Vastus terrorile: rohkem vabadust, rohkem vastutust

Uudisteportaalide esipersoon on tänagi heledapäine norra noormees, küll paraadmundris, küll frakis, ühes ka püssi käes hoides. Tundub tõesti, et tegu on kangelase, mitte mõrtsukaga... Tema ohvritest ei ole samades portaalides ühtegi pilti. Isikuandmete kaitse muidugi, ebaõiglane aga sellegipoolest. Juba on avalikuks saanud, et mees planeeris oma tegevust põhjalikult ning jättis endast anonüümsesse internetiavarusse maha Mein Kampfi mõõtu dokumendi. Küllap lootuses leida jüngreid ja järgijaid. Uudiseid õgiv maailm soovib üha suuremaid doose. Olnuks ohvreid kaks, oleks tegu olnud kohaliku uudisega. Sada süütult tapetut garanteerivad jagamatu menu mitte ainult nädalavahetuseks vaid hoiavad pildis kauemgi. Mõrtsuka heroiseerimine on vastik ja sama jälestusväärne on mõtelda, et heaoluühiskonna põliselanike alateadvuses võidakse mõrvale õigustustki otsima hakata. Eesti Välispoliitika Instituudi juhatuse liige Erkki Bahovski arvates on raske korraga juurutada ühiskonnas multikultuursust ja pidada samal ajal sõda. Kas see tähendab, et tuleb teha valik ühe või teise kasuks?! Kogu kommentaar kuulatav siit Üha võimendub Lääne vabaduse ja demokraatia ideaalidel põhineva ühiskonna kriisi kuvand, näiteid kriisi ilmingutest ei ole keeruline tuua. Esiteks Euroopasse saabuvad immigrandid, kellega sõbraliku kooselamise ühiskonna ehitamine on haledalt läbi kukkunud. Samal ajal nõuab ohvreid sõda sisserändajate usukaaslastega, mida lääneriigid, sealhulgas Eesti, juba kümme aastat peavad ja mille lõppu ei ole näha. Kui palju võib Euroopas kodanikuõigusi ja vabadusi piirata, et tagada ühiskondlikku julgeolekut, et ära hoida koduõuele kippuvaid terroritegusid? Teiseks Euroopa riikide võlahäda, kus ühel pool kasuahned laenajad ja teisel pool vastutustundetud võlgnikud. Praeguseks on patiseisus mõlemad. Süüdistatakse liigset majandusvabadust, mis sellise olukorrani on viinud. Nõutakse rohkemat ja rangemat kontrollimist unustades, et nii laenajal kui laenuandjal peab ka omal mõistus peas olema (vastutus?!). Kolmandaks uudisteahne meedia vahendamas üha madalamat kõmu ja kasutamas sellele kõmule kinnituse saamiseks järjest räigemaid meetodeid. Lahendusena on juba suletud üks ajaleht (News of the World) ning jätkuvalt otsitakse võimalusi ajakirjandusvabaduse rangemaks piiramiseks. Siim Kallas on aastaid tagasi öelnud, et väga lihtne on valida turumajanduse ja kodanikuvabaduse vastane poliitika, aga rasked on selle valiku tagajärjed. Ja veel raskem on nendest tagajärgedest üle saada. Kallase arvamus kogupikkuses. Kõige ülaltoodu taustal oli julgustav Norra peaministri esimene avaldus terroritegude järel: ainus õige vastus terrorismile on veel rohkem demokraatiat. Vastupidine käik annaks vaid õigustuse kurjategija(te)le ja nende eesmärkidele. Ainult demokraatlikul moel on võimalik demokraatlikus ühiskonnas kodanike poolt elu-olu muuta ja korraldada. Kodaniku vabaduse mõõdupuuks on tema õigused, kohustused ja vastutus, nad käivad alati koos. Ei ole ühte ilma teiseta. Kodanike vabadus (st õigused, kohustused ja vastutus) ja sellega lahutamatult koos käiv demokraatia peavad meilgi mõtteis olema kui oleme täna koos leinava Norra rahvaga.