Uus Rae gümnaasium ja uued lasteaia kohatasud
Tõnis Kõiv • August 27, 2019
Uus Rae gümnaasium ja uued lasteaia kohatasud
27.augusti 2019.aasta Rae vallavolikogu kuulas vallavanem Mart Võrklaeva informatsiooni riigigümnaasiumi tuleku kohta Rae valda, arutas lasteaia kohatasu muutmist ja valis lõpuks ära revisjonikomisjoni neljanda liikme, postituse lõpus Peetri pargi pildid...
Volikogu alguses on tavapäraselt vaba mikrofon, kus sõna võtmiseks tuleb enne volikogu algust sellest mulle (volikogu esimehele) teada anda. Täna oli neli sõnavõtjat.
Kõigepealt andsin sõna valla valimiskomisjoni esindajale Helle Semmelile, kes informeeris volikogu sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirjas volikokku valitud Krister Parbo volikogu liikme volituste peatamisest ja Lisandra Talvingu asendusliikme volituste algusest.
Seejärel andsin sõna Raivo Uukkivile, kes esitas kaks arupärimist. Esimene neist vallavalitsuse struktuuri ja sisekontrolli kohta, sealhulgas tööplaani kohta. Teise Jüri terviserajal toimuvate tööde kohta, soovides näha pakkumise kutset ja parimat pakkumist.
Siis andsin sõna Indrek Uuemaale, kes kurtis (mahavõetud revisjonikomisjoni esimehena), et praegune revisjonikomisjoni esimees ei saa juhtimisega hakkama. Kutsus üles avaldama umbusaldust revisjonikomisjoni esimehele.
Andsin sõna Kaido Kivistikule, kes informeeris volikogu 5.augustil 2019 toimunud arutelust Rail Balticu trassi üle Rae vallas. Arutelu toimus keskkonnakomisjoni laiendatud koosolekuna, kuhu oli kutsutud ka külavanemad. Kogu Rail Balticu projekt on valmis 2020 juuniks. Jaanuaris 2020 uus tutvustus keskkonnakomisjonis. Valukohad on jätkuvalt samad, vähe ökodukte, Uuesalu lahendused (trassi kulgemine, müratõkked, liikluse korraldus), Pirita-Ülemiste kanali äärse terviseraja lahendus jne. Projekteerimise staadiumis saab veel asju muuta.
Rae vallavolikogu kogunes pildil oleva hoone II korruse saalis. Hoone asub Jüris, kuhu on Peetrist 9,2 km. Näiteks Värska asub Põlvamaal ja sinna on 273 km ehk 29,67 korda pikem maa:)
Volikogu kinnitas ettevalmistatud päevakorra ja asusime seda läbi arutama.
1. Info riigigümnaasiumist Rae valda – vallavanem Mart Võrklaev.
Kõigepealt informeeris vallavanem, et Rae valla Vaida kool on tunnistatud kauneimaks ühiskondlikuks hooneks Harjumaal ning saanud Eesti Vabariigi presidendilt vastava tunnistuse. Õnnitleme!
Seejärel riigigümnaasiumist. 15.augustil 2019 sõlmisid vallavanem Mart Võrklaev ja haridus-ja teadusminister Mailis Reps Rae valda riigigümnaasiumi rajamise lepingu. 2016.aprillis otsustas volikogu anda vallavalitsusele volitused riigigümnaasiumi saamise läbirääkimisteks Jüri kanti. 8.juunil 2016 sõlmiti ühiste kavatsuste kokkulepe haridus-ja teadusminister Jürgen Ligi’ga. 3 aastat on möödas, sest riigis muutus valitsus ja Rae vallaga protsess peatus.
2018.a oktoobris kehtestas volikogu planeeringu riigigümnaasiumi jaoks, riigilt saadud kinnistu asub Jüris, Aruküla tee ääres, Rae Hooldekodu vastas. Enne riigigümnaasiumi rajamist soovib riik maad tagasi ja saab ka.
Eesmärgiks on 1.sept 2023 kool avada. Kui kõik läheb hästi siis võib ka aasta varem jõuda.
