringute kogumahust kinnisvarasse. Võrdluseks kõrvutades, et innovatsiooni investeeritud raha tuleb põhiliselt riigilt, mitte ettevõtjatelt. Või teise näitena, et kui ettevõtjad kutsuvad valitsust üles abistama neid raskel ajal ehk siis kahjumeid kinni maksma, kas see tähendab sama-aegset üleskutset kasumi jaotusele ehk siis ettevõtete tulumaksu taastamisele?! Protektsionism ja enesessesulgumine ei ole lahendus. President Ilves kutsus üles rohkem mõtlema võimalustele ning vähem aega kulutama häda ja huku kuulutamisele.
DIAGNOOSijate osas rõhutas eurovolinik Siim Kallase kabinetiülem Henrik Hololei, et praegusel majanduskriisil on mitmeid sarnasusi 1929 a kriisiga. Mitmetes riikides on kalduvus protektsionismi, mis tõi kolmekümnendatel kaasa ka poliitilise äärmusluse. EK prognoosid näitavad Eesti majandusele väikest tõusu juba 2010 aastal.
Eesti Panga asepresident Andres Suti sõnade kohaselt on meie lahenduseks majanduse ümberstruktureerimine. Seda toetavad Euroopa ja USA intresside alandamine ja fiskaalstiimulid. Uut majanduskasvu on loota otse-investeeringutelt, mitte enam laenukasvult. Iga ettevõtja peaks koostama äriplaani, kus arvestab, et kriis kestab üle kahe aasta. Siis on lootust, et tegelikult kestab vähem. Parim riigi tugi ettevõtjale on usaldusväärne majanduspoliitika – madal inflatsioon, eelarvedefitsiit 3 % piirides ja kindel krooni kurss. Nordea panga juht Vahur Kraft soovitas igal ettevõtjal vähendada kasumiootust, kärpida kulusid, hoida likviidsust ning valmistuda uueks tõusuks. Investeerimispankur Veikko Maripuu sõnul algas majanduskriis USA-st ja lahendus peab samuti sealt tulema. Ehk siis kui Ameerika majandus hakkab uuesti vedama, on ka teiste riikide majandustel lootust kasvule. Kuna suurimat langust oodatakse Kesk-ja Ida-Euroopast, siis siia ei julge keegi investeerida. Raha liigub projektidesse, kus on vähemalt osaliseltki taga riigi garantii, sest siis on risk väiksem. Eesti riigi eelisteks on varasemalt kogutud reservid, poliitiline stabiilsus ning praktiliselt olematu poliitiline korruptsioon. Sellest tuleb aga rääkida ja rääkida, eriti Londonis ja Frankfurdis, aga ka teistes finantskeskustes.
RAVI Minister Parts toob tervitusi Tourestilt ning soovitab kõigil puhata Eestis. Rõhutab kolme asja: riik kohanema muutunud olukorraga; poliitika peab olema arengule suunatud ja Eestisse saada rohkem investeeringuid kui konkurentidest naabritel.
Richard Rockwood tutvustas tootmisprotsessi optimeerimise võimalusi ABB näitel. Esmapilgul tundus, et lihtsalt tutvustab oma ettevõtet. Asetades aga Rockwoodi ettekande kogu päeva konteksti, tekkis hoopis uus tähendus. Ta rääkis sellest, kuidas alandada tootmis-ja hoolduskulusid ehk tõsta efektiivsust ning kutsus üles investeerima tööjõudu, et olla jätkuvalt konkurentsivõimeline muutuvas maailmas. Teame ju kõik, et võrreldes meie töö tulemuslikkust näiteks põhjanaabrite omaga, jääme kõvasti alla. Et saada paremaks ehk konkurentsivõimelisemaks, tuleb rohkem aju kasutada. Mõelda kõik protsessid läbi, kasutada innovatsiooni ehk teistmoodi tegemist. Elcoteqi Tallinna peadirektor Heikki Mäki soovitas ettevõtjatel peeglisse vaadata. Ainult palkade kärpimine on liiga lihtne, see ei tööta. Ettevõtetes vaja kõik asjad üle vaadata, kusjuures see ei ole ainult tippjuhi ülesanne vaid kogu töötajaskond peab olema kaasatud. Nii sünnivad innovatiivsed lahendused. ABB Balti riikide juht Bo Henrikkson lisas, et ärme anna välja negatiivseid sõnumeid kulude kärpimise kohta ettevõtetes. Ütleme parem, et kohandume muutunud oludega, anname positiivseid sõnumeid. Loome kindlust klientide ees, et me suudame ka muutunud oludes edukalt toime tulla.
