Ülemiste vabastamisega seotud valed

Nii kui mingi idee välja pakud, tekib ikka vastalisi, kes mõnikord ei pelga oma vastuväiteid ka valeväidetega ilmestada.  Järgnevalt ülevaade levinumatest vale-või eksiarvamustest koos faktidega tegeliku olukorra kohta... Mitmest erinevast allikast, tuntuim ehk susserdaja Strandbergi kaudu on levima läinud vale, et Peetri aleviku elanikud ise Ülemiste järve vett ei tarbi. Tegelik olukord on täiesti vastupidine.  Nii Järveküla kui Peetri alevik on kogu aeg olnud Ülemiste järve vee tarbijad, ka reovesi suundub Tallinna Vee puhastisse. Peetri aleviku Mõigu poolsest osast saab veel sel sügisel kvaliteetse järvevee tarbija. Ehk siis Mõigu, Järveküla ja Peetri aleviku inimesed taotlevad juurdepääsu veehoidlale, mis on muuhulgas ka meie enda joogivee reservuaar. Mõni on väitnud, et kui inimesed lasta Ülemiste järve äärde siis lagastatakse kohe kõik ära!!!  Igal pool hakkab vedelema praht  ja kõik see jõuab vette ning kahjustab vee kvaliteeti. Näiteks tuuakse mõni selline veekogu (Harku järv, Männiku karjäär), kus avaliku kasutuse tulemusel on prahti maha loobitud. Ära aga unustatakse või ei teata hoopis tõelähedasemast loost. Pirita-Ülemiste kanal on hästi hoitud ja korras. Tegu on Vaskjala veehoidlast otse Ülemiste järve voolava 10,8 km pikkuse kanaliga. Seal ääres on korralik kruusatee, mida tervisesportlased päris agaralt kasutavad. Kuna siltidega on teadvustatud, et tegu on Tallinna linna joogiveehaardega siis inimesed suhtuvad kanalisse austuse ja lugupidamisega. Olen isegi seal mitmel aastal nii jooksmas kui jalgrattaga sõitmas käinud, kuid kunagi ei ole kohanud kedagi vette urineerimas, isegi ujumas mitte, rääkimata autode pesemisest. Autodega pääsemist kanali äärde takistavad muidugi ka füüsilised tõkked. Inimesed aktsepteerivad märke, kus on selge viide, et tegu on Tallinna Vee joogiveehaardega ja suhtuvad seetõttu veekogusse suurema austuse ja respektiga kui mõnda teise veekogusse. Tallinn joogivett ei ohusta esmajoones mitte tervisesportlane või Peetris, Järvekülas, Mõigus elav inimene vaid siiski transpordivahendi õnnetusest tulenev reostus Pirita-Ülemiste kanalit ületaval sillal. Kuna kanalist voolab vesi otse järve siis on võimaliku reostuse korral oht järve veele reaalne. Ohu vähendamiseks on loodud füüsilised tõkked pääsemiseks kanali äärde. Ülemiste järve kaldal asuva tee avamine tähendab vajadust samasuguste füüsiliste tõkete järele, et järve kaldale autoga ei pääseks. Järelikult ohuhinnang vee kvaliteedile ei muutuks. Samuti ei ole mingit alust kahelda, et inimesed käituvad Ülemiste järve ääres kuidagi teistmoodi kui Pirita-Ülemiste kanali ääres. Tegin täna jalgrattaga väikese tiiru kanali ääres ning pildistasin mõned kaadrid Pirita-Ülemiste kanalist. Kõige intrigeerivam on pilt Loopera elurajoonist kanalisse voolavast kraavist. Tähelepanu, tähelepanu!!!  Loopera elurajooni sadeveed voolavad otse Pirita-Ülemiste kanalisse, sealt Ülemiste järve ja seega teie joogiklaasi?! Sellegipoolest ei ole paanikaks mingit põhjust, sest AS Tallinna Vesi veepuhastusjaam on võimekas ja puhastab järvevee täiesti ära. Nii eile, täna kui homme. Vaade Pirita-Ülemiste kanalile Kanali teelt Kanaliäärne tee vaatega Jüri suunas Üks paljudest sildadest üle kanali Sissevool kanalisse Kraav tuleb Loopera elurajoonist Jalgrada näitab inimeste liikumisrada Jüri poole