Nii tahe kui raha on riigil olemas. Koolikohtade arv 360. Riigi tellimusel läbiviidud Geomeedia uuring räägib 540-st koolikohast. Riik on arvu vähendanud, väidetavalt rahapuuduse tõttu. Rae valla huvi on jätkuvalt 540 kohaline kool. Et projekteerida kohe suurem või siis vähemalt lihtsa võimalusena hiljem juurde ehitada.
2025/2026 võib juba 360-st kohast puudu tulla. Ministeerium on valmis kaasa mõtlema. Loodetavasti nii ka läheb, et saame laiendada ehk suurendada.
Uue kooli nimeks saab Rae Gümnaasium, nii on lepingus kokku lepitud. Olemasolev gümnaasium tuleb sulgeda ehk muuta põhikooliks (Jüri Gümnaasiumist saab põhikool). Detailplaneering näeb kooli kõrvale ette ka spordihoone rajamist. Kuna riik ei tee siis vald rajab.
Olemasolevatest Jüri spordirajatistest ei piisa ja seetõttu tuleb uus spordihoone ehitada. Eelarvestrateegiasse on ettepanek tehtud, volikogus järgmisel kuul.
Direktor võetakse tööle hiljemalt 15.aug 2023, tegelikult ilmselt varem.
Küsimus – kuhu tuleb spordihoone?
Vastus – Rae valla maale, kus täna hobuste karjamaa.
Küsimus – kuidas on võimalik ehitada kooli ilma spordihooneta?
Vastus – seda tuleks ministrilt küsida, aga mõnikord see võib ka mõistlik olla. Riik investeerib haridusse ja omavalitsus investeerib spordirajatisse, mida saavad kasutada ka mitte õpilased.
Raivo Uukkivi sõnavõtt – Riigigümnaasiumi filosoofia on olnud see, et luuakse koolimaju, mitte spordihooneid. 2013.aastal hakkasime meie võitlema riigigümnaasiumi eest.
Repliik Mart Võrklaevalt – tegelikult olid 2014.aastal mitmed arutelud ja alles 2015.aastal tellis riik Geomeedialt uuringu, mis sai hiljem otsustamise aluseks.
Repliik Kaido Kivistikult – spordihoone ei tule siiski päris hobusekopli asemele, vaid sinna kõvale.
Repliik Raivo Uukkivilt – mäletan Küttise kurtmist Rae valla üle sellest ajast.
Kuna rohkem küsimusi ei olnud siis võtsin arutelu kokku: riigigümnaasiumi saamisel tahavad mitmed ennast sellega seotuna näidata ja ajalugu erinevalt mäletada, aga faktid on järgmised: arutelud algasid Rae vallas 2014.aastal, 2015.aastal tellis riik Geomeedialt uuringu, mis valmimisel näitas asukohana Jüri alevikku ning 2016.aastal sõlmisidki minister Jürgen Ligi ja vallavanem Mart Võrklaev koostöölepingu Jürisse riigigümnaasiumi rajamiseks. Ja nüüd, 2019.aasta augustis kinnitasid minister Mailis Reps ja vallavanem Mart Võrklaev kokkuleppe üle ning riigigümnaasium tulebki aastal 2023.
Rae vallamaja näeb teiselt poolt välja selline. Valge "ese" pildil on kunstiteos nimega "Altar".
2. Ülevaade Rae valla 2019.aasta eelarve täitmisest. Tiit Keerma: uued reeglid on alguses muutnud asju segasemaks. Tekkepõhisus näitab erinevaid numbreid kui varasemalt oleme harjunud vaatama, nägema. Me näitame nüüd ja edaspidi laekumisi mingil määral suuremana kui nad tegelikult on. Järgmise aasta jaanuariga enam-vähem jookseb kokku.
Rahavoogude seisukohast jätkan arvestust vanaviisi.
Tulumaks laekub hästi, oleme plaanitud graafikust ees (+300-400 tuh), maamaksuga ka hästi. Reklaamimaksu ei ole eriti laekunud (laekunud 11 tuh 65-st tuhandest ehk 18,4%).
Põhitegevuse tuludest on pea 55 % käes.
Põhitegevuse kulud on enamuses alla 50 % täidetud. Tööjõukuludest on täidetud 46,3%. Õpetajad ei võta enam puhkuseraha välja, sest õpetajal tekib üks vahekuu, mil ta ei saa tulumaksuvaba hüvitist kasutada. Nüüd võetakse puhkusetasu välja kuude kaupa, et kätte saada maksusoodustus.
