Rae vallavolikogu Vene laiusega raudteed ei toeta
Tõnis Kõiv • April 19, 2022
Rae vallavolikogu Vene laiusega raudteed ei toeta
19.04.2022 toimunud Rae vallavolikogu istungil otsustati mitte toetada Vene laiusega (1520mm) raudtee planeerimist Rae valda, kiideti tagantjärele heaks kiire interneti projekt, lahendati kuid kestnud revisjonikomisjoni saaga ning tehti veel mõned otsused...
Tavapäraselt sai volikogu alguses sõna vallavanem, kelle sõnul on 70 ukrainlast registreerinud oma elukohaks Rae valla, aga teadaolevalt on põgenikke kokku veel teist samapalju. Sõjapõgenikest lapsi on lasteaedades ja koolides noori üle valla. Eraldi inimene tööle võetud ukrainlastega tegelemiseks. Vald kellelegi elukohta pakkunud ei ole. Energiataotlustega töö jätkuvalt käib ja Covid-19 enam teemaks ei ole, küll aga hooajaline gripilaine.
Seejärel oli Ain Böckleri kirjalik küsimus liiklusohutuse, teekattemärgistuste ja õueala märkide kohta. Ettepanek vallale kaardistada teed, kus rahustada liiklust, paigaldada õueala märgid, luua samaliigiliste teede ristmikud.
Ülo Timuskalt uus kirjalik küsimus piirkondade arenguplaanide kohta. Vaida piirkonda infrastruktuuri väljaehitamisest, sh lasteaia ehitusest.
Raul Siemi küsimus eelarve-ja arengukomisjoni arutelu arengu üle, kus kõlas, et vallavalitsusel on plaanis dp-sid piirata. Kui suured mahud töös on, kantide kaupa. Kuidas piiranguid rakendada? Piiramise valimi kriteeriumid.
Seejärel kinnitas volikogu ettevalmistatud päevakorra.
1. Rahalise kohustuse võtmise heakskiitmine
Ettekanne abivallavanem Tanel Tammela: 2020.aastal alanud Covid -19 tõi esile kodukontorite kasutamise ja internetiühenduse puudused. VV tuli elanikele vastu, koostöö Enefitiga, kus erinevad pooled liidetud. Töösse võeti lahendus, kus valla 8 asutust saavad kiire interneti ja seal piirkonnas elavad inimesed samuti. Kolmandaks pooleks riigi toetus. Töötati välja 2020.aastal, Kindluse kooli ehitamise ajal. Sai allkirjastatud liitumisleping, kus 8 aadressi välja toodud. Projekteerimine valmis ning ootab ees ehitus. Kokku üle 500 aadressi elanike poolt, 8 vallaasutust. Rahaline kate hetkel eelarves puudu, jäi märkamata.
Liitumislepingu kohta on ilmunud mitu artiklit RS-is, on olnud dokumendiregistris kogu aeg kättesaadav.
Kaasettekanne eelarve-ja arengukomisjoni esimees Meelis Kasemaa: komisjon kogunes 11.04.2022, tutvusime liitumislepingu sõlmimise ja tulemustega. Komisjoni seisukoht on toetada vastuvõtmist volikogus.
Küsimus – lepingud peavad alati olema kooskõlastatud finantsjuhi ja vallasekretäriga, kas ka seekord?
Vastus – kooskõlastused nimetatud isikutega on olemas.
Küsimus – saan ma õigesti aru, et 2020 a oli vaja kohustus võtta, aga vallavanem allkirjastas lepingu seadust rikkudes.
Vastus – inimlik viga on tehtud.
Küsimus - mida VV kavatseb teha ennetava meetmena, et edaspidi nii ei juhtuks?
Vastus – tõsisemalt otsa vaadata lepingutele, kas on majandamiskulu või investeeringukulu.
Küsimus – seletuskirjas, et inimlik eksimus. Kõik eksisid korraga, kahjuks. Kas sisekontroll oli ja ei avastanud? Kas on mingites protsessides midagi muutumas?
Vastus – sisekontrolli ametikoht täitmata.
Küsimus – Kas 2020.a oli vallavanemal volitus kohustuse võtmiseks?
Vastus – volitust ei olnud ja seda me tagantjärgi volikogust küsimegi. Oli teadmine, et läheb majanduskuludesse. Sisekontrolli ametikoht oli täitmata.
