Tõnis Kõiv

Tervishoiust nii Järvamaal kui Brüsselis

Tõnis KõivDecember 6, 2009

Tervishoiust nii Järvamaal kui Brüsselis

Möödunud nädalal sai kõige rohkem tähelepanu tervishoid. EL-i ministrid kukutasid läbi ühe olulise direktiivi, rahvusvahelisel konverentsil arutati e-tervishoiu küsimusi ning Vabariigi Valitsus otsustas investeerida üle 400 mlj krooni hooldus-ja õendusabisse. Ka Järvamaa sai oma osa.
Eesti tervishoid on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) arvates eeskujuks teistele Euroopa riikidele. Just sellise avalduse tegi WHO kõrge ametnik (pildil suurel ekraanil)
Brüsselis toimunud e-tervise teemalisel konverentsil. Üldise arutelu oli pühendatud e-tervise arengu teemadele, ohtudele ja võimalustele. Oma päevakajalise pitseri vajutas konverentsile paar päeva varem Euroopa tervishoiu ja sotsiaalministrite suutmatus jõuda kokkuleppele direktiivis patsiendi õigustest piiriüleses tervishoius.
Euroopa riikide tervishoiusüsteemid on üldiselt ebaefektiivsed. Rahvastiku vananemine suurendab veelgi kulutusi ning seega vajadus muudatuste järele suur. Konverentsil kõlas, et kui kõik Euroopa riigid suudaksid jõuda tänase kõige efektiivsema tervishoiusüsteemiga riigi tasemele, kulutaksime tulevikus sama raha vaatamata elanikkonna vananemisele. E-tervishoius nähakse selget võimalust efektiivsuse kasvuks. Töö e-lahendustega käib aga erineva kiirusega. Näiteks on üks nn vana ja edukas liikmesriik soovinud e-tervishoiuks üleminekuaega 30 aastat?!
Ministrid kaitsesid nädala alguses oma tervishoiusüsteemide suletust, aga ei mõelnud patsientide peale. Siinkohal tuleb muidugi märkida, et Eesti sotsiaalminister Hanno Pevkur oli direktiivi vastuvõtmise poolt.
Aga ega siis ühe direktiivi vastuvõtmata jätmise tõttu elu ega areng seisma jää. Tegeletakse nii Euroopa Komisjonis kui koduses Eestis edasi e-tervise teemadega, näiteks patsiendi portaali ja digiretseptiga.
 
Vabariigi Valitsus otsustas neljapäeval kauaoodatud hooldus-ja õendusravi arendamiseks toetuse eraldamise. Järvamaa Haigla sai 16, 25 mlj krooni, et ehitada uus korpus sünnitushaigla kõrvale. Haigla juhatuse esimees Andres Müürsepp on oma meeskonnaga teinud head tööd ning koostanud korraliku taotluse. Eks aluseks olevad andmed on piisavad olnud. Nüüd on põhiküsimuseks, kuidas lahendada omaosaluse ehk seitsme miljoni krooni küsimus. Kas omanikud ehk Järvamaa omavalitsused panustavad, kas laiendada aktsiakapitali või võtta lihtsalt laenu ning lasta haigla personalil oma palgast laenuintressid kinni taguda?! Alati on neidki inimesi, kel mõlgub peas mõtteid, kuidas saaks haigla ära (ä)erastada…
Küsimusi palju ning omanike ehk omavalitsuste seis rahalises mõttes raske. Kuigi kui jagada vajaminev laenusumma aktsiate arvu järgi laiali kümne aasta peale siis ühe aasta summa ei tule sugugi suur. Aga sellekski peab arusaamist ja tahtmist olema. Kõigepealt selgitamiseks ning seejärel mõistmiseks ja otsustamiseks.  
Tallinnas toimus noortele mõeldud infomess Teeviit, kus oli muuhulgas väljas ka Järvamaa Kutsehariduskeskus.
Väga tublid noored olid boksis, oskasid vastata kõigile kooli puudutavatele küsimustele.
Reformierakonna noortekogu oli samuti esindatud nii nagu teistegi erakondade noorteorganisatsioonid. Tutvustasime erakonna noortetööd ja võimalusi kaasalöömiseks, küsimusi oli erinevatel teemadel ning uusi liitujaid palju.  Pakkusime muuhulgas kohapeal küpsetatud südamekujulisi vahvlikesi, mida siis Riigikogu ja Tallinna linnavolikogu reformierakonna fraktsiooni liikmed küpsetamas käisid.