Tõnis Kõiv

Soome mured ja Eesti rõõmud

Tõnis KõivApril 13, 2014

Soome mured ja Eesti rõõmud

Reedel tutvus keskkonnakomisjoni delegatsioon Soome kaevandamise poliitikaga ning kevadkoalitsiooni keskkonnapoliitika tõi palju tagasisidet neljapäevaselt seminarilt.... Neljapäeval tutvustasin Eesti Jäätmekäitlejate liidu korraldatud seminaril ideid keskkonnatasu muudatusteks lähitulevikus. Rõõm oli saada palju vastukaja, ettekandele järgnenud ümarlaua arutelul olid   pooled küsimused mulle suunatud, et saada täpsustusi ja pikemalt lahti seletamist. Kõige rohkem tekitas elevust idee maksustada jäätmed lähtudes EL-is kokkulepitud jäätmekäitlemise hierarhiast järgnevalt: 1. Jäätmete vältimineei maksusta vaid riik hoopis toetab läbi erinevate programmide, kusjuures taotleda saavad ka KOV-id. 2. Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine – ei maksusta, vaid riik hoopis toetab läbi erinevate programmide, et edendada vältimist. Ka KOV-id saavad toetusi taotleda. 3. Jäätmete ringlussevõtt – riiklikest programmidest ei toetata, aga maksustatakse madalaima määraga (näiteks jäätmekütuse tootmine), laekuvast maksutulust 65 % KOV-ile ja 35 % riigile. 4. Jäätmete muu taaskasutus – riiklikest programmidest ei toetata, maksustatakse keskmise suurusega määraga (näiteks jäätmete energiakasutus), laekuvast maksutulust 35 % KOV-ile ja 65 % riigile. 5. Jäätmete kõrvaldamine – riiklikest programmidest ei toeta ja maksustame kõrgeima määraga. Laekuv maksutulu 100 % riigieelarvesse. On üldteada, et kohalikel omavalitsustel on jäätmevaldkonnas ülesanded, mida nad peavad oma elanike ja keskkonnahoiu huvides täitma, aga raha selleks sihtotstarbeliselt ei laeku. Keskkonnavaldkonnas aga kehtib  "saastaja maksab" põhimõte. Ülaltoodud idee ongi suunatud jäätmevaldkonna mõjutamisele viisil, et kõrgemal hierarhilisel tasemel olevad tegevused oleksid eelistatud ning KOV-idel tekiks raha oma ülesannete täitmiseks. Loomulikult ei ole ükski protsent kivisse raiutud vaid nende üle tuleb rahulikult aru pidada. Reedel sõitsime keskkonnakomisjoni liikmete ja Eesti Mäetööstuse liidu juhtivtegelastega varahommikuse laevada Helsinkisse, et saada ülevaade põhjanaabrite seisust maavarade kaevandamisel.  Nii Rootsis kui Soomes on maavarade üle otsustamine majandusministeeriumi haldusalas, meil aga teatavasti keskkonnaministeeriumi haldusalas. See tekitab juba iseenesest hulganisti probleeme.  Maavara kaevandamine tekitab loomulikult keskkonnaküsimusi, kuid maavara (nagu nimi "vara" -gi ütleb) on majanduslik väärtus. Täna peab Eesti keskkonnaminister kaitsma loodusväärtusi, aga kaevandajad nõuavad temalt ka majandusliku aspekti arvestamist.  Selle dilemma lahendaks kui keskkonnaministeeriumis oleks kaks ministrit, üks vastutaks keskkonna kaitsmise ja teine maavarade (kalavarude ja metsanduse) eest. Kui Eestis töötatakse välja maavarade maksustamist peale 2015 a lõppu siis Soomegi arutab kuidas rohkem maavarade kaevandamist maksustada.  Nende maksustamine käib täna maaomandi kaudu. Maaomanikule tuleb maksta juba uurimise ajal kasvavat tasu ühe hektari kohta (1-4 aastat 20 eurot, 5-7a 30 eurot, 8-10 a 40 eurot  ja 11-15 aastat 50 eurot). Kaevandamisel  on tasu suuruseks 50 eurot hektari eest + 0,15 % kaevandatud maavara väärtusest.   