Tõnis Kõiv

Teadmiseks metsaomanikule ja ühistu liikmele

Tõnis KõivOctober 16, 2011

Teadmiseks metsaomanikule ja ühistu liikmele

Metsa majandamist reguleerib otseselt Metsaseadus, aga puutumus on ka teiste seadustega, rõhutan siinkojal eriti Asjaõigusseadust ja Võlaõigusseadust. Metsa omanikul on vaja tunda seadusi, mis tema õigusi reguleerivad. Lõpetuseks mõned näited tarbijate ühistu kohta Järvamaal. Metsaseaduse § 42 lg 1 p-i 2 kohaselt on metsaomanik kohustatud majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veerežiimi ning mis on kooskõlas metsa säästva kasutamise põhimõtetega, samuti kaitsma metsa kasvutingimuste halvenemise eest. Sama seaduse § 35 lg 1 p-i 4 alusel tohib piiramata või tähistamata erametsas sõita sõidukiga metsamaal paiknevatel teedel ja metsaomaniku loal ka väljaspool teid. Metsaseadus eeldab asjaomaste maaomanike vahelist kokkulepet. Kui kokkulepe puudub ja metsasiht või tee on rikutud, peab rikutud maa omanik nõudma oma maa või tee korrastamist mõistliku aja jooksul (näiteks kuu aja jooksul), siis peab kahjustaja seda ka tegema. Juhul, kui korrastamise kohustust ei täideta, on rikutud kinnistu omanikul võimalik tugineda Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 2, mille kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Vastavalt Asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Asja endisel kujul taastamise nõude saab esitada Võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1043 tuginedes ja nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Eelkõige näeb seadus (VÕS § 132, § 136 lg 1) asja hävimise või kahjustamise puhul ette võimaluse nõuda selle taastamise kulude rahas hüvitamist, mida VÕS § 128 lg 3 järgi võib nõuda ka eelnevalt. Erandlikult on VÕS § 136 lg 5 järgi aga võimalik nõuda kahju hüvitamist ka muul viisil kui rahalise hüvitise maksmisega, mh endise olukorra taastamist. Kinnistusregistri alusel ei ole Künnapuumetsa kinnistul (katastritunnus 23401:001:0104) ning Savitee, Kõrre, Miku, Kulli, Kopliotsa ja kahel OÜ-le Risti Agro kuuluval kinnistul teemaad registreeritud ning seetõttu on antud juhul tegemist väljaspool teid sõitmisega, milleks pidi Künnapuumetsa kinnistu omanikul olema teiste omanike luba. Keskkonna-amet on Künnapuumetsa kinnistu omanikku korduvalt teavitanud loa olemasolu vajalikkusest. Kui Künnapuumetsa kinnistu omanik on jätnud load taotlemata, on ta teadlikult seadust rikkunud. Teistel eelnimetatud kinnistute omanikel tuleb koos või eraldi enda huvide eest seista ning nõuda Künnapuumetsa kinnistu omanikult oma kinnistul endise olukorra taastamist või tekitatud kahju hüvitamist rahas. Metsaomaniku poolt erinevate omanike maadel tegutsemine eeldab kokkuleppeid omanike vahel. Tavapäraselt sõlmitakse kirjalikud lepingud ning lepingu täitmise tagamiseks makstakse tagatisraha. Selle nädala kolmapäeval Toompea lossi konverentsiruumis oma juhatuse koosolekut pidanud Eesti Metsatööstuse liit oli samal arvamusel, kui mu blogis avaldatud metsateede küsimus jutuks tuli. Metsaomanike ühine tegutsemine on väga mõistlik, sest nii on soovitud tulemus kiiremini saavutatav. Ühiselt tegutsevad ka tarbijad, kui nad on koondunud tarbijate ühistusse. Järvamaa tarbijate ühistu avas sel nädalal Paide kesklinna kaupluse laienduse. Investeering tõi kaasa kaubanduspinna märgatava laienemise ning vähemalt avamispäeval oli klientide huvi märgatav. Pood oli rahvast täis ja kõik ostsid midagi. Samalaadne ehk klientide elu mugavamaks tegev investeering on ees ootamas Türil. Nimelt ei ole juba mõnda aega sugugi tänapäevane Türi kaubanduskeskuse ees auto parkimine ja poodi sisenemine. Kahjuks aga ei pruugi pikalt planeeritud, kooskõlastatud parendustööd jõuludekski valmida, sest vastavad ametnikud avastasid viimasel minutil planeeritava parklaaluse maa seest soojatrassi. Nüüd tuleb jälle hulganisti paberitööd teha, mis aega võtab. Tarbija jaoks ebamugav olukord püsib ja kaupmees ei saa klienti kohasel viisil teenindada. Mõlemad kannavad kahju. Veelgi omapärasem on lugu Koerus. Järva tarbijate ühistu plaanib teha Eesti taasiseseisvumise järel esimese suurema investeeringu Järvamaal väljapoole Türit ja Paidet ning ehitada Koeru uue kaupluse. Kohalikud „võimu-ja äri mehed“ kaaluvad suurt investeeringut lubavat detailplaneeringut pikalt ja põhjalikult, igat tähtaega maksimaalselt ära kasutades. Tõesti on oht, et mõne praeguse poe käive uue ja avara kaupluse avamisel võib langeda, aga kas siis inimeste ootus suurema kaubavaliku ja tugevama konkurentsi tõttu odavama kauba järele ei ole siis kaalukam?! Kaupluse avamise järel ootab ajalooline Koeru kõrts uusi mõtteid ja ideid elule äratamiseks. Olen mõnest neist juba kuulnud ja teeb rõõmu, et huvilisi on. Uuel nädalal tuleb kultuuriminister Rein Lang tutvuma maaspordikeskuse rajamise plaanidega. Üks samm viib teiseni ja teine kolmandani. Oleks vaid rohkem ühiste huvide eest seisjaid! Teatavasti on demokraatlikes ühiskondades valimised see võluvits,  kus rahvas rahuolematust välja näidates ühed poliitikud minema viib ja teised asemele toob. Sveitsis on valimised juba nädala pärast. Pildil on valimisplakatid Bernis.