Tõnis Kõiv

Riigikogu erakorraline istung Georgia toetuseks

Tõnis KõivAugust 11, 2008

Riigikogu erakorraline istung Georgia toetuseks

Allkiri Riigikogu erakorralise istungi kokkukutsumiseks homme kella neljast on antud. Kui ma kell kümme Ergma sekretäri juurde jõudsin, ei olnud seal ühtegi paberit. Mõni minut peale kümmet saabus Andres Herkel istungi kokkukutsumise teate, avalduse ja seletuskirja eelnõuga. Tema oli ka esimene, kes oma allkirjad andis, mina kohe tema järel.

Avalduse eelnõuga oli terve öö välisministeeriumi ametnikud vaeva näinud ja tekst oli päris hea saanud. Seletuskiri vajas veel täiendamist, kuid istungi kokkukutsumist see kuidagi ei saa segada.

Võib tõesti ju öelda, et mida see Eesti parlamendi avaldus nüüd siis ikka aitab. Vene armee pommitab Georgia linnu ikka edasi. Jah, tõesti. Eesti parlamentäärid ei suuda küll otseselt peatada tsiviilelanike hukkumist Georgias, kuid me saame anda oma panuse rahvusvahelise üldsuse negatiivsesse suhtumisse Vene agressiooni. Meil on lausa kohustus oma selge seisukoht välja öelda.

Kui lähedal olime me ise Georgia stsenaariumile käivitumisele eelmise aasta aprillis? Arvan, et Vene pool kasutataksegi ühte ja sama stsenaariumi. Ka Eestis ootas teatud seltskond 2007 a aprillis pikisilmi, millal sõjavägi liikuma hakkab. Selleks otstarbeks olid isegi vaatluspostid välja pandud. Kuid politsei näitas end kõrgel tasemel ja sai riigis korra tagamisega hakkama ilma sõjaväge kaasamata.

Kui aga Eesti sõjavägi oleks pidanud tänavatele tulema, oleks edasised sündmused hargnenud kui spiraali mööda. Täna me näeme meie „ärajäänud võimalusi“ Georgias.

Venemaa president Medvedevi retoorika on äärmiselt küüniline – me kaitseme Vene kodanikke, asugu nad kus tahes. Kusjuures kaitsmine näeb välja nii, et pommitatakse üle kogu Georgia linnu ja külasid, tsiviilobjekte hävitades ja inimesi surmates.

Venemaa-Georgia vahelise konflikti edasine areng annab mitmeid vastuseid paljude Ida-Euroopa riikide jaoks. Tasub jälgida,  kuidas sündmused edasi arenevad, et Eesti jaoks järeldusi teha.

 

PS! Võtsin hommikul kodunt kaasa Georgia lipu (jaanuarikuise presidendivalimise aegne). Lipp nähtaval kohal autos aitab tunnetada solidaarsust nendega, kes samal ajal kui mina rahulikult autoga sõidan, pommirahe all peavad kannatama.