Põhivara müük on väga edukalt läinud, oleme müünud ca 3 mlj eest.
Mõned põhitegevuse kulud lükkuvad edasi 2020.aastasse. Teede-ehitusega seotud sihtfinantseeringud lükkuvad koos investeeringuga edasi 2020.aastasse. Euroraha on enamasti otsas ja seetõttu saame varasema 80 %-i asemel 30-40 %, sest lihtsalt rohkem enam ei ole.
Laenu me veel seniajani kasutanud ei ole, sest ei ole olnud vaja. 2019.aastaks kavandatud laenu kogumahus me ei vajagi, lükkub edasi. Vallal on 3 laenu, kõik 7-a tagasimaksega. Intress ülimadalad.
Küsimus – II pensionisamba väljamaksetest laekub midagi ka vallaeelarvesse?
Vastus – ei hakka midagi laekuma.
Küsimus – miks majanduseelarve nii väikese täitmisega on?
Vastus – need kulud ei olegi kunagi ühtlased olnud. Igal aastal on majandamiskulusid järgi jäänud ja mitte vähe.
Personalikulude puhul lähtume tegelikest prognoosidest. Konkreetse aasta eelarvet teeme lähtume kinnitatud struktuurist. Tühjad kohad saavad raha peale.
Kokkuvõttes võtsime informatsiooni teadmiseks.
3. Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa määra kehtestamine ja maksmise kord.
Ettekandja abivallavanem Jens Vendel – eelnõu on ette valmistatud, et soodustada III last, maksta konkurentsivõimelist palka lasteaias töötavatele inimestele ning saada selleks eelarvesse lisatulu.
Lastevanemate osakaal on pidevalt vähenenud. Osakaal miinimumpalgast samuti. Palgad on kasvanud kiiresti ja seetõttu on vald pidevalt pidanud tõstma lasteaedades töötavate inimeste palka, et säilitada head töötajad ja suuta värvata uusi (avatavatesse lasteaedadesse).
Tänased määrad on I laps – 58.-, II laps 42.- ja III laps 42.- Eelnõu järgi on uued määrad: I laps – 80.-, II laps – 40.- ja III laps – 0.-.
Eelarvesse laekub eelnõu vastuvõtmisel täiendavat tulu ca 380 tuhat eurot. Uued määrad jõustuvad automaatselt ehk lapsevanemad ei pea teise ja kolmanda lapse soodustuse saamiseks avaldust esitama.
Kaasettekanne sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni esimees Bärbel Salumäe – arutasime eelnõud koos majandus-ja eelarvekomisjoniga 19.augustil, ettepanek saata II lugemisele.
Kaasettekanne haridus-ja kultuurikomisjoni esimees Kaarel Kais – 22.augustil arutasime, põhjalikult. Kõigepealt tõusu protsentuaalset põhjendatust, selles probleemi ei näinud. Teiseks teemal, et kas peaks II lapsest alates soodustus olema automaatne või mitte? Kolmandaks ei saanud aru, miks peaks isikustama neid lapsi (noorima eest 100 % jne). See ei anna otseselt midagi. Saata II lugemisele ja parandusettepanekute tähtajaks 4.sept kell 12.00
Kaasettekanne majandus-ja eelarvekomisjoni esimees Agu Laius – ühiselt sotsiaal-tervishoiukomisjoniga arutasime. Osales 10 liiget 12-st. Volikogu materjalide hulgas on ka märkustega dokument, kus on viidatud nii sõnastuse probleemidele kui tehtud muid täpsustusi. Arutasime mitmeid erijuhtumeid ja nende lahendamise võimalusi ning oleme arvamusel, et sõnastust tuleks täiendada. Ka kohatasu suurus oli arutelu all. Komisjoni otsus oli saata II lugemisele, parandusettepanekute tähtaeg 4.septembril kell 12.00.
Küsimus – sõnastus tuleb parandada, aga kas tasuta ei olegi?
