Viljandi reoveepuhasti haisust tuleb lahti saada

Riigikogu keskkonnakomisjon arutas esmaspäevasel istungil ühe päevakorrapunktina, kuidas reoveepuhastitest inimesteni jõudvat ja nende elukvaliteeti vähendavat keskkonnahäiringut (lihtsas keeles haisu) vähendada. Muuhulgas käsitleti Viljandi inimeste konkreetset muret... Arutelule olid kutsutud keskkonnaministeeriumi, Eesti vee-ettevõtete liidu ja Viljandi linna esindaja. Viljandi abilinnapea Rein Triisa sõnul on viljandlaste jaoks reoveepuhastist pärineva haisu probleem kasvanud 2005. aastast mil valmis uus reoveetöötlusjaam. Reoveest puhastamise järel ülejäävat reoveemuda töödeldakse avatud meetodil ning õhuga segamine levitabki käärimisprotsessi haisu. Lisaks ei ole midagi teha reoveemudast toodetud kompostmullaga, mida tekib Viljandil aastas ca 3500 tonni. Viljandlased on viimastel aastatel pidevalt kurtnud häiriva haisu üle ning Sakalagi on aeg-ajalt teema üles võtnud, linke lehelugudele saab lugeda siit, siit, siit  ja siit. Eestis kasutatav reoveemuda käitlustehnoloogia (avatud meetod) on mahajäänud, paljudes Euroopa riikides kasutatakse kaasaegsemaid lahendusi, poolkinniseid ja täiskinniseid. Arusaadavalt pääseb nende puhul õhku tunduvalt vähem häiringut.  Lisaks haisule vajab lahendamist ka reoveemudast toodetud kompostmulla tulevik, mida täna keegi eriti kasutada ei taha. Põllumehed põlgavad ära, sest kompostmulla keemiline koostis ei ole lõpuni selge. Vähetähtis ei ole ka psühholoogiline tõrge puhastusjaamast tulnud komposti kasutamise osas. Ajutise lahendusena on vägagi tervitatav eelmisel aastal Ringvaateski kajastust leidnud lahend, et suuremate rahvaürituste, näiteks Folgi ajaks „keeratakse Viljandis hais kinni“ ehk teisisõnu rikutakse reoveemuda käitlemise tehnoloogiat.  Inimesi häiriv olukord on  vaja siiski lõplikult lahendada. Riigikogu keskkonnakomisjon arutas reoveemuda käitlemise probleeme sihiga koostada vastavasisuline raport, mis kirjeldaks tänast olukorda Eestis laiemalt ja pakuks võimalikke lahendusi. Reoveemuda käitlemisel tuleb lahendada vähemalt kaks probleemi. Esiteks lõpetada inimeste elukvaliteeti halvendav keskkonnahäiring ning teiseks lahendada tekkiva komposti küsimus. Näiteks on mitmes Euroopa riigis kasutusel reoveemuda kuivatamise ja põletamise tehnoloogia, mis võiks olla üheks alternatiiviks meilgi. Keskkonnakomisjon plaanib uuel nädalal otsustada vastavateemalise raporti koostamise, et võimalikud lahendused koos prognoositavate maksumustega kokku koondada ning terviklahendus välja pakkuda.