Väärtustame metsa - kasvatame majandust 2016

Riigikogu konverentsisaalis toimub iga-aastane metsanduskonverents, kus seekord (8.06.2016) oli põhitähelepanu suunatud  ülevaate andmisele sektoris tehtud investeeringutest ning arutelule tuleviku üle.  Tervitussõnad lausus Keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärvelt, kelle kinnitusel on  metsaseadus muutmisel ja ministeeriumi toetus puidust mitmekordse büroomaja (nn referentsmaja) ehitamisele kindel. Sissejuhatus Eesti Metsa-ja Puidutööstuse liidu (EMPL) tegevjuht Henrik Väljalt - 38 000 töötajat metsa-ja puidusektoris. Üle 10 % Eesti majandust on seotud puiduga. Aastaga on lisandunud 3000 töökohta. 2015 a ekspordi maht 1,83 mljd eurot. 2016 a esimene pool on kasvu aeglustanud. Hiina mõjutab, aga tootmismahud on saavutanud maksimumi ja vajavad hüpet. Kaks aastat tagasi sõnastas EMPL stsenaariumi - + 10 000 uut töökohta (3000 juba tuli), pluss käibe ja kasumi kasvud. Londonisse ehitatakse puidust 122 korteriga korterelamut, 10, 8 ja 5 kordsed tornid. Kvaliteet on nii kõrge, et peatöövõtja juba ise pakub välja, et ehitame puidust, saame kiiremini valmis. Suur turupotentsiaal. Riik peaks siin natuke kaasa aitama, et teadmist, oskust ja kogemust tekiks Eestis, mida siis müüa välja. Puidutööstuse väljakutsed: tooraine, majanduskeskkond (stabiilsust), spetsialistid (puudu). Andres Laht , Kohila Vineer OÜ investeeringud. Latvijas Finieris AS on emaettevõte, peakontor Riias. Tehased Lätis, Leedus, Soomes, Eestis. 200 mlj eurot aastakäive, töötajaid 2500. Ajalooline eelkäija Lutheri Vineeri-ja mööblivabrik Tallinnas. 2002 otsustati kolida Tallinnast kolida Kohilasse. Baltic Panel Group OÜ läks pankrotti ja 2011 ostis Latvijas Finieris AS pankrotipesast tehase. Eesmärk toota lisandväärtust 80 000 eurot töötaja kohta ja 230 000 eurot töökoha kohta. Ehitavad juurde 18 000 m2 tootmispinda, investeerivad 60 mlj eurot. Tootmispinna ehitasid puidust, ilusad ja tulekahju korral püsivamad kui metall. Emaettevõte on 10 a tagasi vastu võtnud otsuse ehitada puidust, et näidata ühiskonnale head tava puidu kasutamisel ehituses, seda eriti tööstushoonete valdkonnas.  Vineeritootmise puhul energiavajadus suureneb ja võtavad kasutusele puidujäätmete katla. Raute OY on seadmete tarnija, omab pika-ajalist kogemust vineeri tootmise protsessidest ja seadmete tootmisest. Uus tehas käivitub sügisel 2016. Investeeringut soodustavad tegurid – metsa Eestis palju, kestlik metsandus, Balti riikide metsandustavad sarnased, äri ajamine lihtsam, Balti koostöö kasvatab meie metsatööstuse tähtsust globaalses konkurentsis. Riskid – kvalif.tööjõu puudus, kiire palgakasv, sõltuvus Skandinaavia tselluloositööstusest, piiratud toormeressurss, energia märgatav kallinemine, globaalsed majanduse muutused. Martin Arula, aktsiaselts Toftan juhatuse liige. Tooteartikleid 620, käive 42,5 mlj eurot, kasum 5,65 eurot. 