Vastus 1 – kui Riigikogu valimistel lubasid erakonnad tasuta alusharidust siis see tähendab vajaliku summa riigieelarvest hüvitamist (Rae valla puhul 1,5 mlj eurot aastas). Rae vallas on vaja palju investeerida, õpetajate palku tõsta, meie eelarve seda ei võimalda. Meie lasteaedades on head õpetajad, lapsevanemad ei pea WC paberit tooma ega midagi taolist. Tasuta asju pole olemas.
Vastus 2 – teema oli arutusel ka komisjonis, sh ka tasu vähendamise osas, aga tasu nulli viimise ettepanekuni välja ei jõudnud. Osa lasteaiast on lastehoid, mis õigustab lastevanemate osalemist kulude katmises.
Vastus 3 – 15 % lasteaedade kuludest maksab lapsevanem kinni. 85% maksab niikuinii KOV.
Küsimus – tõus on seotud palgatõusuga?
Vastus – jah.
Küsimus – tasuta asjade teema on irooniline.
Oleg Tsubarov - kohatasu tõstmine ja seostamine palgatõusuga võib tekitada konflikte lastevanemate ja kasvatajate vahel. Ei ole hea siduda tasu tõusu kasvatajate palgaga.
Raivo Uukivi repliik– ei olegi otseselt seotud, aga lasteaias töötavate inimeste palgad tõusevad niikuinii.
Kaido Kivistik - kohatasu ei ole Rae vallas ammu tõstetud. Neil kasvatajatel on mujale tööle minna küll, nende ees tuleb seista, neid hoida.
Mart Võrklaeva repliik – oleme korrektsed, lasteaias on õpetajad, mitte kasvatajad. Meie asi ongi selgitada, et iga inimene, kes teeb tublit tööd, on õigustatud saama väärilist töötasu.
Kokkuvõttes otsustas volikogu eelnõu esimese lugemise lõpetada ja saata eelnõu teisele lugemisele, määrates parandusettepanekute esitamiseks tähtaja – 4.september kell 12.00.
4. Rae vallavolikogu revisjonikomisjoni liikme valimine. Ettekandja Tõnis Kõiv: tegemist on mitmeid kordi katkestatud eelnõu menetluse jätkamisega kohast, kus menetlus katkes ehk kandidaatide esitamine revisjonikomisjoni neljanda liikme kohale. Palun esitada kandidaate.
Agu Laius – minu poole on pöördunud Rae valla sotsiaaldemokraatliku erakonna esindaja ja tema palvel esitan revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks volikogu liikme Lisandra Talvingu.
Rohkem kandidaate ei esitatud ja Lisandra Talving oli kandideerimisega nõus.
Seejärel moodustas volikogu kolmeliikmelise hääletamiskomisjoni koosseisus Mart Võrklaev, Helle Semmel ja Jens Vendel. Hääletuskomisjon valis esimeheks Helle Semmeli. Seejärel demonstreeris hääletuskomisjon meile uut sinist valimiskasti (ilmselt oli varasem, puidust juba ära kulunud tiheda kasutuse peale), see plommiti ning volikogu liikmed said salajase hääletuse teel otsustada.
Kell 19.19 lõppes hääletamiseks antud vaheaeg ja hääletuskast toodi saali. Hääletuskastis oli 17 sedelit ja kõik olid hääletanud Lisandra Talvingu poolt.
Seega oli revisjonikomisjon saanud omale neljanda liikme, mida tervitas sõnavõtuga revisjonikomisjoni esimees Indrek Varik.
27.augusti volikogu istung Indrek Variku kaamerasilma läbi.
5. Volikogu majandus-ja eelarvekomisjoni liikmete nimekirja muutmine. Ettekandja komisjoni esimees Agu Laius – teadaolevalt on majandus-ja eelarvekomisjoni liige H.Prits meie hulgast lahkunud ja seetõttu esitas volikogu Keskerakonna nimekiri uue kandidaadi – Sven- Orli Orgmetsa.
Küsimus – kas kandidaat ise saab aru, kuhu ta kandideerib (viide kirjalikule nõusolekule, kus ei olnud märgitud ei omavalitsusüksuse nime ega komisjoni ametlikku nimetust)?
Vastus – kuna ettepanek on esitatud I.Uuemaa poolt siis tuleb eeldada, et nii esitaja kui nõusoleku andja teavad täpselt kuhu kandideerida.
Küsimus – kes on Sven-Orli Orgmets?