Küsimus – kaks ametnikku on vallavanema tanki pannud, kuidas on plaan edasi käituda?
Vastus – oleme vestelnud, on aru saadud, et tegu eksitusega.
Küsimus – mitu korda inimene eksida võib?
Vastus – volikogu otsustab.
Rosenfeldi repliik – 4 inimest eksisid üheaegselt, imesid juhtub. Võimuloleva erakonna inimesed pidevalt räägivad, et seadused on täitmiseks.
Böckleri repliik – loodan, et midagi sarnast ees ootamas ei ole.
Hääletuse tulemusena (poolt 22) kiitis volikogu tagantjärele heaks 2020.aasta detsembris vallale võetud rahalise kohustuse.
2. Rae valla 2022. aasta teine lisaeelarve.
Ettekanne vallavalitsuse nimel finantsjuht Tiit Keerma: Eelmise punktiga seoses on kõik juba räägitud, midagi erilist lisada ei ole. Lisaeelarve raha kiire internetiga seotud.
Kaasettekanne eelarve-ja arengukomisjoni esimees Meelis Kasemaa: komisjon toimus 11.04.2022, kohal 12/3. Sisu haakub eelmise punktiga, komisjon toetas vastuvõtmist volikogus.
Küsimus – kuidas siis niimoodi juhtus, eelmise punkti valguses?
Vastus – võeti vastu üks päev pärast eelarve vastuvõtmist, oli väga kiire, oli küsimus, et kas majanduskulu või investeeringukulu, konsulteerisime isegi riigi pearaamatupidajaga. IT-kuludesse minekul oleks olnud kaetud. Kui see oleks olnud 2022. aasta eelarves, ei olekski välja tulnud.
Küsimus – üks päeva siia-sinna, aga see muutus terveks aastaks,miks?
Vastus – kulud olid plaanis 2022.aastal.
Volikogu kinnitas 22 poolthäälega lisaeelarve.
3. Nõusoleku andmine rahalise kohustuse võtmiseks.
Ettekanne Madis Sarik – vallavalitsus on tulnud nõusolekut küsima 100 000 euro suuruse investeeringu tegemiseks Tallinna ringraudtee projekteerimiseks. Lisaettekandeks palun sõna Joel Jessele:
Harju maakonna arengudokumentides on Tallinna ringraudtee märgitud. Ringraudtee on oluline nii reisirongiliikluse aspektist kui kaubaveo aspektist. Raudtee täidab ka kliimaeesmärke, rööbastransport annab inimestele võimaluse roheliseks liikumiseks.
Kaasettekanne eelarve-ja arengukomisjoni esimees Meelis Kasemaa: kõige pikema aruteluga punkt komisjonis. Küsimus oli Rae valla osakaalu arvestuse kohta, oli arutelu sellel teemal, et kas kaubarongid Rae vallale lisaväärtust annavad, kas vajame RB kõrvale kahte (TK: Vene laiusega) lisarööbast. ÜP-st võtsime ringraudtee välja. RB trassile lisatrass tekitab pingeid valla asumites. Arutelu tulemusena jõudis komisjon seisukohale, et ei toeta vastuvõtmist volikogus.
Küsimus – kui mitmest tiheasustusest ringraudtee Rae vallas läbi läheb?
Vastus – rööbastransport eelistatud transpordiviis EL-is.
Küsimus – Kas Võrklaev on valla nimel lepingu juba allkirjastanud?
Vastus – ei, tegemist oli ühispöördumisega. RB kõrvale tuleb üks täiendav rööpapaar.
Küsimus - kõik vallad on oma seisukohad andnud, jäänud vaid Rae vald. Mis juhtub, kui me ei anna?
Vastus – kui üks partner ei ole enam huvitatud, on risk, et projekt jääb tegemata.
Küsimus – kust see koridor minema hakkab, mitu peatust, kus see vene laius tuleb?
Vastus – Eesti raudteevõrk on kahel laiusel, Vene laius 1520mm ja tavalaius 1435mm (Rail Balticu laius). Tapa suunaga ühendus Ülemistega ja Lääne suund oleks ühendatud ringraudtee abil.
Küsimus – idanaaber toimetab Ukrainas, kas me ei tee hõlpsamaks?
Vastus – ei tee, vaatame pikka perspektiivi. Vaba koridori on ikka vaja.
