Tõnis Kõiv

Rae valla kolmas lisaeelarve

Tõnis KõivApril 18, 2017

Rae valla kolmas lisaeelarve

Naljahambad juba kurjustavad, et juba aprill,  aga alles kolmas lisaeelarve. Seekordne volikogu oli eriline veel muudelgi põhjustel... Rae vallavolikogu 18.aprilli 2017 istungi algus venis, sest nii volikogu esimees kui aseesimees olid mõlemad Tallinnast tulles takerdunud liiklusummikusse. Volinikud olid kannatlikud kuni kella 17.47-ni kui peale lühikest arutelu elatud eluaastate üle jõuti selgusele, et Aadi Potter on kõige vanem. Seega pidi tema alustama volikogu istungiga. Sünnipäevalised Priskus ja Kruuk ei ole veel lilli saanud Hoolimata juhist olid tavad ikka samad. Kõigepealt sünnipäevaõnnitlused, mis seekord kuulusid kõrvuti istuvatele Kristo Priskusele ja Raivo Kruuk’ile . foto. Seejärel avatud mikrofon.  Arupärimine Uukkivilt vallavalitsusele ühe arendaja kohustuste kohta. Teisena sai sõna Uuemaa, kes meenutas ajalugu ehk sündmusi, mis toimusid 2-3 aastat tagasi. Pika jutu lõpetuseks jõudis ka tänapäeva, et kritiseerida  revisjonikomisjoni juhtimist aseesimehe poolt. Nojah.  Kuna volikogu aseesimees Kaarel Kais sõitis ilmselt kiiremini, siis jõudis ta kohale 17.55 ning võttis volikogu juhtimise üle.  Päevakord kinnitati üksmeelselt. 1.     Rae valla 2017 III lisaeelarve. Ettekandja finantsjuht Tiit Keerma. Lisaeelarve põhjendused. Esiteks riigilt eelmisel aastal tulnud sihtfinantseeringute kulude ülekandmine sellesse eelarvesse summas ca 50 000 eurot. Teiseks käesoleval aastal laekunud sihtfinantseeringute kajastamine eelarves, lisaks koolijuhtimiseks riigieelarvest tulnud rahale vallaraha lisamine, Rae vana koolimaja eelarve tulude katmine summas 50 000 eurot, Kurna mõisa parki discgolfi raja tegemisse investeerimiseks 5580 eurot, Järveküla kooli majandamiskulu suurendamine mööbli soetuseks (eelmisel aastal jäi tegemata), Järveküla kooli sisustushankeks 141 500 eurot (varem tegemata, sest kool käivitub etapiviisiliselt), Amfora programmi arendamine nõuab alguses valla raha kasutamist, mis hiljemalt järgmiseks aastaks makstakse riigi poolt tagasi. Toetusfondi summade täpsustamine valla eelarves. Järveküla lasteaia ehitamiseks oli 2017 a eelarvesse planeeritud ca 1,5 mlj, mis sel aastal kasutusse ei lähe. Põhjuseks vajadus erinevateks kooskõlastusteks, mille saamine võib venida kuni detsembrini 2017. Seega ei ole põhjust rahalisi vahendeid kinni hoida. Kaasettekanne Ülo Timuska: komisjon toimus nädal tagasi, kohal 10 liiget. Ülevaade oli komisjonis põhjalik ja seetõttu liikmetel küsimusi ei tekkinud. Toetasime ühehäälselt esimesel lugemisel vastuvõtmist. Küsimus: spordikeskuse jõusaali jaoks on eraldatud 7000 eurot, mis selle eest saab? Vastus: Spordikeskuse Järveküla kooli osakonda ostetakse juurde kaks jõumasinat. Volikogu toetas I lugemisel vastuvõtmist. Agu Laius võttis volikogu juhtimise üle, olles saabunud mõni minut varem. 2.     Riigieelarve toetusfondist raske ja sügava puudega laste sotsiaalteenuste osutamise ja rahastamise kord Rae vallas. Ettekandja Jens Vendel: määrus teisel lugemisel. Eesmärk vähendada perekonna hoolduskoormust ja puudest tulenevat lisavajadust. Riik rahastab. Laste arv on tõusmas, riik eraldab raha 1.nov seisuga. Võib tekkida lisaeelarve vajadus. Juhtumiplaan, rakendussätted. Kaasettekanne T.Kõiv: komisjon arutas eelnõud 5.aprilli koosolekul. Vallavalitsus on parandusettepanekus arvestanud kõiki komisjonis esimesel lugemisel tehtud ettepanekuid. Lähtudes sellest tegi komisjon konsensusliku ettepaneku eelnõu II lugemisel vastu võtta.  Seejärel toimus volikogus arutelu rehabilitatsiooniplaani vajalikkuse üle. Raasiku valla näitel ei ole rehabilitatsiooniplaani nõudeks alust, sest seadus ei nõua. Volikogu otsustas määrusesse lisada sõna “olemasolul”. Seega lähtutakse eeldusest, et rehabilitatsiooniplaani ei pruugi olla ja selle puudumine ei saa takistuseks teenuste osutamisel.  