Valimisreform parandab otsuste kvaliteeti

Seaduseelnõu eesmärk on valimisaastate arvu vähendamine vähendamata sealjuures demokraatiat ning kodanike võimalusi riigi arengu määramisel kaasa rääkida.

Tänase valimiskorralduse jätkudes ootab Eestit ees olukord, kus järgmise 100 aasta jooksul tervelt 70-l aastal toimuvad valimised ja ülejäänud 30 aastat on vahetult neile valimisaastaile eelnevad aastad. Seega elaks Eesti järgmised 100 aastat põhiseaduse muudatust tegemata jättes olukorras, kus toimub pidev valimiskampaania.  

Kestev valimiseelne olukord võib põhjustada surve lühiajalistele huvidele orienteeritud eelarvepoliitika läbiviimiseks ja niiviisi kumuleerudes ohustada Eesti Vabariigi pikaajalisi strateegilisi huve. Valimisaastate arvu vähendamine valimiste arvu samaks jättes vähendab kirjeldatud riske ja loob pikas perspektiivis pinnase ratsionaalsema avaliku poliitilise keskustelu tekkeks.

 

Üleantud eelnõu järgi valitaks alatest 2027. aastast Riigikogu ja kohalikud volikogud korraliselt alati samal aastal, neist esimene märtsis ja teised oktoobris. Ning alates 2029. aastast Euroopa parlamendi saadikud ja president korraliselt samuti alati ühel aastal.

 

Muudatuse eesmärgiks oleva valimiste rütmi saavutamiseks on vaja kahel korral ajutiselt lühendada KOV volikogu ja Vabariigi Presidendi volituste kestust - kohalikud volikogud valitakse aastal 2017. ajutiselt kaks korda järjest 3 aastaks ning 2021. aastal president kaks korda järjest ajutiselt 4 aastaks.

Muudatuste jõustumisel tekib Eestile järgmise saja aasta jooksul tervelt 24 aastat, mis ei ole ei valimisaasta ega otseselt eelnev aasta.

 

Eelnõu jõustumisel inimeste võimalused riigi arengus kaasa rääkida ei vähene, kõik valimised jäävad endiselt toimuma eraldi. Ka valimiste toimumise ajad - vastavalt märtsis Riigikogu, juunis europarlamendi, augustis-septembris presidendi ja oktoobris kohaliku volikogu valimised jääksid samaks.