Küsimus – suurem osa Rae valla elanikest elab Peetri piirkonnas, neil ei ole sellest raudteest sooja ega külma. Ka ülejäänud osa vallast elab kaugemal. Rae vallale ei ole sest kasu.
Vastus – elanike arv kahekordistunud, kasv jätkub.
Küsimus – otsad on vaja reserveerida, kas rong tuleb RB trassi (koridori)?
Vastus – paikneb RB trassi kõrval.
Küsimus – eriplaneeringu kaasrahastamisest jutt. Kui palju ringraudtee projekt tervikuna maksab? Kas selleks on plaanis EL-ist raha saada?
Vastus - vara öelda, ei saa välistada. Hinnanguline maksumus 120 mlj (3-4 a tagasi).
Küsimus – mitu peatust ringraudteele tuleks Rae vallas?
Vastus – Lagedi, Assaku, Luigel.
Küsimus – mis laiusega on Haapsalu raudtee?
Vastus – Vene laiusega, sest enne RB-d ei ole Eestis 1435 laiusega raudteed.
Küsimus – miks Kiili, Saku vald ei osale?
Vastus – nad osalevad Harjumaa omavalitsuste liidu kaudu.
Sõnavõtt Kaarel Koger – küsimusi oli mitmeid, päris vastuseid trassi kohta ei saanud.
Sõnavõtt Tõnis Kõiv – kõik varasemad otsused on langenud enne 24.veebruari 2022, kui Venemaa tungis kallale Ukrainale ja Venemaast sai agressorriik. Sõda käib ja kulub aastaid, võib-olla aastakümneid, et agressorriigist saaks normaalne riik. Ka 30 aastat tagasi oli palju juttu sellest, et Eesti ei saa Nõukogude liidust, seejärel Venemaast eralduda. Saime küll. Eestil on Venemaast eraldumiseks vaja elektrivõrk eraldada ja see juhtub 2025. Seejärel on raudtee, kus me juba ehitame normaallaiusega (1435 mm) raudteed Euroopasse (Rail Baltic), ei ole õige plaanida Rae valda agressorriigile sobiva laiusega 1520 mm raudteed. Eesti on Euroopa ja Euroopas on raudtee laiuseks 1435mm.
Reformierakonna fraktsiooni seisukoht on, et Rae valla maksumaksja raha ei kuluta Vene laiusega raudtee hüvanguks ei täna ega homme ega kaugemas tulevikus.
Vähemalt seni kuni Ukrainas kestab sõda, on Venemaa agressorriik. Tegelikult kauemgi, sest see ei lähe niisama üle...
Sõnavõtt Mart Võrklaev – tänan isikuid, kes on seni projektiga tegelenud, asja ajanud, aga 24.veebruar 2022 muutis olukorda. Venemaast tuleb end lahti ühendada. Tuleb avada debatt raudtee osas, et teha see tavalaiusega (1435mm) ja Rae vallas on raudtee selgrooks Rail Baltic, otstes mahasõidud. Eesti riigil kindlasti sellist raha ei ole, et rajada kahte raudteed kõrvuti. Reaalne on otsida RB-le raha regionaalse rongiliikluse jaoks, 1435mm laiusega.
On aeg pöörata ringraudtee projektis uus lehekülg ja võtta suund 1435mm laiusega raudteeks.
Repliik Kunmannilt – raudtee äär saab ilmselt olema tihedasti asustatud.
Repliik Sarevetilt – kaubaveod kaovad ära, ei suuda ennustada, mis saab Venemaast 20 a pärast. Täna ringraudteest ainult reisijate kontekstis, see on riigisisene. Ringraudtee mõistlik, ühendab kaks suunda.
Repliik Timuskalt – toetan eriplaneeringut. Saame selgeks, milline rööpapaar saab olema.
Repliik Siemilt – liiga tormakalt teeme järeldusi ja liigutusi enda välja lõikamisega (Venemaast). Valitsused tulevad ja lähevad. Ka Venemaal. Näen rööpalaiuste kokkupuutepunkte.
Kõiv: Jah, demokraatlikes riikides valitsused vahetuvad ja poliitikad muutuvad. Aga Venemaa ei ole demokraatlik riik.
Hääletuse tulemusel oli vene raudtee poolt vähem kui vastu ja seega jäi otsus vastu võtmata.