Volikogu võttis määruse vastu. 3.     Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2028 kehtestamine. Ettekandja konsultant pr Mürk. Detailne ülevaade kavast. Sadevesi voolab Peetrist Ülemiste järve, sest on ajalooliselt nii välja kujunenud. Võimalus on muuta vana Ülemiste-Vaskjala kanali voolusuunda (et suunaks sadevee Pirita jõkke). Uus kraav Radari teest Pirita jõe poole. Finantspoolest andis ülevaate hr Ponjakov. Jooksevhindades on investeeringuplaani kogumaksumus 9 mlj eurot, millest 25 % lühiajalised investeeringud. Elveso on vee-ettevõtjana jätkusuutlik. Kaasettekanne Ülo Timuskalt. Ettekanne komisjonis oli põhjalik, küsimusi ei olnud. Ettepanek toetada oli konsensuslik. Küsisin, et kas avalik arutelu tuleb? Konsultant vastas, et tavaliselt vallad seda ei tee, aga kui Rae vald soovib siis on nemad valmis avalikuks aruteluks. Laius: volinikud on saanud kirja palvega avalikuks aruteluks ja meie ei saagi teistmoodi kui teeme täna I lugemise ja suuname avalikule arutelule. Volikogu nõustus volikogu esimehega. 4.     Urvaste küla Toominga kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine. Ettekanne Priit Põldmäe: päästekomando planeerimine Urvaste külla. Kaasettekanne Aleksander Torjus: 12.aprill toimus komisjon, osales 8 liiget. Ettekandjaks abivallavanem. Leidsime eelnõust näpuvea, mis on praeguseks parandatud. Kuulsime palju huvitavat (kuivhüdrant, ligipääsud) päästekomando kohta. Arutasime võimaluste kohta, et ka küla saaks hoonet kasutada. Komisjon toetas eelnõu vastuvõtmist volikogus. Volikogu võttis eelnõu vastu. 5.     Rae valla ehitusmääruse kehtetuks tunnistamine. Ettekandja Priit Põldmäe: uue ehitusseadustiku jõustumise järel vajadust valla ehitusmääruse järele enam ei ole. 2 aastat on aega olnud otsustamiseks. Vallavalitsus vaatas ehitusmäärustiku üle. Enamus ehitusmäärusest tuleks ehitusseadustiku kohaselt ümber kirjutada. Ehitusseadustik aga ehitusmäärusele alust ei anna. Vallavalitsus jõudis  lõpuks selleni, et ehitusmäärus tuleb kehtetuks tunnistada. Kaasettekanne A.Torjus: 8 kohal, kuulasime ära. Midagi vastu öelda ei olnud. Komisjon toetas eelnõud ehk ehitusmääruse kehtetuks tunnistamist. Küsisin, et kui valla põhimääruses on kolmes kohas märgitud ehitusmäärust siis mis sest saab? Vallavalitsus lubas volikokku tulla eelnõuga, mis muudab põhimäärust selles osas. Laius: ka näiteks avaliku korras tuleks üle vaadata vallalehekülje info, et inimene saaks adekvaatse vastuse. Ehitusseadustiku puhul samamoodi. Volikogu toetas määruse vastuvõtmist. 6.     Lehe tn 1,3,5,7 ja 9 ning Õie tn 1,2,3,4,5,6,7,8 ja 10 maaüksuste võõrandamine avalikul enampakkumisel. Ettekandja Priit Põldmäe: valla eelarves on ette nähtud tulu maa müügist. Kinnistud on kruntideks jaotatud ning nüüd paneme elamumaa müüki. Teedealust maad ei müü, sest need peavad niikuinii vallale jääma (kuigi ostja peab sinna peale tee alles ehitama). Hindamisaktist on võetud alghinnad enampakkumisele. Kaasettekanne Ülo Timuska: eelarvestrateegia kohaselt tuleb sealt teenida vähemalt 0,5 mlj, aga alghindade kogusumma on praegu 1,1 mlj eurot. Komisjonis oli küsimus, et millised on tingimused sinna ehitamiseks. Aluseks on detailplaneering, seal on kõik kirjas. Kõik kohalolnud 9 liiget olid poolt. Volikogu toetas. 7.     Vallavolikogu revisjonikomisjoni esimehe valimine. Ettekandja Agu Laius – traditsiooniliseks juba kujunenud punkt. Eelmisel kuul võtsin tagasi enda algatatud eelnõu, sest opositsioon pakkus esimeheks just umbusaldatud volinikku. Nüüd uuesti päevakorras. Kõigepealt moodustati  häältelugemiskomisjon koosseisus Mart Võrklaev, Jens Vendel ja Martin Minn. Seejärel kandidaatide esitamine  - kedagi ei esitatud. Tegin ettepaneku menetlus katkestada. Laius katkestaski  eelnõu arutamise ja sellega oli volikogu lõppenud.