0stetud 10 000 ha maad. Omanikud 91 % Rootsi päritolu. Dividende ei ole makstud, investeeritud Eestisse. Miks me investeerime 32 mlj? Selleks, et saada rahalist kasu:)  Me ajame raha taga, ei mingit sotsialismi. Toftan 2016, kuidas asjad käivad: 1.     Äriplaan (sisetunne, näpud, salvrätik, Excel, kolm erinevat stsenaariumi, seni kuni numbrid kokku jooksevad) 2.     Kohalikud jätkusuutlikud ressursid. 3.     Väljakujunenud tööstusharu, milles oleme juba aastakümneid (üle 20) toimetanud. Areaal on 70 km, kaugemale me ei lähe. 4.     Kompetents meie töötajate näol, kes oskavad konkreetses ärikeskkonnas kasu luua. 5.     Ärikeskkonna regulatsioonide stabiilsus ja asjade korraldamise viis konkurentsivõimeline (e/v tulumaksu regulatsioon). Tore, et riik ei osale ettevõtluses ja korjab ainult maksu, kui dividende makstakse. Toftan 2 on täiesti uus saeveski. Sortimendi muutus. Suutlikkus sorteerida palke, 60 palki minutis. Osula Graanul on naaber, nendelt ostetakse energiat, sest nemad oskavad seda paremini teha. Saeliini tootlikkus samuti 60 palki minutis. Ainulaadne Euroopas. Tehas saab olema erakordse tootlikkusega. Saematerjalide sorteerimisliinid tootlikkusega 270 lauda minutis. Tooteartiklite arv ilmselt väheneb, aga siiski sadades. Riik kulutab 9 mld igal aastal, kui seal ka Excelit rohkem oleks nagu ettevõtja teeb siis oleks elu parem. Rohkem Excelit Riigikogusse! Aktsiaselts Estonian Cell,  juhatuse liige Siiri Lahe. Senised koguinvesteeringud 176 mlj. Suurendame igal aastal haava paberipuu väärtust 5 korda, töötleme 440 000 m3 haava paberipuitu. Töötajaid 85, automatiseeritud. Käive 900 000 eurot töötaja kohta, kõrgeim tööviljakus Eesti tööstuses. 2013 a investeering 5 mlj eurot pakkepressi, 11 mlj eurot investeering biogaasi tootmisse. 30 % maagaasi sisseostust asendada oma energiaga. Võimalus tõsta tootmismahte 25 % võrra. Euroopa kõige suurem ühemahutiline biogaasi reaktor. 5 mlj m3 aastane tootmismaht, Eesti suurim. Nõudlus on hea, suuremgi kui tootmisvõimsus. Nii elektri kui gaasi tarbimist on vähendatud 30 % võrra tooteühiku kohta. Riigile makse ka maksnud (kokku üle 10 mlj euro). Estonian Cell siiski kahjumis ja see muudkui koguneb. Jooksvalt ollakse alates 2015 a kasumis, aga kahjumit on kogunenud 19 mlj eurot. Eesti energiaintensiivse toote omahind ei ole konkurentsivõimeline võrreldes Rootsi, Saksamaa, Soome ja Austriaga. Kavandatud 20 mlj eurose kasvuinvesteeringu kavale on pandud omaniku poolt veto seni kuni energiatariifide osas soodustust ei tule. Kasvataks tootmismahtu 20 %, energiatarbimist, töökohtade arvu jne. Soome ja Rootsi tööstused on märgatavalt energiaintensiivsemad kui Eesti omad. Tööstus on jätkusuutliku majanduskasvu selgroog. Jaano Haidla  AS Graanul Invest juhatuse liige. Euroopa juhtiv puidugraanuli tootja. Loodud 2003. , käive on kasvanud mitmekordseks. Kontsern on kokku investeerinud 250 mlj eurot, sellest Eestis 76 mlj eurot (30%). Insulkansi tehas Lätis, selle lahenduse põhjal tehtud ka Osula. Viimase kahel aastal on investeeritud Eestis: Osula tehas, Imavere tehase laiendus, Imavere koostootmisjaam. Osula tehas – algus dets 