4. Rae Vallavolikogu 15. mai 2012 määruse nr 25 “Rae valla haridusalase tunnustamise kord“ muutmine
Ettekanne abivallavanem Bärbel Salumäe – II lugemisel. Oli ettepanek muuta elutöö preemia laureaadi rahalise tasu suurust, sidudes vallavanema palgaga. Vallavalitsus ei toetanud ettepanekut, sest rahalised tasud on omavahelises seoses. Aukodaniku tiitliga kaasas käiv summa on 3 200 eurot, seos elutöö preemiaga sobilik. Kahte komisjoni poolt esitatud nominenti tunnustatakse tänukirjaga.
Kaasettekanne haridus-ja kultuurikomisjoni esimees Jens Vendel – komisjon toimus 07.04.2022. Arutelu oli selle üle, et volikogu võiks anda vallavalitsusele õiguse koostada kriteeriumid. Elutöö preemia rahalise tasu sidumist vallavanema palgaga komisjon ei toetanud. Tegime ettepaneku tunnustada kahte nominenti. Komisjon otsustas 12 poolthäälega eelnõu volikogus vastu võtta.
Küsimusi ei olnud.
Böckleri sõnavõtt – elutöö preemiaga kaasnev summa on liiga väike. Lahkuvad abivallavanemad said volikogu otsusega 3 kuupalga suuruse summa. Inflatsioon on kõrge, raha väärtus väheneb. Palun toetada minu muudatusettepanekut.
Ausmaa sõnavõtt – väga hea meel, et selline tunnustamise võimalus on. Tekib ka õpetajatele, haridustöötajatele.
Volikogu võttis 15 poolthäälega määruse vastu.
Vaheaeg 10 minutit.
5. Rae Vallavolikogu 17. veebruari 2015 määruse nr 26 “Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ muutmine
Ettekandja Alex Kuusk – räägin kahe eelnõu kohta korraga. Rae vallas on lasteaiakohtade defitsiit, abiks on erasektor. Lapsevanemad ei vali lastehoiukohta omal soovil, muud varianti lihtsalt ei ole. Kohatasu on 80 eurot. Ka eralasteaia kohatasu on 80 eurot, aga erahoiu puhul ei saa lapsevanem tagasi tulumaksu.
Toiduraha päevamäär on eralasteaias kõrgem, hinna sees ka valmistamine ja transport. Erahoidudes käib muusika ja liikumisõpetaja, selle eest võetakse lisatasu. Neist tundidest ei ole võimalik kergelt loobuda. Lapsevanemal lisakulu. Munitsipaallasteaias eraldi maksma ei pea.
Kohtulahendeid on mitmeid, kus vallalt on lapsevanemale raha välja mõistetud.
Vallavalitsus soovib otsustamist edasi lükata sügisesse.
Teen ettepaneku saata käesolev eelnõu teisele lugemisele.
Kaasettekanne abivallavanem Bärbel Salumäe – VV ei toeta määrust enne kui on jõustunud uus alushariduse ja lapsehoiu seadus, mille jõustumine on planeeritud 01.09.2022. Muudatuse kohaselt käsitletakse lastehoidu haridusasutusena ja seega mahub tulumakseaduse § 26 lg 2 alla. Toidukulu kehtestamine aga ei ole seaduse kohaselt omavalitsuse kohustus. Koolieelses lasteasutuses ei pea olema eraldi muusika-ja huvitegevuse ametikohti, nende kulu ei ole kohatasu sees. Eralastehoiud-aiad on erinevad, mõned pakuvad lisaväärtust, teised mitte. Lõviosa kohtuotsustest on tehtud enne seda kui Rae vald ühtlustas hoiutasud lasteaedades.
Koolieelse lasteasutuse pidamine on valla ülesanne. Lapsevanema osalus ei tohi olla suurem võrreldes erahoiuga(lasteaiaga). Rae vallas täna nii on, osalustasu on võrdne. Lasteaias võib huvitegevust korraldada vanema huvi korral, osalemine vabatahtlik, otsustab lapsevanem. Tasu huvitegevuse eest ei kuulu kohatasu hulka. Rae valla lastehoidudes toimub erinevaid huviringe (jooga, saviring, muusika jne), mida lastehoiud pakuvad lisaväärtuste pakkumiseks ja eristumiseks. Lastehoidudes on võimalik muusika- ja liikumistegevusi lõimida ja integreerida õpetaja poolt päeva tegevustesse.