Vastus – Tegemist on 1993-1995 munitsipaalettevõtte Tammiku majad juhiga. Hiljem mainitud munitsipaalettevõte liideti Elvesoga. Töötanud õiguskaitseorganites nii N.Liidu kui EV ajal. Ju siis on sobilik, kui Agu Laius ta volikogule kinnitamiseks esitas.
Juhtisin seepeale tähelepanu, et Agu Laiusel komisjoni esimehena puudus selles küsimuses otsustamise võimalus. On hea poliitiline tava, et erakonna poolt esitatud kandidaadi valib ja esitab erakond ning komisjoni esimees ei otsusta kandidaadi sobivuse üle. Ka vastutus kandidaadi sobilikkuse üle jääb teda esitanud erakonnale ehk antud juhul siis Keskerakonnale.
Volikogu hääletas, enamus olid poolt, kaks olid vastu ja kaks jätsid hääletamata.
Sellega oli volikogu lõppenud.
PS! Vallamajas on üleval eskiisid Peetri pargist. Samad, mis olid Peetri kohvikute päeval väljas nn Küti tee kohvikus. Ilus park tuleb:)
Peetri park I
Peetri park II
Peetri park III
Rae vallavolikogu kogunes pildil oleva hoone II korruse saalis. Hoone asub Jüris, kuhu on Peetrist 9,2 km. Näiteks Värska asub Põlvamaal ja sinna on 273 km ehk 29,67 korda pikem maa:)
Volikogu kinnitas ettevalmistatud päevakorra ja asusime seda läbi arutama.
1. Info riigigümnaasiumist Rae valda – vallavanem Mart Võrklaev.
Kõigepealt informeeris vallavanem, et Rae valla Vaida kool on tunnistatud kauneimaks ühiskondlikuks hooneks Harjumaal ning saanud Eesti Vabariigi presidendilt vastava tunnistuse. Õnnitleme!
Seejärel riigigümnaasiumist. 15.augustil 2019 sõlmisid vallavanem Mart Võrklaev ja haridus-ja teadusminister Mailis Reps Rae valda riigigümnaasiumi rajamise lepingu. 2016.aprillis otsustas volikogu anda vallavalitsusele volitused riigigümnaasiumi saamise läbirääkimisteks Jüri kanti. 8.juunil 2016 sõlmiti ühiste kavatsuste kokkulepe haridus-ja teadusminister Jürgen Ligi’ga. 3 aastat on möödas, sest riigis muutus valitsus ja Rae vallaga protsess peatus.
2018.a oktoobris kehtestas volikogu planeeringu riigigümnaasiumi jaoks, riigilt saadud kinnistu asub Jüris, Aruküla tee ääres, Rae Hooldekodu vastas. Enne riigigümnaasiumi rajamist soovib riik maad tagasi ja saab ka.
Eesmärgiks on 1.sept 2023 kool avada. Kui kõik läheb hästi siis võib ka aasta varem jõuda.
Nii tahe kui raha on riigil olemas. Koolikohtade arv 360. Riigi tellimusel läbiviidud Geomeedia uuring räägib 540-st koolikohast. Riik on arvu vähendanud, väidetavalt rahapuuduse tõttu. Rae valla huvi on jätkuvalt 540 kohaline kool. Et projekteerida kohe suurem või siis vähemalt lihtsa võimalusena hiljem juurde ehitada.
2025/2026 võib juba 360-st kohast puudu tulla. Ministeerium on valmis kaasa mõtlema. Loodetavasti nii ka läheb, et saame laiendada ehk suurendada.
Uue kooli nimeks saab Rae Gümnaasium, nii on lepingus kokku lepitud. Olemasolev gümnaasium tuleb sulgeda ehk muuta põhikooliks (Jüri Gümnaasiumist saab põhikool). Detailplaneering näeb kooli kõrvale ette ka spordihoone rajamist. Kuna riik ei tee siis vald rajab.
Olemasolevatest Jüri spordirajatistest ei piisa ja seetõttu tuleb uus spordihoone ehitada. Eelarvestrateegiasse on ettepanek tehtud, volikogus järgmisel kuul.
Direktor võetakse tööle hiljemalt 15.aug 2023, tegelikult ilmselt varem.
Küsimus – kuhu tuleb spordihoone?