14, maht 350 tuh tonni aastas, töötajate arv 33, invest 25 mlj eurot. Investeeringu eesmärk sai (üle-eelmise ettekandja poolt) vastatud. Eeldused aga peavad ka olema. Turul oli tekkinud nõudlus graanulite järele, üle 5 a pikkuse kestvuslepinguga. Investeeringut mõjutavad tegurid  Eestis on paljuski start-upidele sobilikud, neid soodustavad. Suurtele, investeerijatele aga vähem. Auto vs raudteetransport. Logistika mõjutab meid kõiki. Osulas on 350 tuh tonni kaupa, mis tuleb vedada sadamasse. Raudteetransport on 1,5 korda kallim kui autotransport. Mõistetamatu. Milleks see raudtee siis üldse loodud on, kas ainult transiidi jaoks?! Kogu raudteevedude mahust 3% on Osula maht, seda peaks olema võimalik vedada mööda raudteed soodsamalt kui maanteed mööda. Lätis aga suudetakse raudteevedu odavamalt pakkuda kui maanteetransport on. Kütuseaktsiis – aluseks võttes 10 mlj tm puiduraiet aastas, on täiendav aktsiisikulu võrreldes 2015 a  järgmine: 2016 – 3,7 mlj, 2017 – 6,7 mlj, 2018  10 mlj eurot. See tõus tuleb panna lähiriikide konteksti, kas oleme jätkuvalt konkurentsivõimelised.  Oleme mitu korda kallimad. Selle taga ei ole ka edasiviivat loogikat, näiteks võiks seepeale siis suurendada metsaveokite lubatud täismassi, sest teljekoormus 8 tonni jääks ikka samaks. Siin aga oleme ise loonud endale bürokraatliku tõkke, millest üle ei saa. Ametnikud leiavad, et kasulikum on tihemini sõita kergema autoga, kui harvemini raskemaga. Ise piirame oma võimalusi, paneme omale klaaslae ette. Elektriliitumised. Protsess on 3 a pikk, millest bürokraatia peale kulub 2,5 a ja ehitamise enda peale max 1 a. Metsad võiks olla kõik sertifitseeritud. Täna on RMK sertifitseeritud, aga erametsad mitte. Mis see metsaomanikule annab? Otseselt ei annagi see metsaomanikule hinnatõusu, küll aga annab laiemad turustamisvõimalused. Enamus tööstusi ootavad, nõuavad sertifitseeritud tooraine järele, sest seda on lihtsam turustada. Eesti  FSC standardi loomine on väga hea, loodan, et lõpeb edukalt aasta lõpuks. Seda tuleks teha ühiselt. Mõtisklused metsanduse tulevikuks. Raiuda tuleb niipalju kui juurde kasvab, mitte nii nagu täna. Sinna tuleb targalt jõuda. Nõuab paremat ülevaadet toormeressursist. Eelmise aasta raiemaht selgub alles järgmise aasta märtsiks. Tehnikasajand, saab oluliselt täpsemalt. Pilt peaks olema selge järgmise a 1.jaanuariks. Biomassi kasutada targalt. Siht - üle Eesti on loodud vähemalt 200 MWh võimsusega koostootmisjaamade võrgustik, mis on seotud kohaliku tarbimisega. See loob väga suure perspektiivi jääksoojuse tarbijate jaoks. Miks me impordime välismaised kurke, tomateid, kui jääksoojust maapiirkondades oleks küllaga. Kalakasvatus. Kõike, mis vajab aastaringselt sooja. Niisamuti külma teema, seegi on võimalus. Keskkonnakomisjoni esimees kutsus üles ettepanekuid ja ideid esitama Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra. Kui on soovi midagi seadustes muuta, parandada siis palun saatke mulle e-kiri: [email protected] Huvide kokkupõrked on paratamatud. Võtame