Vilnius, sisseränne ja Kross

Oktoobri lõpunädal möödus kui linnutiivul. Pühapäevast teisipäevani Vilniuses Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmete konverentsil ning ülejäänud päevad soojade sügis-ilmadega koduses Eestis. Poliitikakatel aga muudkui podises... Arto kõneleb eesti keeles meie digiarengust ning ma kuulan ingliskeelset tõlget. Foto: K.Sõber Vilniuses oli meil Arto Aas´aga (ELAK-i esimees) põhiülesandeks võimalikult palju tähelepanu pöörata digitaalsele kavale, et teadmine Eesti initsiatiivist ses valdkonnas leviks võimalikult palju. Seda siis ka jõudumööda tegime nii Balti mere strateegia arutelul, liberaalidega kohtumisel kui suure saali teemakohasel arutelul. Vastukaja oli positiivne ning ka konverentsi järeldustes oli kõik vajalik (e-identifitseerimine, riigi poolt andmete ühe korra küsimine jmt) kenasti kirjas. Suuremaks sammuks oli muidugi paar päeva varem lõppenud Euroopa Ülemkogu, kus meie peaminister Andrus Ansip juhatas digiteemalist arutelu ning Ülemkogu järeldustes kõik meie pakutu kirjas. Vilniusest 29.oktoobril naastes oli torm Eestis vaibunud ning andis tunda vaid lennukit manadumisel raputades. Seega võib öelda, et jäin esimesest sügistormist ilma. Kuna kodused olid telefoni teel vajalikud juhised saanud siis mingit kahju meie majapidamisele ei sündinud. Aga tervikuna muidugi riigis nii hästi ei läinud.   Taani on kõige edukam riik EL-is võõrtööjõu rakendamisel. Neljapäeval toimus Teaduste Akadeemia majas seminar pealkirja all Nutikas rändepoliitika. Põhiliselt inglise keeles toimunud seminari põhilised ettekandjad olid Rootsist ja Taanist (pildil pr Hansen tutvustamas mh  www.workindenmark.dk tööd) ning muidugi meie oma teadlased Tartu Ülikoolist. Ei arutletud selle üle, kas me vajame suuremat sisserännet vaid selle üle, milline oleks nutikalt korraldatud sisseränne, millest ühiskonnal on kõige rohkem võita. Aspekte on mitu. Esmajoones on tähtis, keda me soovime oma riigis vastu võtta. Kõige lihtsam on panna sissetuleku lävend, et Eestis pakutav palk peab olema kas kaks (või rohkem ) riigi keskmist. Teisalt vajalikud hariduslikud piirangud, kõrghariduse nõue vmt. Üks kõrgepalgaline töökoht soodustab mitme uue töökoha teket teenindavas sektoris. Põhjamaade näitel on väga oluline praktiliste küsimuste lahendamine - et oleks üks koht (veebileht), kust kogu info kätte saab ja ka soovitavalt asutus, kes võõrtöötajaga algul tegeleb. Kui Eesti ettevõtted muutuvad rahvusvahelisemaks ja tunnetavad vajadust multikultuurse töökeskkonna loomise järele, tõusevad nii loodav lisaväärtus kui palgad ning paraneb ühiskonna sallivus erinevuste suhtes ehk siis on kergem kodumaale naasta ka tänastel võõrsil töötavatel eestlastel. Veel mahtus möödunud nädalasse TV3-s kolleeg Riisaluga nädala kokkuvõtte tegemine. Vaidlesime Ülemiste järve avamise üle. Riisalu soovis seda vaadata ainult minu isiklikus võtmes (kui palju hääli sain), aga mina vaatan siiski laiemat pilti. Tegemist ei ole minu isikliku kasuga vaid siiski kogukonna huviga. Valimiste järgselt moodustavad Reformierakond ja IRL Rae vallavolikogus enamuse ning on koalitsoonileppesse kirja pannud Ülemiste järve kaldal asuvale teele nn promenaadi rajamise toetamise. Teine etteantud teema oli Eerik-Niiles Krossi ümber toimuv. Minu arvates on Krossi ümber päris palju vahtu klopitud ning on suhteliselt raske hinnata kui palju me üldse sest juhtumist teame. Samas aga tundub, et Kross on terve IRL-i oma pantvangi võtnud, sest tema erakonnakaaslased kaitsevad teda üksteise võidu, aga ainult Kross teab, mida ta seoses Arctis Sea´ga tegi või ei teinud. Ilmselt see lugu niipea lahendust ei leia. Näosaade aga on tore. Andekad näitlejad, lauljad lõbustavad televaatajaid, ajavad mõnikord lausa pisarateni naerma ning see on väga lahe. TV3 Nädala kokkuvõtte on järelvaadatav siit Sel korral pakkusid esimese sünnipäevatordi iirlased:), 29,oktoobril Vilniuses. Lennukiaknast pildistatud propeller "lendas minema". Õnneks ainult pildil Leedu PM Butkevicius kõneleb ja endine PM Kirkilas juhatab