Vastus – Rae valla maale, kus täna hobuste karjamaa.
Küsimus – kuidas on võimalik ehitada kooli ilma spordihooneta?
Vastus – seda tuleks ministrilt küsida, aga mõnikord see võib ka mõistlik olla. Riik investeerib haridusse ja omavalitsus investeerib spordirajatisse, mida saavad kasutada ka mitte õpilased.
Raivo Uukkivi sõnavõtt – Riigigümnaasiumi filosoofia on olnud see, et luuakse koolimaju, mitte spordihooneid. 2013.aastal hakkasime meie võitlema riigigümnaasiumi eest.
Repliik Mart Võrklaevalt – tegelikult olid 2014.aastal mitmed arutelud ja alles 2015.aastal tellis riik Geomeedialt uuringu, mis sai hiljem otsustamise aluseks.
Repliik Kaido Kivistikult – spordihoone ei tule siiski päris hobusekopli asemele, vaid sinna kõvale.
Repliik Raivo Uukkivilt – mäletan Küttise kurtmist Rae valla üle sellest ajast.
Kuna rohkem küsimusi ei olnud siis võtsin arutelu kokku: riigigümnaasiumi saamisel tahavad mitmed ennast sellega seotuna näidata ja ajalugu erinevalt mäletada, aga faktid on järgmised: arutelud algasid Rae vallas 2014.aastal, 2015.aastal tellis riik Geomeedialt uuringu, mis valmimisel näitas asukohana Jüri alevikku ning 2016.aastal sõlmisidki minister Jürgen Ligi ja vallavanem Mart Võrklaev koostöölepingu Jürisse riigigümnaasiumi rajamiseks. Ja nüüd, 2019.aasta augustis kinnitasid minister Mailis Reps ja vallavanem Mart Võrklaev kokkuleppe üle ning riigigümnaasium tulebki aastal 2023.
Rae vallamaja näeb teiselt poolt välja selline. Valge "ese" pildil on kunstiteos nimega "Altar".
2. Ülevaade Rae valla 2019.aasta eelarve täitmisest. Tiit Keerma: uued reeglid on alguses muutnud asju segasemaks. Tekkepõhisus näitab erinevaid numbreid kui varasemalt oleme harjunud vaatama, nägema. Me näitame nüüd ja edaspidi laekumisi mingil määral suuremana kui nad tegelikult on. Järgmise aasta jaanuariga enam-vähem jookseb kokku.
Rahavoogude seisukohast jätkan arvestust vanaviisi.
Tulumaks laekub hästi, oleme plaanitud graafikust ees (+300-400 tuh), maamaksuga ka hästi. Reklaamimaksu ei ole eriti laekunud (laekunud 11 tuh 65-st tuhandest ehk 18,4%).
Põhitegevuse tuludest on pea 55 % käes.
Põhitegevuse kulud on enamuses alla 50 % täidetud. Tööjõukuludest on täidetud 46,3%. Õpetajad ei võta enam puhkuseraha välja, sest õpetajal tekib üks vahekuu, mil ta ei saa tulumaksuvaba hüvitist kasutada. Nüüd võetakse puhkusetasu välja kuude kaupa, et kätte saada maksusoodustus.
Põhivara müük on väga edukalt läinud, oleme müünud ca 3 mlj eest.
Mõned põhitegevuse kulud lükkuvad edasi 2020.aastasse. Teede-ehitusega seotud sihtfinantseeringud lükkuvad koos investeeringuga edasi 2020.aastasse. Euroraha on enamasti otsas ja seetõttu saame varasema 80 %-i asemel 30-40 %, sest lihtsalt rohkem enam ei ole.
Laenu me veel seniajani kasutanud ei ole, sest ei ole olnud vaja. 2019.aastaks kavandatud laenu kogumahus me ei vajagi, lükkub edasi. Vallal on 3 laenu, kõik 7-a tagasimaksega. Intress ülimadalad.
Küsimus – II pensionisamba väljamaksetest laekub midagi ka vallaeelarvesse?
Vastus – ei hakka midagi laekuma.
Küsimus – miks majanduseelarve nii väikese täitmisega on?
Vastus – need kulud ei olegi kunagi ühtlased olnud. Igal aastal on majandamiskulusid järgi jäänud ja mitte vähe.
