Võrtsjärvest Peipsini
Tõnis Kõiv • May 27, 2013
Võrtsjärvest Peipsini
Riigikogu keskkonnakomisjon läbis eelmise nädala lõpus kahe päevaga mööda veeteed ca 150 km ja jõudis Võrtsjärve äärest Peipsini. Laupäeval valis Reformierakonna Üldkogu uue juhatuse ja andis stardipaugu kampaaniale
Enne Toompealt väljasõitu kohtusime fraktsioonis KAPO peadirektori kandidaat Arnold Sinisaluga, et küsida küsimusi, kuulda vastuseid ning saada niimoodi parem ülevaade kandidaadi väärtushinnangutest. Sinisalu kohtus kõikide RK fraktsioonidega ning sai läbi esitatud küsimuste hea ülevaate poliitikute muredest.
Üks paatkond oli selline, kokku oli kolm paati.
Peale keskpäeva algas sõit Tallinnast Võrtsjärve äärde, kus meid ootas kolm veesõidukit. Sõidu käigus saime ülevaate vanajõgede avamise programmist ehk 2007 a käivitatud LIFE+ projektist „Elustiku kaitse Emajõe vanajõgedes Alam-Pedja NATURA 2000 kaitsealal“. Projekti raames taastati väärtuslike veeliste elupaiku, korraldati ohustatud kalaliikide kaitset ja taasasustati tõugjas Alam-Pedja looduskaitsealale. Rohkem kui 34 000 hektarit soid, metsi, lamminiite ja jõgesid teeb eriti väärtuslikuks elupaikade ja liikide suur mitmekesisus. Kaitsealal on 12 veevoolukogu kogupikkusega 114,5 km ja 55 vanajõge (vana voolusängi) kogupikkusega 50, 6 km.
Projekti käigus eemaldati settevallid 10 vanajõe ja Emajõe ühenduskohast. Kaevamistööde tulemusel paranesid kalade elu-ja rändetingimused vanajõgedes. Seireandmete kohaselt muutus kalastik avatud vanajõgedes oluliselt rikkamaks, suurenes kalaliikide arv ja kalade arvukus. Taastati ja hooldati ka luhakoelmuid enam kui 56 hektaril.
Esimene peatus oli Palupõhja looduskoolis, kus meid võttis vastu juba 21 aastat tagasi Ameerika rahukorpuslasena Eestisse saabunud Robert Oitjen. Üks grupp Tartu koolilapsi oli parasjagu seal ning kuigi nende kilked kippusid kõvemini kõlama kui Roberti jutt, saime siiski väga palju teada. Alates sellest, mis lastele looduskoolis enim meeldib, kuidas kooli tegevust rahastatakse kuni naabrite iseärasusteni välja.
Peale looduskooli sõit jätkus Peipsi suunas.Foto V.Korb
Looduskoolist jätkus sõit Peipsi suunas, Kärevere silla alt läbi ning järgmine peatus oli Tartu Lodjakojas. Sealt saime ülevaate kuulsusrikkast projektist, mis tehtud ja mis ees ootamas. Eriti uhke oli vaadata Emajõe pealt Tartu linna. Väga ilus ja korras, kaunis linna siluett, heakorrastatud eramud ja aiad, paadid rannal jne. Õhtul jätkus sõit paatidel ööbimispaika Varastatud parve hotelli Kavastus, kuhu jõudsimegi juba õhtuhämaruses.
Järgmisel päeval saime ülevaate Peipsi kalandusest, sealhulgas ka näitlikult kaladest. Seejärel jätkasime paadisõitu Peipsile, kuhu välja jõudes andsid lained oma olemasolust märku, pritsides paadisolijaid veega ja kõigutades parasjagu. Sellegipoolest jõudsime kenasti oma retke lõppu, mõnetunnise hilinemisega küll.
Paremal 4 tõugjat, keskel paar latikat, siis ahven, koha, linask, kuldkoger, hõbekogred, vasakul kolm särge.
Keskkkonnakomisjonile jagasid teavet kalandusteadlased Jaak Tambets, Meelis Sepp ja Väino Vaino ning Keskkonnameti spetsialist Aimar Rakko (meie paadi kapten).
Laupäeval pikendas Reformierakonna Üldkogu erakonna esimehe mandaati ning valis uue juhatuse. Seekord osutusid kõik kandideerinud naised valituks (Kaja, Keit, Kristiina, Laine ja Kairi) ning selle üle on siiralt hea meel. Minul sai täis kümme aastat juhatuse liikmena (vaheldumisi alates 1999.a.) ning ma seekord ei kandideerinud. On mitmeid muid palju energiat nõudvaid tegemisi ning pealegi ei ole Reformierakonnas poliitika kujundamisel oluline mitte formaalne tiitel vaid sisuline panus. Üldkogul sai avalöögi Reformierakonna kampaania Uhke Eesti üle, mis tähistab emotsiooni, mida iga Eestis elav inimene võiks kodumaa peale mõeldes tunda.
Fotod:
Robert Oetjen, 21 aastat Eestit teeninud ameeriklane
Pildil lodja perenaine ja sepp, foto V.Korb
Kui kaunis Tartu oli lodjaga mööda Emajõge seilates üle vaadatud, jätkasime paatidel. Foto V.Korb
Randusime juba ööpimeduses. Foto V.Korb
Riigikogu keskkonnakomisjon väljasõidul Tartu Ülikooli välibaasi taustal.





- PIldil olevad abivahendeid on vaja mõrraga kalapüügiks.