Kõige eeltoodu taustal rääkis Tööandjate Keskliidu volikogu esimees sellest, mida riik peaks tegema… Aga sellest, mida ettevõtjad peaks/võiks teha, ei poolt sõnagi?!
UUESTISÜND Euroopa Komisjoni energiavoliniku Andris Piebalgsi kabinetiülem tegi sissejuhatuse sellest, kuidas näeb komisjon energia tulevikku sh Balti regioonis. Läbivad teemad varustuskindlus, energia allikad ja infrastruktuur.
Eesti Energia juhi Sandor Liivelt saime teada, et Eestil on kõik eeldused saada põlevkivi töötlemise alal juhtivaks riigiks. EE-l on kogemused põlevkivist elektri ja õli tootmisel ning selle vastu on huvi. Jordaania projekt käib ja huvilisi on veel teistestki riikidest, näiteks USA-st. Muuhulgas teab EE lahendusi ka sellele, kuidas tulevikuski Eesti tarbijaid elektriga varustada. 4 vana põlevkiviplokki saavad väävlifiltrid ja töötavad edasi ka peale 2016 aastat. Kui seadus ära muuta, saab Narva Elektrijaam bioelektri tootjaks. Tuumaenergiat on loota EE tootmisportfelli alates aastast 2020+. Baltikum on osa Põhjala elektriturust, eriti peale Estlink2 ning Läti (või Leedu) ja Rootsi vahelise kaabli valmimist. Eesti elektrihind on täna odavam kui Põhjala elektribörsi Nord Pooli keskmine hind, viimane omakorda odavaim elekter Euroopas. Seega elektri hinna tõusust pole pikemas perspektiivis pääsu.
Eesti Energia juhi Sandor Liivelt saime teada, et Eestil on kõik eeldused saada põlevkivi töötlemise alal juhtivaks riigiks. EE-l on kogemused põlevkivist elektri ja õli tootmisel ning selle vastu on huvi. Jordaania projekt käib ja huvilisi on veel teistestki riikidest, näiteks USA-st. Muuhulgas teab EE lahendusi ka sellele, kuidas tulevikuski Eesti tarbijaid elektriga varustada. 4 vana põlevkiviplokki saavad väävlifiltrid ja töötavad edasi ka peale 2016 aastat. Kui seadus ära muuta, saab Narva Elektrijaam bioelektri tootjaks. Tuumaenergiat on loota EE tootmisportfelli alates aastast 2020+. Baltikum on osa Põhjala elektriturust, eriti peale Estlink2 ning Läti (või Leedu) ja Rootsi vahelise kaabli valmimist. Eesti elektrihind on täna odavam kui Põhjala elektribörsi Nord Pooli keskmine hind, viimane omakorda odavaim elekter Euroopas. Seega elektri hinna tõusust pole pikemas perspektiivis pääsu.
Briti Suursaadik Peter Carter rääkis sellest, kuidas UK majandus muutub seoses kliimamuutuste vastu võitlemisega. Nad on seadnud omale eesmärgiks muuta briti majandus vähe süsinikdioksiidi emiteerivaks. Selleks on loodud pika-ajaline õiguslik raamistik, innovatsioonitoetuste mehhanismid ning peetakse tähtsaks partnerlust valitsuse ja ettevõtjate vahel. Näiteks on plaanis hakata avalikes hangetes eelistama ettevõtjaid, kes on „rohelised“ ehk energiasäästlikud. Britid peavad tähtsaks valmistada ettevõtjaid ette ajaks, kus konkurentsieeliseks saab energiasäästlikkus ja roheline mõtteviis.
Kell hakkas viis saama ning kümnest hommikul alanud foorum hakkas lõppema. Foorumi kestel toimus kolm mobiilhääletust, mille tulemusel saime teada, et saalisistujad ei toeta ettevõtete tulumaksu taaskehtestamist, arvavad, et majanduskriis kestab üle kahe aasta ning et Eesti vajab tuumajaama. Fotolt näha, et A-vastajad pooldasid tuumajaama, B-d olid vastu ja C-d ei omanud selget seisukohta.

Tänan huvitava foorumi korraldamise eest tööandjate keskliitu ning võimaluse eest seal osaleda. Sain kinnitust olemasolevale teadmisele, aga ka uut infot, lähenemisi ja vaatenurki. Loodan, et eelkõige ettevõtjad/tööandjad said juurde kindlust oma ettevõtetes muudatuste läbiviimiseks, et muutunud oludes ellu jääda, edasi areneda ning edaspidigi olla tööandjad/maksumaksjad.