Personalikulude puhul lähtume tegelikest prognoosidest. Konkreetse aasta eelarvet teeme lähtume kinnitatud struktuurist. Tühjad kohad saavad raha peale.
Kokkuvõttes võtsime informatsiooni teadmiseks.
3. Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa määra kehtestamine ja maksmise kord.
Ettekandja abivallavanem Jens Vendel – eelnõu on ette valmistatud, et soodustada III last, maksta konkurentsivõimelist palka lasteaias töötavatele inimestele ning saada selleks eelarvesse lisatulu.
Lastevanemate osakaal on pidevalt vähenenud. Osakaal miinimumpalgast samuti. Palgad on kasvanud kiiresti ja seetõttu on vald pidevalt pidanud tõstma lasteaedades töötavate inimeste palka, et säilitada head töötajad ja suuta värvata uusi (avatavatesse lasteaedadesse).
Tänased määrad on I laps – 58.-, II laps 42.- ja III laps 42.- Eelnõu järgi on uued määrad: I laps – 80.-, II laps – 40.- ja III laps – 0.-.
Eelarvesse laekub eelnõu vastuvõtmisel täiendavat tulu ca 380 tuhat eurot. Uued määrad jõustuvad automaatselt ehk lapsevanemad ei pea teise ja kolmanda lapse soodustuse saamiseks avaldust esitama.
Kaasettekanne sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni esimees Bärbel Salumäe – arutasime eelnõud koos majandus-ja eelarvekomisjoniga 19.augustil, ettepanek saata II lugemisele.
Kaasettekanne haridus-ja kultuurikomisjoni esimees Kaarel Kais – 22.augustil arutasime, põhjalikult. Kõigepealt tõusu protsentuaalset põhjendatust, selles probleemi ei näinud. Teiseks teemal, et kas peaks II lapsest alates soodustus olema automaatne või mitte? Kolmandaks ei saanud aru, miks peaks isikustama neid lapsi (noorima eest 100 % jne). See ei anna otseselt midagi. Saata II lugemisele ja parandusettepanekute tähtajaks 4.sept kell 12.00
Kaasettekanne majandus-ja eelarvekomisjoni esimees Agu Laius – ühiselt sotsiaal-tervishoiukomisjoniga arutasime. Osales 10 liiget 12-st. Volikogu materjalide hulgas on ka märkustega dokument, kus on viidatud nii sõnastuse probleemidele kui tehtud muid täpsustusi. Arutasime mitmeid erijuhtumeid ja nende lahendamise võimalusi ning oleme arvamusel, et sõnastust tuleks täiendada. Ka kohatasu suurus oli arutelu all. Komisjoni otsus oli saata II lugemisele, parandusettepanekute tähtaeg 4.septembril kell 12.00.
Küsimus – sõnastus tuleb parandada, aga kas tasuta ei olegi?
Vastus 1 – kui Riigikogu valimistel lubasid erakonnad tasuta alusharidust siis see tähendab vajaliku summa riigieelarvest hüvitamist (Rae valla puhul 1,5 mlj eurot aastas). Rae vallas on vaja palju investeerida, õpetajate palku tõsta, meie eelarve seda ei võimalda. Meie lasteaedades on head õpetajad, lapsevanemad ei pea WC paberit tooma ega midagi taolist. Tasuta asju pole olemas.
Vastus 2 – teema oli arutusel ka komisjonis, sh ka tasu vähendamise osas, aga tasu nulli viimise ettepanekuni välja ei jõudnud. Osa lasteaiast on lastehoid, mis õigustab lastevanemate osalemist kulude katmises.
Vastus 3 – 15 % lasteaedade kuludest maksab lapsevanem kinni. 85% maksab niikuinii KOV.
Küsimus – tõus on seotud palgatõusuga?
Vastus – jah.
Küsimus – tasuta asjade teema on irooniline.
Oleg Tsubarov - kohatasu tõstmine ja seostamine palgatõusuga võib tekitada konflikte lastevanemate ja kasvatajate vahel. Ei ole hea siduda tasu tõusu kasvatajate palgaga.
Raivo Uukivi repliik– ei olegi otseselt seotud, aga lasteaias töötavate inimeste palgad tõusevad niikuinii.