eelmise ettekandja kõnest näite – raiume niipalju kui juurde kasvab. Keskkonnakomisjonis käivad erinevad inimesed ja algandmedki erinevad. Eile käisid lendorava kaitsjad. Roheliste  erakond pakkus välja lahenduse,  et tuleks riiklikult otsustada, kes üldse kuhu investeerida tohib. Uskumatu. Sügisel metsaseaduse muutmine. Kuuse raievanus võiks tänase 80 a asemel olla 60. Lendoravate kaitsjad aga soovivad, et vanust ei muudetaks, sest muidu ei saa lendorav lennata. Keskkonnakomisjonisse jookseb see kõik kokku ja tuleb  otsustada, arvestades nii lendoravat kui metsamajanduse tähtsust. Eesti referentsmaja mitmekordse, puidust, ehitamisega. Kaugel on? Põrsaste muinasjutt on ikka meeles, et kivi on kõvem kui puit. Siin on suur töö teha, et inimeste eelarvamusi muuta. Riigi kohustus on näidata eeskuju ja maamärgina püstitada puidust mitmekordne maja, kus oleks Keskkonnaministeerium ja sellega seotud asutused. Asi liigub. (Tõnis Kõiv: tasub vaadata Delfi uudist ja videot, kuidas Eesti firma Norras mitmekordset puidust maja ehitab.) Organic Estonia – kogu Eesti mets kuulutada mahemetsaks. Pestitsiide kasutamine metsas on olematu juba täna.  Aga märki ei ole. Nüüd tuleb vaadata, kuidas asja nii korraldada, et bürokraatia ei kasvaks ja tulu tõuseks. Riik saaks siin kaasa aidata, et kus on mahemets ja kus mitte. Korilastest turistidele müüa mahemetsa teenust.  Vaatame sügisel metsaseaduse muutmisega seoses. Keskkonnakomisjonis on konsensus tihemini kui poliitiline vahetegemine. Metsaseaduses vaja muuta: 1.     Muuta min raievanust suurema CO2 sidumiseks. 2.     soodustada turberaie kasutamist 3.     välistada piirinaabri mõju raiumisele 4.     kiirendada metsateatise protsessi (30 p avalikustamise nõue välja) 5.     metsakorraldus kvaliteetsemaks 6.     vähendada toetuste menetlemise halduskulusid Keskkonnakomisjon kutsub oma töökava järgima ning metsaseaduse menetlemisega kaasas käima, omi ettepanekuid esitama. Küsimus saalist – kui lendorav on demokraatia hinna probleem, tehtagu see plats ära. Vakra – ma olen oravate nii lendavate kui mittelendavate sõber. Riik on teinud 25 “platsi”, kus lendoravaid kaitstakse. Lendorava emaslooma territoorium on 8-15 ha ja isaslooma oma 100 ha. Liugleb kuni 30 meetrit, seetõttu on lageraie langid neile halvad. Need 25 piirkonda peavad ühilduma omavahel. Kalle Palling, majanduskomisjon. Ajalooline ülevaade. Metsa on väärtustatud ja väärindatud erinevalt. Metsasuse maht on kõikunud 20 ja 80 % vahel, kuidagi ei saa väita, et varem oli parem. Tänapäeval on polariseeritus väga suur, mis viib tihtipeale tulemuseni, et midagi ei tehtagi. Investeeringud on jõudnud kriisiaegsele tasemele, mis viib küsimuseni, kas me oleme ikka õppinud kriisist. Mis takistab erametsaomanikku metsauuendamisel?  