Tõnis Kõiv

Reformierakonna Üldkogu Viljandis

Tõnis KõivJune 10, 2012

Reformierakonna Üldkogu Viljandis

Nädal tippsündmus oli kahtlematult oodatult Reformierakonna Üldkogu, mis toimus maalilistes Viljandi Lossimägedes. Üldkogule eelnes erakonna volikogu, kus kuulasime esimehe Andrus Ansipi ülevaadet poliitilisest olukorrast, arutlesime lapsetoetuste reformi üle ning tegime ka mõned tehnilisemat laadi otsused. Kõige olulisem volikogu otsus oli, et me asume tõsiselt võitlema laste vaesuse vastu. Kui ikka mitukümmend tuhat last elab suhtelises vaesuses (arvestus mediaanpalga ja pereliikmete koefitsientide järgi) ja nende laste vanemad ei ole veel tööd leidnud siis on kohane ühiskonnal neid lapsi rohkem toetada. Lapsed ei peaks liigselt kannatama vanemate pärast. Samas muidugi eluraskused õpetavadki uusi lahendusi leidma. Reformierakonna arvates tuleb lapsetoetusi rohkem sihtida ehk anda neile, kellele on rohkem vaja. Nii ongi plaanis kahekordistada lapsetoetusi just neile, kelle sissetulek on kõige väiksem. Kuidas täpselt administreerimine toimuma hakkab, seda jõuab veel arutada. Põhiline on, et lapsed on meie ühiskonna jaoks olulised. Ilma lasteta ei ole tulevikku ja seda väga otseses mõttes. Kui rahvaloendus näitas ca 75 tuhande võrra eesti rahva vähenemist siis pool sellest tuleb panna aastaid püsinud negatiivse iibe süüks. Vanemahüvitis suutis küll sündivust märkimisväärselt kasvatada, aga arenenud ühiskonnas ei saa loota vaid ühele meetmele kui "võluvitsale". Lapse pooleteise aasta vanuseks saamise järel on vaja erinevaid teenuseid, mis lubaks lapsevanemal rahulikult tööellu naasta. Tööpuuduses olevatel vanematel aga hädasti vaja tuge laste kasvatamisel kuni uuesti jalule (tööle) saavad. Volikogu järel pea pooletunnise vaheaja järel algas Reformierakonna Üldkogu. Ansip kõneles juba volikogul kuuldut, millele erakonna peasekretär Martin Kukk omad mõtted lisas. Minu arvates on täiesti asjatut ja isegi asjatundmatut kriitikat saanud Martini plaan moodustada erakonna juurde nn Tarkade kogu. Ma ei saa aru, mis on selles halba kui erakonna peasekretär soovib endale nõuandvat organit ja kutsub sinna mõjukaid, aga aktiivses poliitikas mitte osalevaid erakonna liikmeid?! Erakonna juhtimise kvaliteet tõuseb ja otsused saavad laiema kandepinna. Reformierakonna liikmetel küll selle vastu midagi ei ole. Eks paljud ootasid registreeritud sõnavõtte ning mitmed olid valmis järjekordseks teatrietenduseks (RE juhatus vol 2). Nad ei pidanud pettuma. Kui ikka eelnevalt on plaani võetud, et kõne jääb ajapuudusel lõpetamata siis nii see ka peab juhtuma. Hoolimata päevajuhi juurde antud pooleteisest minutist. Kurb, et meile tuldi teatrit tegema. Ülejäänud kõnelejad (Paul-Eerik Rummo, Igor Gräzin, Meelis Atonen ja Jüri Kuusk) said kenasti etteantud kolme minutiga hakkama ning omad sõnumid öeldud. Kokkuvõetuna: meeskonnas räägitakse probleemidest ja püütakse neid lahendada, meeskonna liikmed on vastutustundlikud ning "ei lase tormi sattunud kalalaeva pardalt lihtsal jalga".