Valimisreform - mis ja milleks?!

Sel nädalal arutas Riigikogu I lugemisel nn Valimisreformi ehk viisi, kuidas saada valimised toimuma nii, et absoluutselt iga aasta ei oleks kas valimisaasta või vahetult valimistele eelnev aasta. Et poliitikas ei oleks lühiajalised otsused eelistatud pika-ajaliste, strateegiliste ees. Järgnevalt kaks lahtikirjutust, üks põhineb Riigikogus peetud ettekandel, teine on emotsionaalsem.
Osad poliitikud on ühiskondlike protsesside suhtes tundlikumad kui teised. Inimesed, kes on korduvalt vastutanud Eesti Vabariigi ja selle eelarveprotsesside juhtimise pärast, Andrus Ansip ja Mart Laar tunnetasid, et pidevalt toimuvate valimiste surve võib pikaajaliselt anda tulemuseks suured probleemid - juhul kui vastutavatel kohtadel ei ole eelarvedistsipliini ja konservatiivsesse eelarvepoliitikasse vastutustundlikult suhtuvad poliitikud. Järgnesid erinevad mõttearendused, kuidas neid riske võiks vähendada. Ansip käis 2009 a Eesti Vabariigi aastapäeva kõnes välja mõtte ühendada selleks Riigikogu ja kohalikud valimised. Käesoleva aasta jaanuaris teatas IRL-i esimees Mart Laar, et tema arvates võiks ühel päeval toimuda nii parlamendi kui kohalikud valimised või europarlamendi valimised ja kohalikud valimised.
 

Teadlased on läbi viinud erinevaid uurimistöid, selgitamaks välja valimiste mõju poliitilistele otsustele. On üldteada, et valimistel on otsene mõju demokraatlikult valitud organite otsustele. Nüüd on küsimus selles, millise mõju on. Uuringud näitavad, et valimiste eel tehakse rohkem otseselt valijale lühiajalist kasu toovaid otsuseid ja samaväärselt vähenevad investeeringukulud, eriti pika-ajalised investeeringud. On ilmselge, et pika-ajaliselt ei ole võimalik langetada üksnes lühiajalise mõjuga otsuseid, on vaja vastu võtta ka strateegilisi otsuseid ja teha pika-ajalisi investeeringuid.

 

WTO on uurinud 24 riigi praktikat perioodil 1973-1992, Prantsuse uurimisinstituut 42 riigi praktikat lausa perioodil 1975-2001. Lissaboni Ülikooli majandusteaduskonna poolt avaldatud uurimustöös on võrreldud Portugali, UK ja Itaalia avalike otsekulutuste muutumist võrrelduna investeeringukuludega seoses valimistega. Kõigis neis uuringutes on tuvastatud väga selge seos, et valimiseelsel ajal vähenevad pika-ajalised investeeringud ning asenduvad valijatele lühiajalist kasu toovate meetmega. Kujutame nüüd ette, et Eesti on olukorras, kus järgmise saja aasta jooksul on lühiajaline poliitika soodustatud! Teame ju  praktikast, et ikka on küsimusi, mille kohta öeldakse, et ärme seda aruta, sest valijad ei pruugi seda mõista. Kuigi on tegemist vajaliku ja lahendamist väärt küsimusega.

Kuna järgmise saja aasta jooksul ei ole ühtegi aastat, mis ei oleks valimisaasta või valimistele otseselt eelnev aasta, tunnetas Reformierakond vajadust olukorra muutmiseks ning moodustas valimisreformi teemal teiste erakondadega läbirääkimisteks kaheliikmelise delegatsiooni koosseisus Põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde ja Riigikogu fraktsiooni aseesimees Rain Rosimannus. Konsultatsioonide käigus kohtus delegatsioon korduvalt kõikide Riigikogus esindatud fraktsioonide esindajatega. Erinevaid kavasid valimisaastate arvu vähendada arutati Ain Seppiku, Eiki Nestori, Karel Rüütli ja Marek Strandbergiga ning loomulikult Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonna juhtivtegelaste ja fraktsioonidega. Riigikogu menetlusse jõudnud eelnõu ongi nende konsultatsioonide tulemus - kokkulepe, mis suudeti saavutada. Kahjuks ei pidanud sotsiaaldemokraadid, rahvaliitlased ja keskerakondlased antud teemat enda jaoks piisavalt oluliseks, kuigi uks valimisreformile õla alla panemiseks oli lahti siis ja on tegelikult ka praegu.

Valminud eelnõule palusid algatajad esialgse kiirhinnangu anda ka valimiste korraldamisega seotud praktikutel-ekspertidel. Oma märkused saatsid Alo Heinsalu, Ülle Madise, Aaro Mõttus, Mihkel Pilving ja Heiki Sibul. Osade märkustega on eelnõus juba ka arvestatud, osad on poliitilisemat laadi ja neid tuleb kaaluda edaspidi, menetluse käigus. Kindlasti vajab see eelnõu I ja II lugemise vahel põhjalikumat käsitlemist ka teiste valimis- ja põhiseadusekspertide poolt, kuid kui tahta protsessiga edasi minna, tuleb seda vähemasti alustada. Seaduseelnõu menetlemise protsess algas 54 Riigikogu liikme allkirjadega eelnõu menetlusse andmisega, toimunud on arutelu Põhiseaduskomisjonis ja esimene lugemine suures saalis. Kiirustamiseks seda nimetada ei ole alust, sest algatajate soov on võtta eelnõu vastu kahe Riigikogu koosseisu häälteenamusega ja selle Riigikogu tööaega on jäänud veel mitmeid kuid.

Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Erakonna Eestimaa Rohelised saadikute allkirjastatud eelnõu näeb ette valimisaastate vähendamise reformi, mille tulemusel demokraatia ei vähene, kuid muutub tõhusamaks.

Ettepanek on korrastada valimiste rütmi taoliselt, et järgmise saja aasta jooksul ei oleks meil absoluutselt iga aasta kas valimisaasta või vahetult valimistele eelnev aasta. Kodanike võimalused riigi arengus kaasa rääkida ei vähene, kõik valimised jäävad endiselt toimuma eraldi ja mitte ükski valimine ei jää ära. Ka valimiste toimumise ajad – vastavalt märtsis Riigikogu, juunis europarlamendi, augustis-septembris presidendi ja oktoobris kohaliku volikogu valimised jääksid samaks, kuid oluliselt muutuks valimiste toimumise rütm.

Soovitud valimisrütmi saavutamiseks tuleb valida 2017 aastal KOV-I volikogud kaks korda järjest kolmeks aastaks ning alates 2021 aastast Vabariigi President kaks korda järjest neljaks aastaks. Seejärel valitaks alates aastast 2027 KOV ja RK samal aastal ja alates aastast 2029 EP ja P samal aastal.

Nii tekib iga 4 aasta tagant Riigikogu ja kohaliku volikogu valimiste aasta, mis on keskendunud peamiselt riigisisestele teemadele. Ja iga 5 aasta järel europarlamendi ja presidendi valimiste aasta, mil valimised keskenduvad ennekõike välispoliitilistele küsimustele. Kuna valimised toimuvad eri aegadel, pole ka ohtu, et kohalikud teemad jäävad riiklike või presidendi kvaliteedid Euroopa teemade varju.

Reformikava tulemusel valimiste arv ei vähene, küll aga kahaneb oluliselt valimisaastate arv – järgmise saja aasta kestel 70lt 46le. Tekib tervelt 24 aastat, mil ei ole valimisi ja mis ei ole ka valimistele eelnevad aastad. Tänase korraldusega jätkates oleks selliste aastate arv null.

Et erakorralised valimised soovitud valimisrütmi taas segi ei paiskaks, kavandatakse kokkuleppe kohaselt täiendada põhiseadust sättega, mis ütleb, et erakorralistel valimistel valitakse vastavad rahvaesindajad või esinduskogud kuni korraliste valimisteni.

Riigikogu erakorralised valimised toimuvad PS §-des 89, 97, 105 ja 119 ettenähtud juhtudel varemalt kakskümmend ja hiljemalt nelikümmend päeva pärast valimiste väljakuulutamist. Erakorralised valimised tuleb Presidendil välja kuulutada juhul:

• Kui Riigikogu ei suuda ära otsustada peaministrit või kinnitada valitsuse koosseisu PS § 89

• Valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise korral võib Vabariigi President kolme päeva jooksul valitsuse ettepanekul välja kuulutada Riigikogu erakorralised valimised PS § 97 (siin on Presidendil kaalutlusõigus, ta võib, aga ei pea erakorralisi valimisi välja kuulutama)
  

• Kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised PS § 105.

• Kui Riigikogu ei ole riigieelarvet vastu võtnud kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta algust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised PS § 119.

Õnneks ei ole seni Eestis erakorralisi RK valimisi toimunud. Poliitiline süsteem on enam-vähem stabiilne ning erakonnad on leidnud lahendused edasiliikumiseks ilma erakorraliselt mandaadi värskendust vajamata. Loodetavasti jätkub nii ka tulevikus.

Algatajate ettepanek on muuta Põhiseadust kahe järjestikuse Riigikogu koosseisu poolt. PS-e § 162 kohaselt saab PS-e I peatükki „üldsätted“ ja XV peatükki „Põhiseaduse muutmine“ muuta vaid rahvahääletusega. Kuna algatajad ei soovi muuta eelnimetatud peatükke siis on vastavalt PS-e § 163 PS-e muutmiseks kolm võimalust: juba eespool mainitud rahvahääletus, seaduse vastuvõtmise kahe järjestikuse koosseisu poolt või kiireloomulisena. PS-e järgi tuleb Põhiseaduse muutmise viis otsustada enne kolmandat lugemist.

Algatajad on eelistanud PS muutmise vastuvõtmist kahe järjestikuse RK koosseisu poolt, kuna sel juhul on ka rahvas (kaudselt küll) kaasatud PS-e muutmise protsessi. Sel juhul kujunevad eesootavad parlamendivalimised muuhulgas võimaluseks teha otsus PS-e muutmise pooldajate ja vastaste vahel. Sarnane muutmisviis on muide olemas ka näiteks Hispaania ja Rootsi põhiseadustes.

Vahevalimistest. Praeguse süsteemi puhul on tegemist pideva valimisolukorraga ehk siis sisuliselt toimuvad pidevad vahevalimised. Eelnõu rakendumise järel tekib valimiste järel vähemalt paar aastat poliitika rakendamise aega ja siis järgneb nn vahevalimiste aasta näiteks EP valimiste näol. Vahevalimisteks tulebki uue korra järgi pidada teisi valimisi. Loodetavasti tõuseb muudatuse tagajärjel ka osalus EP valimistel.  

Loodetavasti tekib laiapõhjaline arutelu valimiseformi teemal mitte ainult parlamendis vaid kogu ühiskonnas.  

Emotsionaalsemat põhjendust valimisreformi vajalikkusest saab lugeda Rain Rosimannuse sõnavõtust.