Kaasettekanne haridus-ja kultuurikomisjoni esimees Jens Vendel – komisjon toimus 07.04.2022, kiidan eelnõu autorit, teema oluline. Seadus on muutumas ja seega oleks volikogu poolt muudatuse tegemine ennatlik. Komisjonis arutasime toidu maksumuse erinevuse teemat (hoidudes kallim kui KOV-is). Erinevused on, hoolekogud kinnitavad maksumuse. Lasteaedade keskmises kohamaksumuses on osa toidukuludest sees. Määruse järgi peaks tõstma „lõpmatusse“ ehk hoiu pidaja määrab tasu, ülempiiri ei ole. Nii ei ole õige.
Kolmandaks muusika-ja liikumistunnid. Mind paneb imestama, et mõnel juhul on need tasud vallalt välja nõutud. Sõlmitakse hoidude ja lapsevanemate vahel topeltlepingud, mis võivad isegi keelatud olla. Neid ei pea sõlmima. Vallavalitsus ei tea nendest lepingutest. Komisjonis oli 10 liiget seda meelt, et mitte võtta vastu eelnõud volikogus.
Küsimus – kohtuotsused jõustunud, vald täitnud. Kas siis sõltumata kohtuotsusest Rae vald jätkab oma praktikat? Kuidas vald kavatseb käituda?
Vastus – esitletud kohtuotsused on tehtud valla kahjuks enne kui võrdustati kohatasud. Sügisel uuesti laual.
Küsimus – Kas Rae vald ei kavatsegi midagi muuta?
Vastus – Vald ei võta määruse eelnõud selliselt, et võiksime sellega tulevikus tegeleda. 01.09.2022 on lähiajal.
Teine vastus – ei ole midagi oodata.
Küsimus – kas vald võtab teadlikult vallale kulu uute kohtuasjade suhtes?
Vastus – ei ole teadlikult, võib ka loobuda.
Rosenbergi repliik – kummardan vallavalitsuse meelekindluse eest, et teate täpselt, et 1. septembril 2022 muudetakse seadust.
Siemi repliik – kummastav kuulata, et probleem kestab, aga midagi ei tehta. Imelik on kuulda, et kohus teeb imeliku otsuse. Kohus on mõistnud välja arvestatavaid summasid.
Sareveti repliik – vallavalitsus ei väärtusta inimest. Eralasteaed ei ole kohustuslik, aga alternatiivi ei ole ju. Miks ei suudeta lasteaiakohti luua?
Vendeli repliik – kuulates VV-d ja teisi, teen ettepaneku arutelu lõpetada I lugemisel. Tulla tagasi tulevikus. Teen ettepaneku panna eelnõu täna lõpphääletusele.
Tulenevalt põhimäärusest (§ 22 lg 1 kolmas lause) hääletas volikogu kõigepealt volikogu liikme ettepanekut panna eelnõu täna lõpphääletusele, 13 volikogu liiget toetas ettepanekut.
Seejärel toimus lõpphääletus, kus tulemusega 1 poolt ja 15 vastu ei leidnud eelnõu volikogu toetust.
6. Rae Vallavolikogu 18. jaanuari 2011 määruse nr 49 “Koolieelsete eralasteasutuste toetamise kord“ muutmine
Ettekandja Alex Kuusk – jutt sama, mis eelmise määruse puhul. Võlgade kohta käiv punkt ei ole sobilik, ei puutu asjasse, kui lapsevanem on näiteks maamaksu võlgu, tuleks välja võtta.
Kaasettekanne abivallavanem Bärbel Salumäe - VV ei toeta määrust. Koolieelsetel eralasteasutustel on tegevuse läbiviimiseks koolitusluba on vajalik, vanem saab tulumaksu tagasi.
Rae valla lasteaedades on toidupäeva maksumuse vahe on u 40 senti, lapse toidupäeva maksumuse otsustab hoolekogu. Valdav enamus Rae valla koolieelse eralasteasutuse toetuse saajatest käivad eralasteaias omal valikul ning on valla koolieelse lasteasutuse kohast loobunud. Vald ei saa toetada võlglast.
Kaasettekanne haridus-ja kultuurikomisjoni esimehe Jens Vendel – arutasime koos. Eralasteaedade toetamine ei ole valla otsene kohustus. Komisjoni ettepanek on eelnõud volikogus mitte vastu võtta.
