Vee-ettevõtted vajavad oma "kaurkendereid"?

Vee-ettevõtjad on täna avalikkusele öelnud nagu hakkaks Riigikogu füüsikaseadusi muutma. Ei hakka, küll aga plaanib parlament resoluutsemaid samme astuda inimeste elu häiriva haisu tõkestamiseks...  Näiteks reoveepuhastid Viljandis ja Rakveres, Pärnus ja Kohtla-Järvel kasutavad avatud platsidel reoveesette aunkompostimist ja seetõttu levitavad  paha haisu, mis halvendab kümnete tuhandete inimeste elukvaliteeti. See peaks ju ükskord ometi lõppema? Vee-ettevõtted tunnistavad isegi, et aunkompostimine on odavaim reoveesette käitlemise viis, et lageda taeva all aunkompostimine hästi "ei tööta", et komposti kvaliteet ei ole alati ühtlase ja piisava kvaliteediga taaskasutusse suunamiseks, et inimesed on haisust häiritud, et vaja oleks investeerida uude tehnoloogiasse, et riik võiks võtta eestvedaja rolli jne, jne. Kuja vähendamine ongi meede, mis sunnib vee-ettevõtjat tegutsema. Investeerimine uude tehnoloogiasse või haisu levimise vastastesse meetmetesse või muudesse haisu levikut vähendavatesse abinõudesse vähendab vajadust praeguste kujade järele. Vee-ettevõtjatel tuleb investeerida settekäitlusse, tehnoloogia muutmisse, keskkonnahäiringu levikut takistavate rajatistesse jmt ning selle tulemusel väheneb vajadus tänaste laiaulatuslike kujade järele. Loomulikult väheneb ka haisu levik, aga üldse erinevate keemiliste ühendite levik, mille jaoks ju kuja mõeldud ongi. Tuleb meelde raporti käigus keskkonnaministeeriumi poolt öeldu, et vee-ettevõtted investeerisid isegi võrkaia rajamisse oma territooriumi ümber alles siis kui riik seda neilt nõudis. Nüüd siis nõuab riik, et võetaks ette samme haisu levitamise vähendamiseks. Eelnõu kohaselt antakse üleminekuaeg pikkusega 5 kuni 10 aastat. Või vajavad vee-ettevõtted oma "kaurkendereid", kes muudatustega aastaid ei oota vaid kohe härjal sarvist haaravad? Ärme unusta, et sügisele järgneb alati talv ja seejärel kevad ning suvi. Koos suvega aga järjekordne hais mitmekümne tuhande inimese õues ja toas ja üldse igal pool elamises. Haisuvaba elu on väärikas elu. Seega tuleks hoopis küsida, et kas näiteks Viljandi inimesed on nõus veel 10 aastat haisuvaba ehk väärikat elu ootama? PS! Kolleeg Rainer Vakra näeb BNS-ile seletades tonte seaduseelnõu mõjudest Tallinna Veele, aga neid seal ei ole. Vakrat jätab aga kahjuks täielikult külmaks inimeste elu mujal Eestis. Kuidas peavad haisu kannatama Viljandi linna ja Viiratsi aleviku inimesed, Vana-Pärnu rahvas, Kohtla-Järve elanikud, Rakvere inimesed. On ju nemad eelkõige seaduseelnõu kasusaajad, sest nende elukvaliteet paraneb, muutub elamisväärseks aastaringi, sh ka suvel ja reoveepuhasti poolt puhuva tuule puhul. Riigikogu ei tee Tallinna jaoks eraldi seadusi kuigi mõni võib-olla seda niiväga ootaks. Ühed normid kehtivad kõigile vee-ettevõtjatele. Lisatud fotol on näha tavaline muldvall, mis on veel lisaks haljastatud. Valli eesmärk on takistada õhuvoolude liikumist ning suunata nad üles. Kas me näeme selliseid lihtsaid võtteid Eestis kasutusel? Ei näe. Aga miks me ei näe?  Vt võrkaia lõiku eespool.   PPS! Vaata ka 6.septembri 2011 a Ringvaate saatelõiku Viljandist teemal kuidas Folgi ajaks "hais kinni keeratakse".