Ootan ideid, ettepanekuid. Madalakvaliteediline puit jääb metsa, mida teha, et see sealt välja tuua? Küsimus saalile? Ivo Suursoo, Columbus Eestist. Digitaalsed ärilahendused/majandusinfosüsteemid. Kõik, mis algab planeerimisega lõpeb kasumiaruandega. Metsanduse kogemus olemas. Digitaalse innovatsiooni trendid. Mobiilsed seadmed ja asjade internet. Tehnoloogia ostmine teenusena (pilv). Analüütiline ülevaade kõigest (mitte ainult minevikust vaid ka suutlikkus prognoosida tulevikku), sotsiaalne hüper-ühenduvus. Innovatsiooni rakendamise vajadused? -       mahu kasv -       klientide kasv -       effektiivsuse kasv Digitaalne turundus ja Ostja 3.0. 2/3 ostuotsusest tehakse ära avaliku info alusel internetis. Seda tehakse ka ärimaailmas niimoodi. Info netti! Teenustega eristumine ja CX – tehingud (customer experience) tehakse nendega, kellega on mugavam. Paindlik tootmine – tööstus 4.0/industry 4.0  loogika. Palgile kiip külge ja seepeale saab masin juba ise aru, mida ta peab sellest välja saagima. Kvaliteedisüsteemid ja tarne õigeaegsus.  Sensorid – toote karakteristikute jälgimine. Niiskust, painduvust on võimalik sensoritega edastada. Kahjuks ei ole Eestis sensoritootjaid. Tarneahela optimeerimine sensorite abil. Kasumlikkus – optimeerida protsesse , vähendada tööjõukulu osakaalu. LEAN – tootmise raiskajate vähendamine. Seadmete integreerimine, lugerid/sensorid. Kuidas hinnata ette masinate hooldusvajadust. Lankide hindamiseks droonide kasutamine. Aga kust ikkagi raha tuleb? iEttevõte  - digitaalse innovatsiooni ettevõte. IT ei ole midagi muud kui töövahend. Seda tuleb targalt rakendada. Liigume suunas, kus toode on väärtuslikum ja omahind odavam. Marko Saviauk, Nortal.  Industry 4.0 Püüdsime välja selgitada, kui suurt lisaväärtust Industry 4.0 ettevõttele loob. Tegime katse ühe nn keskmise ettevõttega, metallitootja Hyrles OÜ. Kõik protsessid käidi läbi ja eesmärk oli välja selgitada kui palju annaks kasutada Industry 4.0. Tulemus – 40 % peidetud effektiivsust. Lihtne arvutus – kui tööstuse maht Eesti SKP-s on 38 % siis Indusrty 4.0 annab juurde 15 % Eesti SKP-st. Mis on Industry 4.0. 1.0 – mehaniseerimine 2.0 – masstootmine 3.0 – arvutid ja automatiseerimine 4.0 – füüsilised kübersüsteemid – et kõik käib täpselt ühte jalga. Näide – Industry 4.0 suudab teha individuaalseid tooteid masstoote hinnaga. Programm teeb kõik, algusest lõpuni. Targad andurid – sama, mis internet of things (IoT). Big Data – infomaht kasvab hüppeliselt, vajab analüüsi. Kvaliteedikontroll – seda saab automatiseerida erinevate vahenditega. Kaamerad üles ja arvuti ütleb. 95 % kiirem kui inimene ja oluliselt vähem vigu. Inimesed üha kaotavad (lihtsa) tööd, sest vaja on teha uutmoodi (keerulist) tööd. Näituse avas presidendikandidaadist Riigikogu esimees Eiki Nestor Konverentsi vaheajal avati Riigikogu III korruse fuajees näitus puidutööstuse investeeringutest, mis tabavalt nimetati kõige kallimaks näituseks parlamendis. Kui liita kõik need miljonid eurod kokku, mis piltidelt vastu vaatavad siis võib-olla tõesti. Näitus on Riigikogus eelkõige parlamendi liikmete tähelepanu köitmiseks, esmajoones keskkkonna-, majandus-ja maaelukomisjoni liikmed. Minu poolt aga suur tänu EMPL-ile konverentsi korraldamise eest!