Ülemiste järve teemas uus avang

Sel nädalal on Ülemiste järve inimestele suuremaks kasutuseks avamine jälle päevakorras ning üsnagi ootamatust aspektist... Nimelt tegi Tallinna Kesklinna vanem Mihhail Korb avalduse, mille kohaselt võiks  Ülemiste järve avada täielikult ja eelkõige inimeste supluskohana. Üks põhjendustest oligi konkreetne temperatuuride võrdlus, Stroomi ja Pirita randade merevesi on külm (15-16 kraadi), aga võrdluseks Harku järvevee temperatuur juba 23. Linnaosa vanema arvates on loogiline, et ka madal Ülemiste järv on juba piisavalt soe, et pakkuda pealinlastele suplemisrõõmu.  Kogu pikkuses saab Korbi avaldusega tutvuda siit.  Kesklinna vanema avaldust kommenteerides tuli kõigile meelde Peetri aleviku esindajate kiri AS-ile Tallinna Vesi ja meie soov - avada järve kaldal olev tee avalikuks, aga veega mitte kokku puutuvaks kasutuseks.  Järgnev meediakajastus ERR-is,  Eesti Päevalehes, Postimehes, Õhtulehes ja AK uudistes tõi väga selgelt esile, et lisaks seaduse keelavatele normidele on põhiline probleem Ülemiste järve avamisel psühholoogiline. Raske on mõista, et keegi võiks supelda teiste inimeste  joogivees. Just sellele mõeldes oligi meie ettepanek lubada inimestel tegeleda tervisespordiga, joosta ja jalgrattaga sõita järve ääres, miks mitte ka lihtsalt jalutada. Õhk on värske, puud kohisevad tuule käes, sillerdav veepind mõjub rahustavalt, taamal kõrguvad hooned ja ülelendavad lennukid loovad oivalise koosluse - tunned, nagu oleks üheaegselt nii linnas kui maal.  Olen veendunud, et Ülemiste järve kaldal asuvale teele inimestele lubamine ei vähenda nende suhtumist joogivee kaitsmise vajadusse. Pigem kaitstus suureneb, sest naabrivalve põhimõttel saab iga üleastuja fikseeritud ja korrale kutsutud. AS Tallinna Vesi on lahkelt välja pakkunud võimaluse Ühendkuningriigis kohapeal uurida, kuidas nemad oma veehoidlaid kaitsevad ja kasutada lubavad ning ma kindlasti haaran sest võimalusest kinni. Oma silm on kuningas.