Kaido Kivistik - kohatasu ei ole Rae vallas ammu tõstetud. Neil kasvatajatel on mujale tööle minna küll, nende ees tuleb seista, neid hoida.
Mart Võrklaeva repliik – oleme korrektsed, lasteaias on õpetajad, mitte kasvatajad. Meie asi ongi selgitada, et iga inimene, kes teeb tublit tööd, on õigustatud saama väärilist töötasu.
Kokkuvõttes otsustas volikogu eelnõu esimese lugemise lõpetada ja saata eelnõu teisele lugemisele, määrates parandusettepanekute esitamiseks tähtaja – 4.september kell 12.00.
4. Rae vallavolikogu revisjonikomisjoni liikme valimine. Ettekandja Tõnis Kõiv: tegemist on mitmeid kordi katkestatud eelnõu menetluse jätkamisega kohast, kus menetlus katkes ehk kandidaatide esitamine revisjonikomisjoni neljanda liikme kohale. Palun esitada kandidaate.
Agu Laius – minu poole on pöördunud Rae valla sotsiaaldemokraatliku erakonna esindaja ja tema palvel esitan revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks volikogu liikme Lisandra Talvingu.
Rohkem kandidaate ei esitatud ja Lisandra Talving oli kandideerimisega nõus.
Seejärel moodustas volikogu kolmeliikmelise hääletamiskomisjoni koosseisus Mart Võrklaev, Helle Semmel ja Jens Vendel. Hääletuskomisjon valis esimeheks Helle Semmeli. Seejärel demonstreeris hääletuskomisjon meile uut sinist valimiskasti (ilmselt oli varasem, puidust juba ära kulunud tiheda kasutuse peale), see plommiti ning volikogu liikmed said salajase hääletuse teel otsustada.
Kell 19.19 lõppes hääletamiseks antud vaheaeg ja hääletuskast toodi saali. Hääletuskastis oli 17 sedelit ja kõik olid hääletanud Lisandra Talvingu poolt.
Seega oli revisjonikomisjon saanud omale neljanda liikme, mida tervitas sõnavõtuga revisjonikomisjoni esimees Indrek Varik.
27.augusti volikogu istung Indrek Variku kaamerasilma läbi.
5. Volikogu majandus-ja eelarvekomisjoni liikmete nimekirja muutmine. Ettekandja komisjoni esimees Agu Laius – teadaolevalt on majandus-ja eelarvekomisjoni liige H.Prits meie hulgast lahkunud ja seetõttu esitas volikogu Keskerakonna nimekiri uue kandidaadi – Sven- Orli Orgmetsa.
Küsimus – kas kandidaat ise saab aru, kuhu ta kandideerib (viide kirjalikule nõusolekule, kus ei olnud märgitud ei omavalitsusüksuse nime ega komisjoni ametlikku nimetust)?
Vastus – kuna ettepanek on esitatud I.Uuemaa poolt siis tuleb eeldada, et nii esitaja kui nõusoleku andja teavad täpselt kuhu kandideerida.
Küsimus – kes on Sven-Orli Orgmets?
Vastus – Tegemist on 1993-1995 munitsipaalettevõtte Tammiku majad juhiga. Hiljem mainitud munitsipaalettevõte liideti Elvesoga. Töötanud õiguskaitseorganites nii N.Liidu kui EV ajal. Ju siis on sobilik, kui Agu Laius ta volikogule kinnitamiseks esitas.
Juhtisin seepeale tähelepanu, et Agu Laiusel komisjoni esimehena puudus selles küsimuses otsustamise võimalus. On hea poliitiline tava, et erakonna poolt esitatud kandidaadi valib ja esitab erakond ning komisjoni esimees ei otsusta kandidaadi sobivuse üle. Ka vastutus kandidaadi sobilikkuse üle jääb teda esitanud erakonnale ehk antud juhul siis Keskerakonnale.
Volikogu hääletas, enamus olid poolt, kaks olid vastu ja kaks jätsid hääletamata.
Sellega oli volikogu lõppenud.
PS! Vallamajas on üleval eskiisid Peetri pargist. Samad, mis olid Peetri kohvikute päeval väljas nn Küti tee kohvikus. Ilus park tuleb:)
Peetri park I
Peetri park II
Peetri park III