Küsimus – kas on mõni näide, kus maamaksu võla tõttu on jäänud toetus välja maksmata? Kuidas praktiliselt koolituskulude tõttu vanematele suurem kompenseerimine välja näeb? Seadusega ju piir ees?
Vastus – ei tea, et oleks. Meetodeid on mitu, võime lihtsalt teha allahindlusi. Neid inimesi, kellel piir vastu tuleb, ei ole palju.
Küsimus – tegelikult on neid inimesi Rae vallas siiski päris palju, enamus noored pered. Tekib ebavõrdne kohtlemine. Palun põhjendust?
Vastus – teenused on erinevad, lastehoid ei ole alusharidus. Tulumaksu tagastamine kodulaenult, inimesed on erinevad, euribor muutub.
Gutmanni repliik – teen ettepaneku kõnealune määrus vastu võtta esimesel lugemisel.
Ausmehe repliik – lapsevanemal on õigus teha vabatahtlik valik, lasteaiakohti ei ole.
Rosenfeldi repliik – Gutmanni ettepanek oli põhimääruse kohane.
Tulenevalt valla põhimäärusest panin hääletusele ettepaneku määrus vastu võtta esimesel lugemisel. Volikogu toetas 13 poolthäälega ettepanekut.
Seejärel panin eelnõu lõpphääletusele ning tulemusega 6 poolt ja 13 vastu, jäi eelnõu volikogu poolt vastu võtmata.
Seejärel lahendasime ühiselt Siemi esitatud protesti viiendas päevakorrapunktis toimunud hääletuse üle. Selgitasin, et kui volikogu liige palub panna eelnõu lõpphääletusele, siis ta ei pea sinna juurde lisama oma seisukohta, kuidas ta lõpphääletusel hääletada kavatseb. Kui ta aga avaldab oma seisukoha, siis ei muuda see kuidagi ettepanekut eelnõu lõpphääletusele panna. Asi sai lahendatud.
7. Vallavolikogu revisjonikomisjoni liikmete arvu määramine
Ettekandja eelnõu esitaja Ain Böckler – esitasin eelnõu, sest oleme mitmel korral püüdnud volikogus leida revisjonikomisjoni liikmeid juurde, aga ei ole õnnestunud. Segaduse lõpetamiseks esitasin eelnõu, et revisjonikomisjon oleks kolmeliikmeline.
Olen kõikide vallavalitsuse poolt eelnõule esitatud muudatusettepanekutega nõus, palun need eelnõusse sisse viia. Palun eelnõud toetada.
Küsimusi, kõnesid ega repliike ei olnud.
(T.Kõiv: selgituseks, et Reformierakond oli alguses seisukohal, et piisab kolmeliikmelisest revisjonikomisjonist ja selline eelnõu oli eelmise aasta novembris (peale valimisi) päevakorras. Böckler tegi volikogus ettepaneku moodustada 4-liikmeline revisjonikomisjon. Reform oli nõus, sest las opositsioon moodustab revisjonikomisjoni nagu soovib. Opositsioon aga oli mõelnud, et Reformil võiks olla revisjonikomisjonis kaks kohta. Sellega me aga nõus ei olnud ning oma kandidaati neljandale kohale ei esitanud. Proovisime probleemi lahendada nii, et muutsime revisjonikomisjoni suuruseks 5 liiget, et iga volikogus esindatud erakond saaks ühe koha. Ka see ei toonud kaasa huvilisi sotsidest ja Isamaast, kelle esindajaid revisjonis ei olnud. Nädalapäevad tagasi sai opositsiooniga kokku lepitud, et teeme siis revisjonikomisjoni tagasi kolmeliikmeliseks ja eelnõu esitab sama isik, kes algse kolmeliikmelise plaani neljaliikmeliseks muutis. Nii läkski.)
Hääletus – 23 poolt ja revisjonikomisjon ongi kolmeliikmeline (seaduse kohaselt miinimumsuurus).
8. Rae Vallavolikogu revisjonikomisjoni liikmete valimine
T.Kõiv: tegemist katkestatud eelnõuga, mille vajadus langes eelmises punktis vastuvõetud otsusega ära. Seega võtab eelnõu menetlusest tagasi.
Sellega oli päevakorrapunkt ammendatud ja volikogu lõppenud. Soovisin kõigile head tervist ja rahu Ukrainasse!