Aga kõigest sellest on ikka vähe, sest käib arutelu lisamaksustamise üle. Arutelu võimendab, et kaevandamisettevõtted kuuluvad enamuses rahvusvahelisele kapitalile ja on üha kasvav soov nende kasumist osa saada.  Mäetööstusettevõtted aga arvutavad kõik makstud maksud kokku ning viitavad suurtele investeeringutele. Vaidlus jätkub. Soomes ei ole maaomanikul õigust keelata maavara uurimist ega kaevandamist. Kuna aga mõlemad tegevused tähendavad maaomanikule pidevat sissetulekut siis ei olegi neil huvi midagi keelata. Pigem on kaevandajatel huvi toimetada võimalikult kiiresti juba uurimise staadiumis ning samuti kaevandada optimaalse aja jooksul.  Uurimisloa maksimaalne pikkus on 15 aastat ja seda ei saa pikendada. Kui uurimisloa omanik kaevandama ei hakka siis ta peab uurimisandmed ja asjakohase hulga puurimisnäidiseid riigile üle andma. Kaevandamisloa saamiseks peab tõestama pädevust, hindama keskkonnamõju ja omama plaani kaevanduse sulgemiseks. Maakasutuse plaan peab olema ka kaevandamise ajaks ning leping maaomanikuga (maa ostuks või liisimiseks) eraldi sõlmitud. Kaevandusluba võib olla tähtajatu, mil juhul kontrollib riik iga 10 a möödumisel olukorda. Soome uuendas oma kaevandamisseadust alles hiljuti. Vana seadus oli aastast 1965 ning uut hakati ette valmistama 2008.a. Uus seadus võeti vastu märtsis ja jõustus 1.juulist 2011.  Soome jaoks on maavarade kaevandamine tähtis, nad näevad seal tööhõive kasvu, panust globaalsesse toorainega varustamisse ning keskkonnamõju vähendamist. Koostatud on kestliku kaevandamise tegevusplaan (aastani 2019, pika-ajalised eesmärgid aastani 2030), kus on oma roll tööstusel, avalikul sektoril ja kolmandatel osapooltel (eksperdid, IT-ja kommunikatsioon). Kuna aga Soome majanduse konkurentsivõime langeb ja riigieelarve tulud vähenevad, ei oota ees just kerged lahendused.  Vähenev tulu nõuab riigieelarveliste toetuste vähendamist, majanduse konkurentsivõime tõstmiseks on vaja langetada makse ehk tulu väheneb (vähemalt alguses) veelgi. Soome Tehnoloogiatööstuse liidu peaökonomisti tutvustatud majandusülevaade ei olnud rõõmustav. Lahendusena tuleb peaökonomisti arvates toetada igati tööstuse uuendamist,  maksud peavad toetama kasvu ja investeeringuid Soomes,  toetada tuleb ettevõtete otsuseid töötasu (vähendamise)  ja tööaja (lühendamise)  kohta ja ei ühtegi uut konkurentsivõime piirangut enam (ei Brüsselist ega Helsinkist). Soome kogemust on hea teada ning arvestada, sest tuleb Eestiski üha rohkem mõelda majanduslikult.  Suur tänu Eesti Mäetööstuse liidule ja VKG-le korraldustöö eest! Kurna oja terviseraja meeskond rajal Kurna oja terviseraja meeskond rajal PS! Pühapäeval vaatasime väiksema seltskonna peetrikatega üle võimalused kuidas pääseda Peetrist, Järvekülast läbi metsa Kurna ojani, et tekitada üks korralik metsajooksu terviserada. Saime teada, kus on porised kohad ja kus veetõke ees.  Sest seisust saab nüüd edasi liikuda kokkulepetele maaomanikega ning tõkete ületamise lahendustega:) Gaasitoru üle Kurna oja, kas saab üle või ei saa?! Meie ei hakanud proovima:) Gaasitoru üle Kurna oja, kas saab üle või ei saa?! Meie ei hakanud proovima:)