Vanemahüvitise kaitseks
Tõnis Kõiv • June 10, 2009
Vanemahüvitise kaitseks
Vanemahüvitise arvestamine on püsinud stabiilsena 5 aastat. Inimesed on süsteemi omaks võtnud ning julgevad sellega arvestada. Sündivus on kasvanud ning iive jõudmas suurest miinusest nulli.
Vanemahüvitist ei tohi muuta, sest:
1. Iga tulevane ema või isa on saanud arvestada, et vanemahüvitis (VH) sõltub tema palgast ning arvestatakse välja matemaatiliselt, mitte kellegi suva järgi.
2. Ei tänastel ega tulevastel lastevanematel ei lasu poliitilist riski, et eelarvevahendite nappuse korral määratakse vanemahüvitiseks väiksem summa, sest nii VH miinimummäär sõltub miinimumpalgast ja VH maksimummäär üle-eelmise aasta keskmisest palgast. Miinimumpalk lepitakse kokku sotsiaalsete partnerite vahel ning keskmine palk on arvutuslik, neid ei otsustata suvaliselt.
3. Stabiilne vanemahüvitis on oluliselt kaasa aidanud sündivuse kasvule Eestis. Veel 1998 aastal oli Eestis iive negatiivne 7200 inimese võrra. 2008 aastaks oli see kahanenud 647 inimeseni ehk üle kümne korda.
4. Stabiilse vanemahüvitise säilitamisel on lootus, et Eesti iive jõuab käesoleval aastal jälle positiivseks. Ehk meid sünnib siia Eestimaale rohkem kui sureb. Viimati oli see nii aastal 1990 ehk siis tervelt 20 aastat tagasi.
5. Vanemahüvitise puhul on Eestis olemas mehhanism, mis võib meid viia positiivse iibeni ehk Eesti rahvas ei sure välja . Toimiva süsteemi lõhkumine oleks kuritegu Eesti rahva vastu.
6. Just vanemahüvitise toel on igal aastal sünde järjest juurde tulnud, sealhulgas on tõusnud sündimuskordaja, inimesed julgevad saada teisi ja kolmandaid lapsi, sest riik pakub neile vajalikku kindlustunnet. Kui süsteem muutustele avada, lüüakse sellega pöördumatu auk perede kindlustundele.
Kolmapäeval esitasid sotsiaaldemokraadid Riigikogule eelnõu, millega soovivad vähendada vanemahüvitise maksimaalset määra 10 000 krooni võrra. Rahalises mõttes annab see 2010 aastal kokkuhoidu 19 mlj krooni ehk siis vähem kui 1 % Vanemahüvitise väljamaksmisele 2010 aastal kuluvast rahast. Kas vähem kui 1 % rahalist kokkuhoidu on väärt seda kahju, mis sünnib vanemahüvitise süsteemi rikkumisest, rohkem teenivate lastevanemate karistamisest ülempiiri allatoomisega. Rääkimata sellest, et keskmise palga langus toob ülempiiri alla niikuinii. Sotside ettepaneku rahaline kokkuhoid on minimaalne, aga emotsionaalne ja psühholoogiline kahju omakorda maksimaalne.
Keskerakonna toetatud plaan vähendada vanemahüvitist 50 protsendi võrra tõenäoliselt Riigikogus toetust ei leia ja seega on päevakorrast maas.